• Current language : et
Euroopa Komisjoni Esindus Eestis

Taasterahastu „NextGenerationEU“: järgmised sammud seoses taaste ja vastupidavuse rahastamisvahendiga

/estonia/file/nextgeneu_etnextgeneu

nextgeneu
© Euroopa Liit

Euroopa Komisjon on 2021. aasta kestliku majanduskasvu strateegias sätestanud taaste ja vastupidavuse rahastamisvahendi rakendamise strateegilised suunised. Rahastu on „NextGenerationEU“ peamine taastumist toetav vahend, mis aitab ELil praegusest kriisist väljuda tugevama ja vastupidavamana. Rahastu maht on enneolematu ning sellest on taastumise esimestel otsustavatel aastatel võimalik anda laene ja rahalisi toetusi 672,5 miljardi euro ulatuses

17/09/2020

Järgmise aasta kestliku majanduskasvu strateegia avaldamine märgib selle aasta Euroopa poolaasta tsükli algust. Eelmise aasta kestliku majanduskasvu strateegiaga algatas komisjon uue majanduskasvu strateegia, mis põhineb Euroopa rohelisel kokkuleppel ja konkurentsivõimelise kestlikkuse kontseptsioonil. Käesoleva aasta kestliku majanduskasvu strateegia on eelmisega täielikult kooskõlas. Eelmise aasta kestliku majanduskasvu strateegias kindlaks määratud neli mõõdet (keskkonnasäästlikkus, tootlikkus, õiglus ja makromajanduslik stabiilsus) jäävad liikmesriikide taaste- ja vastupidavuskavade ning nende reformide ja investeeringute juhtpõhimõteteks. Need neli mõõdet on ka Euroopa poolaasta keskmes ning nendega tagatakse, et uus majanduskasvu tegevuskava aitab panna aluse keskkonnahoidlikule, digitaalsele ja kestlikule taastumisele.

Et taaste ja vastupidavuse rahastamisvahendist täit kasu saada, peaksid liikmesriigid esitama oma taaste- ja vastupidavuskavade eelnõud, kus riiklikud investeerimis- ja reformikavad oleksid kooskõlas eespool nimetatud ELi poliitikakriteeriumidega. Liikmesriikide taaste- ja vastupidavuskavades tuleks käsitleda viimaste aastate riigipõhistes soovitustes ning eelkõige 2019. ja 2020. aasta tsüklites kindlaksmääratud majanduspoliitilisi probleeme. Samuti peaksid kavad võimaldama liikmesriikidel suurendada oma majanduskasvu potentsiaali, luua töökohti ja parandada majanduslikku ja sotsiaalset vastupidavust ning aitama kaasa rohe- ja digipöördele.

Komisjon esitab täna liikmesriikidele ka lisasuunised taaste- ja vastupidavuskavade parimaks esitamiseks, samuti kavade standardvormi.

Juhtalgatused

Arvestades, et kavad on liikmesriikide jaoks väga olulised, nende rakendamiseks vajalike investeeringute maht on väga suur ning neil on potentsiaali luua töökohti ja majanduskasvu ning saada kasu rohe- ja digipöördest, soovitab komisjon liikmesriikidel tungivalt lisada oma kavadesse järgmistes valdkondades tehtavad investeeringud ja reformid:

  1. Võimsuse suurendamine. Tulevikukindlate puhaste tehnoloogiate võimalikult kiire kasutuselevõtt ning taastuvate energiaallikate arendamise ja kasutamise kiirendamine.
  2. Renoveerimine. Avaliku ja erasektori hoonete energiatõhususe parandamine.
  3. Laadimine ja tankimine. Tulevikukindlate puhaste tehnoloogiate arendamine, et kiirendada säästvate, juurdepääsetavate ja arukate transpordivahendite, laadimisjaamade ja tanklate kasutamist ning ühistranspordi laiendamist.
  4. Ühenduvus. Kiirete lairibateenuste (sealhulgas kiudoptilised ja 5G-võrgud) kiire kasutuselevõtt kõigis piirkondades ja majapidamistes.
  5. Moderniseerimine. Avaliku halduse ja avalike teenuste, sealhulgas kohtu- ja tervishoiusüsteemide digiteerimine.
  6. Laiendamine. Euroopa tööstusandmepilvede suutlikkuse suurendamine ning kõige võimsamate ja kestlikumate tipptasemel protsessorite arendamine.
  7. Ümberõpe ja oskuste täiendamine. Haridussüsteemide kohandamine, et toetada kõigi vanuserühmade digioskusi ning haridus- ja kutseõpet.

Rahastu rakendamist koordineerib komisjoni taaste ja vastupidavuse rakkerühm tihedas koostöös majandus- ja rahandusküsimuste peadirektoraadiga. Et aidata tagada rahastu ühtne ja tulemuslik rakendamine, annab juhatus president Ursula von der Leyeni eesistumisel rakkerühmale poliitilise suuna.

Kolleegiumi liikmete tsitaadid:

President Ursula von der Leyen sõnas: „Taaste ja vastupidavuse rahastamisvahend on taasterahastu „NextGenerationEU“ keskmes. See on meie peamine vahend, et muuta koroonaviiruse pandeemiast tulenevad probleemid pikaajaliseks võimaluseks. Liikmesriikidele on vaja anda selgeid suuniseid tagamaks, et rahastu 672 miljardit eurot investeeritaks nii Euroopa majanduse kohesesse taastumisse kui ka pikaajalisse kestlikusse ja kaasavasse majanduskasvu. Suunised avaldatakse täna ja oleme valmis toetama liikmesriike nende riiklike strateegiate väljatöötamisel.“

Inimeste hüvanguks toimiva majanduse valdkonna juhtiv asepresident Valdis Dombrovskis lisas: „Täna avaldame järgmise aasta majandus- ja sotsiaalpoliitika strateegia ja käivitame Euroopa poolaasta protsessi. Kriisi ajal on vaja jätkata töötajate ja ettevõtete toetamist, pidades samal ajal silmas vajadust säilitada keskpikas perspektiivis riigi rahanduse kestlikkus. Täna avaldame liikmesriikidele ka lisasuunised taaste- ja vastupidavuskavade koostamiseks ning esitame seitsme juhtalgatuse ettepanekud, et edendada keskkonnahoidlikku ja digitaalset taastumist ning investeerida inimkapitali. Kutsume nüüd Euroopa Parlamenti ja nõukogu üles jõudma taaste ja vastupidavuse rahastamisvahendi osas kiiresti lõplikule kokkuleppele, et rahastut oleks võimalik kasutada juba järgmise aasta algusest. Kriisiolukorras mängib kiirus suurt rolli.“

Majandusvolinik Paolo Gentiloni märkis: „Koroonaviiruse pandeemia ajel on Euroopa otsustanud haarata kinni ainulaadsest võimalusest: taaskäivitada majandus uuel, kestlikumal alusel. Selles on suur roll taaste ja vastupidavuse rahastamisvahendil. Täna avaldatavate suuniste eesmärk on aidata liikmesriikidel koostada kvaliteetsed riiklikud kavad, mis vastavad meie ühistele eesmärkidele. Meie soov ei ole mitte ainult alustada taastumist toetavat rahastamist võimalikult kiiresti, vaid nii, et rahastamisvahendist saaks muutuste liikumapanev jõud.“

Järgmised sammud

Komisjon kutsub Euroopa Parlamenti ja nõukogu üles leppima võimalikult kiiresti kokku õigusaktis, nii et rahastamisvahendit saaks hakata kasutama alates 1. jaanuarist 2021.

Taaste- ja vastupidavuskavade esitamise tähtaeg on 30. aprill 2021. Liikmesriike kutsutakse üles esitama kavade esialgseid projekte juba alates 15. oktoobrist 2020. Liikmesriigid peaksid taaste- ja vastupidavuskavade koostamiseks alustama võimalikult kiiresti laiaulatuslikku poliitilist dialoogi kõigi asjaomaste sidusrühmadega. Samuti julgustatakse neid suhtlema taaste ja vastupidavuse rakkerühma ning majandus- ja rahandusküsimuste peadirektoraadiga, et arutada kavade eelnõusid.

Lisateave

Küsimused ja vastused: komisjon tutvustab 2021. aasta kestliku majanduskasvu strateegias järgmisi samme seoses 672,5 miljardi euro suuruse taaste ja vastupidavuse rahastamisvahendiga

Teatis: 2021. aasta kestliku majanduskasvu strateegia

Taaste ja vastupidavuse rahastamisvahend – toetuste jagamine

Euroopa poolaasta