• Current language : et
Euroopa Komisjoni Esindus Eestis

ELi majandus kasvab sel aastal 4,2%, Eestis 2,8%

/estonia/file/majandusprognoos-2021-kevad_etmajandusprognoos 2021 kevad

majandusprognoos 2021 kevad
© Euroopa Liit

2021. aasta kevadise majandusprognoosi kohaselt kasvab ELi majandus 2021. aastal 4,2% ja 2022. aastal 4,4%. Euroala majandus peaks prognoosi kohaselt kasvama sel aastal 4,3% ja järgmisel aastal 4,4%. See tähendab kasvuväljavaadete märkimisväärset paranemist võrreldes 2021. aasta talvise majandusprognoosiga, mille komisjon esitas veebruaris. Majanduskasvu kiirus on ELis jätkuvalt erinev, kuid 2022. aasta lõpuks peaksid kõik liikmesriigid jõudma tagasi kriisieelsele tasemele.

12/05/2021

Eesti SKP peaks pärast 2020. aasta ligi 3%list langust kasvama sel aastal 2,8% ja järgmisel aastal 5%. Kasvu kiirendavad Euroopa Liidu eelarvest ja taastepaketist rahastatavad investeeringud. Pensionisüsteemi II sambast välja võetud raha võib lühiajaliselt majapidamiste tarbimist suurendada. Töötuse kiire kasv stabiliseerus möödunud aasta lõpus ja selle laeks peaks jääma 8% sel aastal. 2022. aastal on oodata tööpuuduse taseme langust 6%ni. Vaatamata kriisile tõusid palgad eelmisel aastal 2,5%, veduriks IT- ja tervishoiusektor. Väike palgatõus peaks 2021. ja 2022. aastal jätkuma.  Oodatav inflatsioon on peamiselt energiahindade tõusu tõttu 2021. aastal 1,6% ja 2022. aastal 2,2%. Valitsussektori eelarvepuudujääk jõuab sel aastal eeldatavasti 5,6%ni SKPst, kuid väheneb 2022. aastal 3,3%ni. Avaliku sektori võlg suureneb 2022. aastal 24%ni SKPst, jäädes siiski madalaimaks Euroopa Liidus.

Majanduskasv taastub, kuna vaktsineerituse määr tõuseb ja piirangud leevenevad

Koroonaviiruse pandeemia on Euroopa majanduse jaoks ajalooliselt suur šokk. ELi majandus vähenes 2020. aastal 6,1% ja euroala majandus 6,6%. Kuigi ettevõtjad ja tarbijad on piirangutega üldiselt kohanenud, kannatavad endiselt mõned sektorid, nagu turism ja isikuteenused.

Inimeste hüvanguks toimiva majanduse valdkonna juhtiv asepresident Valdis Dombrovskis ütles: „Kuigi me ei ole veel kõiki probleeme seljatanud, on Euroopa majandusväljavaated palju helgemad. Kuna vaktsineeritute arv kasvab, piirangud leevenevad ja inimeste elukorraldus naaseb aeglaselt tavarütmi, oleme ajakohastanud ELi ja euroala majanduse prognoose käesolevaks ja järgmiseks aastaks. Taaste- ja vastupidavusrahastu aitab majandusel taastuda ja on pöördelise tähtsusega 2022. aastal, mil see aitab suurendada avaliku sektori investeeringuid kõrgeima tasemeni, mida on nähtud enam kui kümnendi jooksul. Palju rasket tööd on veel ees ja paljud riskid jäävad püsima seni, kuni pandeemia kestab. Kuni olukord stabiliseerub, teeme jätkuvalt kõik endast oleneva, et kaitsta inimesi ja aidata ettevõtetel toime tulla.“

Euroopa majanduse taastumine, mis algas eelmisel suvel, seiskus 2020. aasta neljandas kvartalis ja 2021. aasta esimeses kvartalis, kuna COVID-19 nakatumiste piiramiseks kehtestati uued rahvatervisemeetmed. Siiski prognoositakse, et ELi ja euroala majandus taastub peagi jõuliselt, kuna vaktsineerituse määr tõuseb ja piiranguid leevendatakse. Kasvumootoriks saab olema eratarbimine, investeeringud ja tugevnevast maailmamajandusest tulenev kasvav nõudlus ELi ekspordi järele.

Avaliku sektori investeeringute suhe SKPsse peaks saavutama 2022. aastal viimase kümne aasta kõrgeima taseme. Seda toetab taaste- ja vastupidavusrahastu, mis on taasterahastu „NextGenerationEU“ keskne rahastamisvahend.

Olukord tööturul paraneb aeglaselt

Pärast pandeemia algset mõju paranevad tööturutingimused aeglaselt. Tööhõive suurenes 2020. aasta teisel poolel ja töötuse määr on võrreldes tipptasemega enamikus liikmesriikides langenud.

Riiklikud toetuskavad, sealhulgas need, mida EL toetab tööhõive toetamise erakorralise rahastu (TERA) kaudu, on aidanud ära hoida töötuse määra järsu tõusu. Tööturu täielikuks taastumiseks on siiski vaja aega, sest praegu töötavad paljud ettevõtted lühendatud tööaja alusel ja neil on võimalik suurendada töötundide arvu, enne kui nad hakkavad töötajaid juurde värbama.

ELi töötuse määraks prognoositakse 2021. aastaks 7,6% ja 2022. aastaks 7%. Euroala vastav näitaja on 2021. aastal 8,4% ja 2022. aastal 7,8%. Seega jääb töötuse määr endiselt kõrgemaks kui enne kriisi.

Inflatsioon

 

Inflatsioon kiirenes järsult selle aasta alguses. See oli tingitud energiahindade tõusust ja mitmetest ajutistest tehnilistest teguritest, nagu inflatsiooni arvutamiseks kasutatavasse tarbimiskorvi kuuluvatele kaupadele määratud kaalu iga-aastane kohandamine. Ka käibemaksuvähenduse tagasipööramine ja süsinikdioksiidimaksu kehtestamine Saksamaal avaldasid tuntavat mõju.

Inflatsioon muutub käesoleva aasta jooksul märkimisväärselt, kuna eeldatavad energiahinnad ja käibemaksumäärade muutused toovad kaasa märgatavaid hinnataseme kõikumisi võrreldes eelmise aasta sama perioodiga. 

ELi inflatsioonimääraks prognoositakse 2021. aastaks 1,9% ja 2022. aastaks 1,5%. Euroala vastav näitaja on 2021. aastal 1,7% ja 2022. aastal 1,3%.

Valitsemissektori võlg jõuab haripunkti 2021. aastal

Avaliku sektori toetus kodumajapidamistele ja ettevõtjatele on aidanud oluliselt leevendada pandeemia mõju majandusele, kuid selle tagajärjel on tõusnud liikmesriikide võlatase.

Valitsemissektori puudujääk peaks sel aastal ELis koondarvestuses suurenema ligikaudu poole protsendipunkti võrra 7,5%ni SKPst ja euroalal umbes kolmveerandi protsendipunkti võrra 8%ni SKPst. Prognooside kohaselt on eelarvepuudujääk 2021. aastal üle 3% SKPst kõigis liikmesriikides, välja arvatud Taani ja Luksemburg.

2022. aastaks peaks eelarvepuudujääk nii ELis kui ka euroalal vähenema koondarvestuses siiski poole võrra, jäädes veidi alla 4 %. Selliste liikmesriikide arv, kelle eelarvepuudujääk on üle 3% SKPst, väheneb prognooside kohaselt märkimisväärselt.

Prognooside kohaselt jõuab valitsemissektori võla suhe SKPsse ELis sel aastal haripunkti 94% ja kahaneb 2022. aastal pisut (93%ni). Euroala võla suhe SKPsse peaks järgima sama suundumust, tõustes sel aastal 102%ni ja langema 2022. aastal pisut (101%ni).

Väljavaadetega seotud riskid on endiselt suured, kuid on nüüd üldiselt tasakaalus

Väljavaadetega seotud riskid on suured ja püsivad seni, kuni COVID-19 pandeemia mõjutab majandust.

Epidemioloogilise olukorra areng ning vaktsineerimisprogrammide tõhusus ja tulemuslikkus võivad osutuda paremaks või halvemaks, kui prognoosi keskses stsenaariumis on eeldatud.

See prognoos võib alahinnata kodumajapidamiste kavatsust kulutada või tarbijate soovi säilitada kõrge tagavarasäästude tase.

Veel üks tegur on poliitiliste toetusmeetmete lõpetamise ajastus. Kui toetus lõpetatakse enneaegselt, võib see seada ohtu majanduse taastumise. Teisest küljest võib toetuse hiline lõpetamine põhjustada turumoonutusi ja takistada elujõuetute ettevõtete turult lahkumist.

Ettevõtete probleemide mõju tööturule ja finantssektorile võib osutuda prognoositust suuremaks.

Tugevam üleilmne majanduskasv, eriti USAs, võib avaldada Euroopa majandusele oodatust positiivsemat mõju. USA kiirem majanduskasv võib aga kaasa tuua USA riigivõlakirjade tootluse tõusu, mis võib põhjustada finantsturgudel korrapäratuid kohandusi, mis mõjutaksid eriti rängalt tärkava turumajandusega riike, kellel on suur välisvaluutavõlg.

 

Lisateave

Dokumendi terviktekst2021. aasta kevadine majandusprognoos