• Current language : et
Euroopa Komisjoni Esindus Eestis

Olukorrast Euroopa Liidus: Euroopa Komisjon esitas ettepaneku vähendada kasvuhoonegaaside heidet 2030. aastaks 55%

/estonia/file/pagasiluuk_etpagasiluuk

pagasiluuk
© Euroopa Liit

Euroopa Komisjon esitas täna kava vähendada ELi kasvuhoonegaaside heitkoguseid 2030. aastaks vähemalt 55% võrreldes 1990. aasta tasemega. Uus eesmärk aitab saavutada kliimaneutraalsust ning rajaneb sotsiaalsete, majanduslike ja keskkonnamõjude põhjalikul hindamisel. Mõjuhinnang näitab, et eesmärk on realistlik ja täidetav. Samuti annab see enne järgmist ÜRO kliimakonverentsi (COP26) tunnistust sellest, et võitluses kliimamuutustega on EL jätkuvalt eeskujuks ülejäänud maailmale.

17/09/2020

Komisjon on tänaseks teinud järgmist:

  • esitanud ettepaneku muuta kavandatavat Euroopa kliimaseadust, et lisada sinna eesmärk vähendada 2030. aastaks heitkoguseid vähemalt 55 %, mis on 2050. aasta kliimaneutraalsuse eesmärgi saavutamise esimene etapp;
  • kutsunud parlamenti ja nõukogu üles kinnitama kõnealust 55 % eesmärki kui ELi uut Pariisi kokkuleppe kohast riiklikult kindlaksmääratud panust ning lisama selle ÜRO kliimamuutuste raamkonventsioonile käesoleva aasta lõpuks;
  • määranud kindlaks uue eesmärgi rakendamiseks vajalikud seadusandlikud ettepanekud, mis tuleb esitada 2021. aasta juuniks ja mis muu hulgas hõlmavad järgmist: ELi heitkogustega kauplemise süsteemi läbivaatamine ja laiendamine; jõupingutuste jagamise määruse ja maakasutusest tulenevate heitkoguste raamistiku kohandamine; energiatõhususe ja taastuvenergia poliitika tugevdamine; ning maanteesõidukite CO2 heite normide karmistamine.

Euroopa Komisjoni president Ursula von der Leyen ütles: „Teeme kõik endast oleneva, et täita eurooplastele antud lubadus: muudame Euroopa 2050. aastaks maailma esimeseks kliimaneutraalseks piirkonnaks. Tänane päev on selle eesmärgi saavutamisel märgilise tähendusega. Uus eesmärk vähendada ELi kasvuhoonegaaside heitkoguseid 2030. aastaks vähemalt 55 % näitab teed puhtama planeedi ja majanduse keskkonnahoidliku taastamise suunas. Euroopa väljub koroonaviiruse pandeemiast tugevamana, investeerides ressursitõhusasse ringmajandusse, edendades innovatsiooni puhta tehnoloogia valdkonnas ja luues keskkonnahoidlikke töökohti.“

Euroopa rohelise kokkuleppe valdkonna juhtiv asepresident Frans Timmermans märkis: „Praegusel tervise, majanduse ja ülemaailmsete kliimameetmete seisukohast otsustaval hetkel on oluline, et Euroopa näitaks teed majanduse keskkonnahoidliku taastumise suunas. Me peame oma laste ja lapselaste tuleviku nimel kohe tegutsema. Täna näitab Euroopa maailmale, kuidas suurendada oma kodanike heaolu ja jõukust järgmisel kümnendil, kui me töötame selle nimel, et saavutada 2050. aastaks kliimaneutraalsus.“ 

Energeetikavolinik Kadri Simson ütles: „Praeguste poliitikameetmete ja liikmesriikide kavade põhjal otsustades oleme peagi ületamas oma senist eesmärki vähendada heitkoguseid 2030. aastaks 40 % võrra. See näitab, et ambitsioonikam tegutsemine ei ole mitte ainult vajalik, vaid ka realistlik. Nende püüdluste puhul on kesksel kohal energiasüsteem. Me kasutame ära Euroopa taastuvenergia sektori eduloo, uurime kõiki meie käsutuses olevaid vahendeid energiatõhususe suurendamiseks ja loome kindla aluse rohelisemale Euroopale.“

Lisaks 2030. aasta kliimaeesmärkide kavale ja selle mõjuhinnangule võttis komisjon täna vastu ka hinnangu riiklikele energia- ja kliimakavadele , mille liikmesriigid on koostanud ajavahemikuks 2021–2030. Komisjoni hinnangu kohaselt liigub EL selles suunas, et ületada oma praegune, 2030. aastaks seatud eesmärk vähendada heitkoguseid vähemalt 40 % võrra, eelkõige tänu taastuvenergia hoogsale kasutuselevõtule kogu Euroopas. Uue eesmärgi täitmiseks peab EL veelgi suurendama energiatõhusust ja taastuvenergia osakaalu. Enne kui komisjon esitab 2021. aasta juunis seadusandlikud ettepanekud, peetakse nende üle täiendavaid konsultatsioone ja neid analüüsitakse.

Uus 2030. aasta kliimaeesmärk aitab suunata Euroopa majanduse taastumist koroonaviiruse pandeemiast. See stimuleerib investeeringuid ressursitõhusasse majandusse, edendades innovatsiooni puhta tehnoloogia valdkonnas, suurendades konkurentsivõimet ja luues keskkonnahoidlikke töökohti. Liikmesriigid võivad kasutada 750 miljardi euro suuruse taasterahastu „NextGenerationEU“ vahendeid ja ELi järgmist pikaajalist eelarvet, et teha rohepöörde käigus vajalikud investeeringud. Investeeringute toetamiseks võttis komisjon täna vastu ka eeskirjad ELi uue taastuvenergia rahastamismehhanismi kohta, et lihtsustada liikmesriikide koostööd taastuvenergia projektide rahastamisel ja rakendamisel.

Taustteave

Esimest korda räägiti ELi kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamise 2030. aasta eesmärgi ambitsioonikamaks muutmisest president von der Leyeni 2019. aasta juulis avaldatud poliitilistes suunistes, pidades silmas Pariisi kokkuleppe eesmärki hoida ülemaailmne temperatuuri tõus tunduvalt alla 2 °C ja jätkata jõupingutusi selle hoidmiseks tasemel 1,5 °C.

Täna avaldatud mõjuhinnangus on komisjon möödunud aastal korraldatud ulatuslikele konsultatsioonidele tuginedes põhjalikult uurinud, millist mõju avaldab meie majandusele, ühiskonnale ja keskkonnale heitkoguste vähendamine 2030. aastaks 50–55 % võrra võrreldes 1990. aasta tasemega. Mõjuhinnangus on hoolikalt analüüsitud kõiki olemasolevaid poliitikavahendeid ja seda, kuidas iga majandussektor saab nende eesmärkide saavutamisele kaasa aidata. Sellele tuginedes leiti, et tasakaalustatud, realistlik ja ettevaatlik viis saavutada kliimaneutraalsuse eesmärk aastaks 2050, on vähendada heitkoguseid aastaks 2030 vähemalt 55 %.

Eesmärk vähendada kasvuhoonegaaside heitkoguseid 55 % võrra nõuab meetmeid kõigis majandussektorites. Kliimaneutraalsusele üleminekut on võimalik saavutada ainult juhul, kui igaüks annab oma panuse. Fossiilkütuste põletamisel tekkiv CO2 heide on ELi suurim kasvuhoonegaaside heite allikas. Koos energiasüsteemist pärit muu kui CO2 hajusheitega moodustavad need pisut üle 75 % ELi kasvuhoonegaaside heitkogustest. See näitab energiasüsteemi keskset rolli üleminekul kliimaneutraalsele majandusele. Tööstussektori kõrval on peamised energiatarbijad ja heiteallikad hooned ja transport. Nii energiavarustuse kui ka -nõudluse vähendamine on kliimaneutraalsuse saavutamise võti.

Liikmesriikide riiklike energia- ja kliimakavade hindamine näitab, et riigid kiirendavad energia- ja kliimaalast üleminekut. See näitab, et taastuvenergia osakaal ELis võib 2030. aastaks ulatuda 33,7 %ni, ületades praegust eesmärki, mis on vähemalt 32 %. Energiatõhususe osas on endiselt vajakajäämisi: primaarenergia tarbimine on vähenenud 2,8 % ja lõppenergia tarbimine 3,1 %, samas kui eesmärk on vähemalt 32,5 %. Selle probleemi lahendamiseks võtab komisjon meetmeid, mis eelkõige hõlmavad kavandatava renoveerimislaine algatust ning energiatõhususe direktiivi läbivaatamist ja võimalikku muutmist, ning annab suunised energiatõhususe esikohale seadmise põhimõtte kohta. Täna avaldatavat ELi tasandil riiklike energia- ja kliimakavade hinnangut täiendatakse oktoobris iga liikmesriigi esitatud hinnangutega, mis on osa energialiidu olukorda käsitlevast aruandest.

Komisjoni tegi 2020. aasta märtsis ettepaneku võtta vastu Euroopa kliimaseadus, mille eesmärk on sätestada ELi õiguses 2050. aasta kliimaneutraalsuse eesmärk, milles ELi juhid leppisid kokku 2019. aasta detsembris, ning määrata kindlaks kogu ELi poliitika tegevussuund. Nüüd teeb komisjon ettepaneku lisada läbivaadatud 2030. aasta eesmärk määrusesse, mida praegu arutatakse Euroopa Parlamendis ja nõukogus. Uus 2030. aasta eesmärk on ka aluseks aruteludele, mille käigus vaadatakse läbi ELi riiklikult kindlaks määratud panus heitkoguste vähendamisse Pariisi kokkuleppe raames.

Nagu Euroopa rohelise kokkuleppe ja tänase teatisega on ette nähtud, hakkab komisjon nüüd ette valmistama üksikasjalikke seadusandlikke ettepanekuid selle uue eesmärgi saavutamiseks. Komisjon vaatab läbi kõik asjakohased kliima- ja energiapoliitika vahendid, et saavutada heitkoguste vähendamine, eesmärgiga esitada asjakohased ettepanekud 2021. aasta juuniks.

Lisateave

Asepresident Timmermansi ja energeetikavolinik Simsoni pressikonverents 

Memo – küsimused ja vastused 2030. aasta kliimaeesmärgi kava kohta

Teatis „Euroopa 2030. aasta kliimaambitsiooni suurendamine“

Kogu ELi hõlmav hinnang riiklikele energia- ja kliimakavadele

Teabeleht – 2030. aasta kliimaeesmärgi kava: Euroopa visioon

Teabeleht – 2030. aasta kliimaeesmärgi kava poliitikavahendid

Teabeleht – hinnang riiklikele energia- ja kliimakavadele

Riiklikud energia- ja kliimakavad