• Current language : et
Euroopa Komisjoni Esindus Eestis

Tänu puhtamale õhule on õhusaastest tingitud surmajuhtumeid Euroopas vähem

/estonia/file/br%C3%BCssel-autod_etBrüssel autod

Brüssel autod
© Euroopa Liit

Parem õhukvaliteet on viimase kümne aasta jooksul oluliselt vähendanud enneaegsete surmajuhtumite arvu Euroopas. Euroopa Keskkonnaameti (EEA) viimased ametlikud andmed näitavad siiski, et peaaegu kõik Euroopa elanikud kannatavad endiselt õhusaaste all, mille tõttu sureb Euroopas enneaegselt ligikaudu 400 000 inimest.

23/11/2020

Euroopa Keskkonnaameti 2020. aasta Euroopa õhukvaliteedi aruanne näitab, et 2018. aastal ületasid tahkete peenosakeste (PM2,5) ELi piirnormi kuus liikmesriiki: Bulgaaria, Horvaatia, Itaalia, Poola, Rumeenia ja Tšehhi. Ainult neljas Euroopa riigis – Eestis, Soomes, Islandil ja Iirimaal – oli tahkete peenosakeste kontsentratsioon väiksem Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) rangematest suunisväärtustest. Analüüs põhineb viimastel ametlikel õhukvaliteedi andmetel, mis saadi 2018. aastal enam kui 4000 seirejaamalt Euroopas.

Euroopa Keskkonnaameti hinnangul põhjustas kokkupuude tahkete peenosakestega 41 Euroopa riigis 2018. aastal umbes 417 000 enneaegset surma. Ligikaudu 379 000 neist leidis aset 28 ELi liikmesriigis, kus 54 000 ja 19 000 enneaegset surma põhjustasid vastavalt lämmastikdioksiid (NO2) ja troposfääriosoon (O3).

Aruandest selgub, et ELi, riiklik ja kohalik poliitika ning heitkoguste vähendamine peamistes sektorites on parandanud õhukvaliteeti kogu Euroopas. Alates 2000. aastast on vähenenud peamiste õhusaasteainete (sh lämmastikoksiidid) heide ka transpordisektoris, vaatamata sellele, et nõudlus liikuvuse järele ja sellega seotud kasvuhoonegaaside heide on sektoris suurenenud. Energiavarustusest tulenev saasteainete heide on samuti oluliselt vähenenud, samal ajal kui hoonetest ja põllumajandusest pärit heite vähendamine on olnud vaevaline.

Tänu paremale õhukvaliteedile vähenes 2018. aastal tahkete peenosakeste saastest põhjustatud enneaegsete surmajuhtumite arv võrreldes 2009. aastaga ligikaudu 60 000 võrra. Lämmastikdioksiidi saastest põhjustatud enneaegsete surmajuhtumite arv on viimase kümne aasta jooksul vähenenud lausa 54 %. Peamiselt on selle taga keskkonna- ja kliimapoliitika jätkuv rakendamine kogu Euroopas.

On hea uudis, et tänu meie keskkonna- ja kliimapoliitikale Euroopa õhukvaliteet paraneb. Kuid me ei saa eirata tõsiasja, et õhusaastest tingitud enneaegsete surmade arv Euroopas on ikka veel liiga suur. Euroopa rohelise kokkuleppega võtsime eesmärgi vähendada igat liiki saastet nullini. Selleks peame veelgi pingutama ja viima oma õhukvaliteedi standardid paremini kooskõlla Maailma Terviseorganisatsiooni soovitustega. Võtame selle luubi alla oma uues tegevuskavas," ütles Euroopa Komisjoni keskkonna, ookeanide ja kalanduse volinik Virginijus Sinkevičius.

Õhukvaliteet ja COVID-19

Euroopa Keskkonnaameti aruanne sisaldab ka ülevaadet COVID-19 pandeemia ja õhukvaliteedi vahelistest seostest. 2020. aasta esialgsete andmete täpsem hindamine ja Copernicuse atmosfääriseire teenuse (CAMS) mudelarvutused kinnitavad varasemaid hinnanguid, mille kohaselt vähenesid teatavad õhusaasteained kuni 60% paljudes Euroopa riikides, kus 2020. aasta kevadel rakendati liikumispiiranguid. Euroopa Keskkonnaametil ei ole veel hinnanguid puhtama õhu võimaliku positiivse tervisemõju kohta 2020. aastal.

Aruandes märgitakse ka, et pikaajaline kokkupuude õhusaasteainetega põhjustab südame-veresoonkonna ja hingamisteede haigusi, mida mõlemat peetakse COVID-19 patsientide surma riskiteguriks. Siiski ei ole selge põhjuslik seos õhusaaste ja COVID-19 nakkuse tõsiduse vahel ning vaja on täiendavaid epidemioloogilisi uuringuid.