• Current language : et
Euroopa Komisjoni Esindus Eestis

Õigusriigi olukord aastal 2021: liikmesriikide arengutendentsid on positiivsed, kuid esineb ka suuri probleeme

/estonia/file/justice-0_etjustice

justice
© Euroopa Liit

Euroopa Komisjon avaldas täna teise aruande õigusriigi olukorra kohta ELis ja teatise, milles käsitletakse ELi kui terviku olukorda ja mis sisaldab eraldi peatükke kõigi liikmesriikide kohta. 2021. aasta aruandes vaadeldakse alates eelmise aasta septembrist toimunut. Selleks hinnatakse veelgi põhjalikumalt eelmises aruandes välja toodud probleeme ja võetakse arvesse COVID-19 pandeemia mõju. Kokkuvõttes ilmneb aruandest, et liikmesriikide olukord on paranenud, sealhulgas nendes liikmesriikides, kus on päevakorral 2020. aasta aruandes esile toodud probleemide lahendamine. Samas esineb endiselt probleeme ja mõnes liikmesriigis on olukord ka halvenenud, näiteks seoses kohtusüsteemi sõltumatusega ja meedia olukorraga. 

20/07/2021

Väärtuste ja läbipaistvuse valdkonna asepresident Věra Jourová märkis: „Aruanne õigusriigi olukorra kohta on kasulik ennetusvahend, mis on soodustanud vajalikku arutelu liikmesriikide ja teiste asjaosaliste vahel. Teisest aruandest selgub, et liikmesriigid suudavad õigusriigiküsimustega tegelemisel edasi liikuda. Saavutatud edu on aga olnud ebaühtlane ja mitmeski liikmesriigis on põhjust muretsemiseks, eriti seoses kohtusüsteemi sõltumatusega. Viimastel kuudel on mõrvatud kaks ajakirjanikku – see on vastuvõetamatu. Aruandega kutsutakse üles otsustavalt tegutsema, et suurendada meediavabadust ja muuta meedia mitmekesisemaks. Eeldatavasti lähtuvad liikmesriigid järgmisel aastal õigusriigi põhimõtete tugevdamise üle arutelusid pidades 2021. aasta aruande järeldustest.“

Peamised järeldused õigusriigi olukorra kohta liikmesriikides

2021. aasta aruandes keskendutakse neljale põhiteemale: õigussüsteemid, korruptsioonivastase võitluse raamistik, meedia mitmekesisus ja meediavabadus ning muud institutsioonilised kontrolli- ja

tasakaalustusküsimused. 

  1. Õigussüsteemid

Peaaegu kõik liikmesriigid reformivad oma kohtusüsteemi, kuid reformide ulatus, vorm ja tehtud edusammud on erinevad. Mitmes liikmesriigis on võetud või võetakse meetmeid, et muuta kohtusüsteem veelgi sõltumatumaks. Selleks näiteks reformitakse kohtunike ametisse nimetamise süsteemi ning üritatakse muuta prokuratuuri sõltumatumaks ja iseseisvamaks. Mõni liikmesriik viib aga endiselt ellu reforme, mis vähendavad kohtusüsteemi sõltumatust, suurendades niiviisi probleeme, mis on seotud täidesaatva ja seadusandliku võimu suurema mõjuga kohtusüsteemile. Mõnes liikmesriigis seavad poliitilised rünnakud ja korduvad katsed õõnestada kohtunike või kohtuasutuste tööd kohtusüsteemi sõltumatuse veelgi rohkem kahtluse alla. Alates 2020. aasta aruande vastuvõtmisest on Euroopa Liidu Kohus kinnitanud tõhusa õiguskaitse olulisust õigusriigi põhimõtte järgimisel. COVID-19 pandeemia näitas selgelt, kui hädavajalik on ajakohastada kohtusüsteeme, ja osutas digiteerimisvõimalustele.

  1. Korruptsioonivastase võitluse raamistikud

ELi liikmesriikide olukord on maailmas endiselt üks parimatest – maailma kahekümne kõige vähem korrumpeerunud riigi seas on kümme liikmesriiki. Mitmes liikmesriigis on praegu vastuvõtmisel või läbivaatamisel riiklik korruptsioonivastase võitluse strateegia või tegevuskava. Paljud liikmesriigid võtsid meetmeid, et tugevdada korruptsiooni vältimise raamistikku ja usaldusväärsusraamistikku. Nii mõneski liikmesriigis esineb siiski endiselt probleeme, eriti seoses kriminaaluurimisega, süüdistuste esitamisega ja karistuste kohaldamisega korruptsioonijuhtumite korral.

  1. Meediavabadus ja meedia mitmekesisus

Õigusriigi olukorda käsitlevas aruandes lähtuti peamiselt 2021. aasta meedia mitmekesisuse seirest. See osutab ajakirjanike olukorra üldisele halvenemisele mitmes liikmesriigis. Mitte kõik meediat reguleerivad asutused ei ole poliitiliselt vabad ja mõnes liikmesriigis on suur oht, et poliitikud sekkuvad meedia töösse.

  1. Institutsioonilised kontrolli- ja tasakaalustussüsteemid

Alates eelmisest aastast on mõni liikmesriik jätkanud põhiseaduslikke reforme, et karmistada kontrolli- ja kaitsemeetmeid. Mõned liikmesriigid on hiljuti võtnud meetmeid, et muuta õigusloomeprotsess läbipaistvamaks ja suurendada kodanike osalemist selles. Enamik liikmesriikidest üldiselt toetab oma kodanikuühiskonda, kuid mõnes liikmesriigis esineb endiselt tõsiseid probleeme – olgu selleks näiteks tahtlikud ähvardused ametivõimude poolt, ebapiisav kaitse füüsiliste või verbaalsete rünnakute eest või kodanikuühiskonna tööd tagavate põhiõiguste vähene kaitse. COVID-19 pandeemia on neid probleeme veelgi teravdanud. Mitmed hiljutised sündmused on pannud muretsema ELi õiguse ülimuslikkuse järgimise pärast. ELi õiguskorra toimimise ja ELi liikmesriikide võrdsuse tagamise seisukohast on see teema oluline.

Taust

Õigusriigi olukorda käsitlev aastaaruanne põhineb tihedal dialoogil liikmesriikide ametiasutuste ja sidusrühmadega ning selles käsitletakse objektiivselt ja erapooletult ühtesid ja samu aspekte kõikides liikmesriikides. 2021. aasta aruande ulatus ja koostamisel kasutatud meetodid on samad nagu esimeses õigusriigi olukorda käsitlevas aruandes, mis võeti vastu. 2020. aasta septembris.

Õigusriigi olukorda käsitlev aruanne on õigusriigi mehhanismi keskmes. Mehhanism on iga-aastane tsükkel, millega edendatakse õigusriiki ning välditakse probleemide teket ja süvenemist. Selle eesmärk on paremini mõista probleeme ja olulisi sündmusi ning suurendada teadlikkust neist, selgitada välja õigusriigiprobleemid ja aidata liikmesriikidel leida lahendusi.

 

Lisateave

2021. aasta aruanne õigusriigi olukorra kohta – õigusriigi olukord Euroopa Liidus

2021. aasta aruanne õigusriigi olukorra kohta – riike käsitlevad peatükid

Euroopa õigusriigi mehhanism – teabeleht

ELi õigusriigi tagamise vahendid – teabeleht

 

2021. aasta aruanne õigusriigi olukorra kohta – küsimused ja vastused

Täispikk pressiteade