Euroopa Komisjoni Esindus Eestis

Euroopa Komisjon avaldas täna renoveerimislaine strateegia hoonete energiatõhususe parandamiseks

/estonia/file/maja_etmaja

maja
© Euroopa Liit

Euroopa Komisjon avaldas täna renoveerimislaine strateegia hoonete energiatõhususe parandamiseks. Komisjoni eesmärk on järgmise kümne aasta jooksul renoveerimismäärasid vähemalt kahekordistada ning tagada, et renoveerimine suurendaks hoonete energia- ja ressursitõhusust. See parandab hoonete elanike ja kasutajate elukvaliteeti, vähendab Euroopa kasvuhoonegaaside heidet, soosib digiteerimist ning suurendab materjalide korduskasutamist ja ringlussevõttu. 2030. aastaks võiks renoveerida 35 miljonit hoonet ja luua ehitussektoris veel kuni 160 000 rohelist töökohta.

14/10/2020

Hoonete arvele langeb ligikaudu 40% ELi energiatarbimisest ja 36% kasvuhoonegaaside heitkogustest. Igal aastal renoveeritakse energiatõhusamaks vaid 1% hoonetest, seega tuleb Euroopas 2050. aastaks kliimaneutraalsuseni jõudmiseks otsustavalt tegutseda. Ligi 34 miljonit eurooplast ei saa endale lubada oma kodu kütmist. Seepärast aitab hoonete energiatõhususe suurendamine vähendada energiaostuvõimetust, hoida inimeste tervist ja heaolu ning aidata neil vähendada energiaarveid. Komisjon avaldas täna ka soovituse liikmesriikidele energiaostuvõimetuse vähendamiseks.

Euroopa rohelise kokkuleppe valdkonna juhtiv asepresident Frans Timmermans ütles: „Me tahame, et kõigil eurooplastel oleks kodu, mida nad saavad valgustada, kütta või jahutada ilma, et see tekitaks augu nende rahakotti või kahjustaks planeeti. Renoveerimislaine tähendab paremaid tingimusi töö-, elu- ja õpiruumides, vähendades samal ajal meie mõju keskkonnale ja luues töökohti tuhandetele eurooplastele. Me vajame paremaid hooneid, kui soovime targalt taastuda.“

Energeetikavolinik Kadri Simson lausus: „Renoveerimislaine aitab meil kõrvaldada paljud takistused, mis muudavad renoveerimise tänapäeval keeruliseks, kulukaks ja aeganõudvaks. Pakume välja paremad viisid renoveerimisest saadava kasu mõõtmiseks, energiatõhususe miinimumstandardid ning rohkem ELi poolset rahastust ja tehnilist abi, mis soodustab keskkonnahoidlikke hüpoteeklaene ning taastuvallikate kasutamist kütmisel ja jahutamisel. See on pöördelise tähtsusega koduomanike, üürnike ja avaliku sektori asutuste jaoks.

Strateegias nimetatud kolm tähtsamat tegevusvaldkonda on kütte- ja jahutussüsteemide CO2-heite vähendamine, energiaostuvõimetuse ja halvimas olukorras hoonetega tegelemine ning üldkasutatavate hoonete, nagu koolide, haiglate ja haldushoonete renoveerimine. Komisjon soovib poliitikameetmete, rahastamisvahendite ja tehnilise abi pakkumisega kõrvaldada takistused kogu renoveerimisahelas – alates projekti kavandamisest kuni selle rahastamise ja lõpuleviimiseni.

Strateegia hõlmab järgmisi juhtmeetmeid:

  • Karmistatakse eeskirju, standardeid ja hoonete energiatõhususe alast teavet käsitlevaid nõudeid, et luua paremad renoveerimisstiimulid avalikus ja erasektoris. Sealhulgas kehtestatakse olemasolevatele hoonetele järk-järgult kohustuslikud energiatõhususe miinimumstandardid, ajakohastatakse energiamärgiste eeskirju ning on võimalik, et hoonete renoveerimise nõudeid laiendatakse avalikule sektorile.
  • Tagatakse piisav ja eesmärgipärane rahastamine, sealhulgas NextGenerationEU alla kuuluva taaste- ja vastupidavuse rahastamisvahendist, lihtsustatakse eeskirju eri rahastamisvõimaluste kombineerimiseks ning pakutakse mitmesuguseid rahastamisstiimuleid erasektorile.
  • Suurendatakse renoveerimisprojektide ettevalmistamise ja rakendamise võimekust, alates tehnilisest abist riiklikele ja kohalikele ametiasutustele kuni töötajate koolitamise ja oskuste arendamiseni uutel keskkonnahoidlikel töökohtadel.
  • Laiendatakse kestlike ehitustoodete ja -teenuste turgu ning vaadatakse läbi ehitustoodete turustamist ning materjalide kordus- ja taaskasutamise eesmärke käsitlevad õigusaktid.
  • Luuakse uus koosloomeruum Euroopa Bauhaus. Tegemist on teadusharudevahelise projektiga, mida juhib välisekspertidest, sealhulgas teadlastest, arhitektidest, disaineritest, kunstnikest, planeerijatest ja kodanikuühiskonna esindajatest koosnev nõuandekogu. Komisjon korraldab praegusest kuni 2021. aasta suveni ulatusliku ja kaasava ühisloomemaratoni ning loob 2022. aastal viie esimese Bauhausi võrgustiku erinevates ELi riikides.
  • Töötatakse kohalike kogukondade jaoks välja naabruskonnale mõeldud lahendused, et lõimida taastuv- ja digilahendused ning luua nullenergiapiirkonnad, kus tarbijatest saavad tootvad tarbijad, kes müüvad energiat võrku. Strateegia hõlmab ka taskukohaste eluasemete algatust 100 piirkonna jaoks.

Taastuvenergia direktiivi läbivaatamisel 2021. aastal kaalutakse taastuvenergiast toodetava kütte ja jahutuse osakaalu eesmärgi karmistamist ning minimaalse taastuvenergia osakaalu kehtestamist hoonetes. Komisjon uurib ka seda, kuidas saaks ELi eelarvevahendeid koos ELi heitkogustega kauplemise süsteemi (ELi HKS) tuludega kasutada madalama sissetulekuga elanikkonnale mõeldud riiklike energiatõhususe ja -säästu kavade rahastamiseks. Ökodisaini põhimõtteid täiendatakse, et edendada hoonetes energiatõhusate toodete kasutamist.

Renoveerimislaine eesmärk ei ole üksnes muuta olemasolevad hooned energiatõhusamaks ja kliimaneutraalseks. Sellest võib alguse saada linnade ja tehiskeskkonna ulatuslik ümberkujundamine. See võib olla võimalus vaadata tulevikku ja sobitada kestlikkus stiiliga. Nagu president von der Leyen ütles, loob komisjon koosloomeruumi Euroopa Bauhaus, et luua uus Euroopa esteetika, kus on ühendatud tulemuslikkus ja leidlikkus. Tahame, et kõik saaksid elada inimsõbralikus keskkonnas ning soovime ehitada uut, kestlikku tulevikku, kus taskukohane hind ja kunstipärasus käivad käsikäes.

Taust

COVID-19 kriis on juhtinud tähelepanu meie hoonetele, nende tähtsusele meie igapäevaelus ja nende puudustele. Kogu pandeemia vältel on kodu olnud miljonite eurooplaste igapäevaelu keskpunkt: kabinet neile, kes teevad kaugtööd, lasteaed või klassiruum lastele ja õpilastele, paljudele ka ostlemis- või meelelahutuspaik.

Hoonetesse investeerimine võib anda ehitussektorile ja makromajandusele hädavajaliku tõuke. Renoveerimine on töömahukas, aitab luua töökohti ja investeeringuid, mis on sageli seotud kohalike tarneahelatega, tekitavad nõudlust energiatõhusate seadmete järele, suurendavad vastupanuvõimet kliimamuutustele ja annavad kinnisvarale pikaajalist väärtust.

2020. aasta septembris püstitas komisjon eesmärgi vähendada 2030. aastaks heitkoguseid 55%. Selleks peab EL vähendama hoonete kasvuhoonegaaside heidet 60%, nende energiatarbimist 14% ning kütte- ja jahutussüsteemide energiatarbimist 18%.

Euroopa poliitika ja rahastamine on juba aidanud suurendada uute hoonete energiatõhusust, mis tarbivad energiat poole vähem kui 20 aastat tagasi ehitatud hooned. Kuid 85% ELi hoonetest on ehitatud üle 20 aasta tagasi ning eeldatavasti on neist 2050. aastaks veel alles 85–95%. Renoveerimislainet on vaja selleks, et viia need hooned vastavusse tänapäeva standarditega.

 

Lisainfo

Renoveerimislaine strateegia

Renoveerimislaine strateegia lisa ja komisjoni talituste töödokument

Memo – küsimused ja vastused renoveerimislaine strateegia kohta

Renoveerimislaine strateegia teabeleht

Teabeleht - uus Euroopa Bauhaus

Energiaostuvõimetust käsitlev soovitus

Energiaostuvõimetust käsitleva soovituse lisa ja komisjoni talituste töödokument

Renoveerimislaine veebileht

Energiaostuvõimetuse veebileht