• Current language : et
Euroopa Komisjoni Esindus Eestis

Euroopa Komisjon esitas meetmepaketi energiahindade tõusuga seotud mõju leevendamiseks

/estonia/file/elektriv%C3%B5rk_etelektrivõrk

elektrivõrk
© Euroopa Liit / Raigo Pajula

Euroopa Komisjon võttis täna vastu energiahindu käsitleva teatise, et tegeleda energiahindade üleilmse erakorralise tõusuga, mis prognooside kohaselt kestab läbi talve. Teatis sisaldab meetmepaketti, mida EL ja selle liikmesriigid võivad kasutada praeguse hinnatõusu vahetu mõju leevendamiseks ja selleks, et tugevdada vastupidavust tulevastele vapustustele. Lühiajalised riiklikud meetmed hõlmavad erakorralist sissetulekutoetust kodumajapidamistele, riigiabi ettevõtjatele ja sihipäraseid maksuvähendusi. Komisjon toetab ka investeeringuid taastuvenergiasse ja energiatõhususse, uurib võimalusi energia salvestamiseks ja gaasivarude ostmiseks ning hindab elektrituru praegust korraldust.

13/10/2021

Energeetikavolinik Kadri Simson ütles meetmepaketti tutvustades: „Energiahindade üleilmne tõus valmistab ELile suurt muret. Pandeemiast väljumisel ja majanduse jalule aitamisel on oluline kaitsta vähekaitstud tarbijaid ja toetada Euroopa ettevõtjaid. Komisjon aitab liikmesriikidel võtta koheseid meetmeid, et vähendada sellel talvel mõju kodumajapidamistele ja ettevõtjatele. Samal ajal paneme paika muud keskpika perioodi meetmed, millega tagada, et meie energiasüsteem oleks tulevaste kõikumistega toimetulekuks vastupidavam ja paindlikum kogu energiasüsteemi ümberkujundamise vältel. Praegune olukord on erandlik. Üldiselt on energia siseturg meid viimase 20 aasta jooksul hästi teeninud, kuid me peame olema kindlad, et see on nii ka tulevikus, kui viime ellu Euroopa rohelist kokkulepet, suurendame energiasõltumatust ja püüdleme kliimaeesmärkide saavutamise poole.

Praegune hinnatõus nõuab kiiret ja koordineeritud reageerimist. Kõigepealt tuleks kiiresti leevendada hinnatõusu mõju kaitsetutele tarbijatele ja väikeettevõtjatele. Selleks võetavad meetmed peaksid olema kergesti kohandatavad kevadel, mil on oodata olukorra stabiliseerumist. Pikaajalist energiasüsteemi ümberkujundamist ega investeeringuid puhtamatesse energiaallikatesse ei tohiks katkestada.

Tarbijate ja ettevõtjate kaitseks tuleks:

  • anda energiaostuvõimetutele tarbijatele erakorralist sissetulekutoetust, näiteks vautšerite või arvete osalise maksmise kaudu, mida saab toetada ELi heitkogustega kauplemise süsteemi tuludest;
  • lubada arvete maksmist ajutiselt edasi lükata;
  • kehtestada kaitsemeetmed, et vältida võrgust lahtiühendamist;
  • alandada ajutiselt ja sihipäraselt vähekaitstud kodumajapidamiste maksumäärasid;
  • anda abi ettevõtjatele ja tööstusharudele kooskõlas ELi riigiabieeskirjadega;
  • tõhustada rahvusvahelist energiaalast teavitustegevust, et tagada rahvusvaheliste turgude läbipaistvus, likviidsus ja paindlikkus;
  • uurida võimalikku konkurentsivastast käitumist energiaturul ja paluda Euroopa Väärtpaberiturujärelevalvel (ESMA) veelgi tõhustada CO2-turu suundumuste jälgimist;
  • võimaldada laialdasemat juurdepääsu taastuvelektri ostulepingutele ja toetada neid kõrvalmeetmete kaudu.

Üleminek puhtale energiale on parim kindlustus hüppeliste hinnatõusude vastu tulevikus ja seda tuleb kiirendada. EL jätkab suure taastuvenergia osakaaluga tõhusa energiasüsteemi arendamist. Kuigi odavamad taastuvad energiaallikad mängivad elektrivõrgu varustamisel ja hinna määramisel üha suuremat rolli, on suurema nõudluse ajal endiselt vaja ka muid energiaallikaid, sealhulgas gaasi. Praeguse turukorralduse kohaselt määrab gaas – kui seda kasutatakse – endiselt elektri üldhinna, sest hind ühe ja sama toote, st elektri eest on võrku sisenedes kõigile tootjatele sama. Üldiselt ollakse üksmeelel, et praegune piirkulupõhise hinna mudel on kõige tõhusam, kuid seda tuleb täiendavalt analüüsida. Kriis on juhtinud tähelepanu ka hoidlate tähtsusele ELi gaasituru toimimise jaoks. ELi hoiustamisvõimsus ulatub praegu üle 20% ELi aastasest gaasitarbimisest, kuid kõigil liikmesriikidel ei ole hoidlaid ning nende kasutus ja nende säilitamise kohustused on erinevad.

Väiksema CO2-heitega ja vastupidava energiasüsteemi saavutamiseks tuleks:

  • suurendada investeeringuid taastuvatesse energiaallikatesse, renoveerimisse ja energiatõhususse ning kiirendada taastuvenergia enampakkumisi ja lubade andmise menetlusi;
  • arendada energiasalvestusvõimsust, et toetada uute taastuvate energiaallikate, sealhulgas akude ja vesiniku osakaalu suurenemist;
  • paluda Euroopa energeetikasektorit reguleerivatel asutustel (ACER) uurida elektrituru praeguse korralduse eeliseid ja puudusi ning esitada komisjonile vajaduse korral soovitusi;
  • kaaluda varustuskindluse määruse läbivaatamist, et tagada gaasihoidlate parem kasutamine ja toimimine Euroopas;
  • uurida, millist kasu võiks tuua liikmesriikide vabatahtlikud ühishanked gaasivarude täiendamiseks;
  • luua uued piiriülesed piirkondlikud gaasitarnete riskirühmad, et analüüsida riske ja anda liikmesriikidele nõu riiklike ennetavate ja hädaolukorra tegevuskavade koostamisel;
  • suurendada tarbijate rolli energiaturul, andes neile võimaluse valida ja vahetada tarnijaid, toota oma elektrit ja ühineda energiakogukondadega.

Teatises esitatud meetmed aitavad õigeaegselt reageerida praegusele energiahindade tõusule, mis on tingitud erandlikust üleilmsest olukorrast. Samuti aitavad meetmed kaasa taskukohasele, õiglasele ja kestlikule energiasüsteemi ümberkujundamisele Euroopas ning suuremale energiasõltumatusele. Investeeringud taastuvenergiasse ja energiatõhususse mitte ainult ei vähenda sõltuvust imporditud fossiilkütustest, vaid tagavad ka taskukohasemad energia hulgimüügihinnad, mida üleilmsed tarnepiirangud vähem mõjutavad. Üleminek puhtale energiale on parim kindlustus selliste hüppeliste hinnatõusude vastu tulevikus ning seda tuleb kiirendada, mõeldes ka kliimaprobleemidele.

Taust

EL peab sarnaselt paljude teiste maailma piirkondadega tulema praegu toime energiahindade järsu tõusuga. Seda põhjustab peamiselt suurenenud üleilmne nõudlus energia, eelkõige gaasi järele, sest majandus taastub pärast COVID-19 pandeemia haripunkti järjest kiiremini. Ka CO2 hind on Euroopas 2021. aastal järsult tõusnud, ehkki vähem kui gaasihind. Gaasihinna tõusu mõju elektrihinnale on üheksa korda suurem kui CO2 hinna tõusu mõju.

Järgmised sammud

Volinik Simson tutvustab teatist ja meetmepaketti neljapäeval, 14. oktoobril Euroopa Parlamendi liikmetele ja 18. oktoobril energeetikaministritele. Euroopa juhid arutavad energiahindade probleemi 21.–22. oktoobril toimuval Euroopa Ülemkogu kohtumisel.

 

Lisateave

Teatis energiahindade kohta

Küsimused ja vastused energiahindu käsitleva teatise kohta

ELi energiaturgu ja energiahindu käsitlev teabeleht

Meetmepaketti käsitlev teabeleht

Energiahindade teemaline ELi veebileht