Euroopa Komisjoni Esindus Eestis

Komisjon toetab noorte tööhõivet

/estonia/file/eljanoored_etELjanoored

ELjanoored
© Euroopa Liit

Täna võttis Euroopa Komisjon vastu noorte tööhõive toetuspaketi, millega luuakse noortele  võimalused, et aidata neil rakendada tööturul oma teadmisi ja oskusi rohelise ja digitaalse tuleviku kujundamisel. Selleks põimib komisjon  rohe- ja digipöörde ELi noorte- ja tööhõivepoliitika aluspõhimõtetesse. Komisjon on juba esitanud ettepaneku rahastada noorte tööhõivevõimaluste toetamist  Euroopa taasterahastu (NextGenerationEU) ja ELi järgmise eelarve kaudu. Nüüd on liikmesriikide ülesanne selle valdkonna investeeringud esikohale seada. Noorte tööhõive toetamiseks tuleks eraldada vähemalt 22 miljardit eurot.

01/07/2020

Asepresident Valdis Dombrovskis sõnas: „Nüüd on varasemast olulisem, et aitaksime Euroopa järgmisel põlvkonnal jõudsalt areneda ja tööle asuda, eriti praegusel kriisiajal. Me esitame selged ja konkreetsed ettepanekud, mis on suunatud noortele ja aitavad luua nende jaoks väärilisi ametialaseid võimalusi. Tänastes ettepanekutes sätestatakse ka see, milliseid ELi rahastamisvahendeid saavad liikmesriigid kasutada noorte tööhõive alaste võimaluste elavdamiseks. Täna noortesse investeerides aitame luua homseks konkurentsivõimelise, vastupidava ja kaasava tööturu.“

Noorte tööhõive toetus: töösild järgmise põlvkonna jaoks

Noorte tööhõive toetuspakett koosneb toetustest, mis on jagatud nelja tegevussuuna vahel:

  • EL lõi noortegarantii 2013. aastal ja on sellest ajast alates rajanud tööturule sisenemiseks silla umbes 24 miljonile noorele. Komisjoni ettepanekuga võtta vastu nõukogu soovitus töösilla kohta tugevdatakse noortegarantiid ja astutakse samme kehvemas olukorras noorteni jõudmiseks kogu ELis. Meede on suunatud kõigile 15–29aastastele. Soovituses antakse lubadus, et noortegarantiiga liitudes saab noor nelja kuu jooksul tööpakkumise, õppimisvõimaluse, õpipoisi- või praktikakoha. Töösilla meede on kaasavam, selles välditakse mis tahes diskrimineerimist ning püütakse jõuda kehvemas olukorras rühmadeni, näiteks rassilisse ja etnilissse vähemusse kuuluvate noorteni, puudega noorteni või nendeni, kes elavad maapiirkondades, riigi või piirkonna äärealadel või halvema mainega linnaosades. Meetmed arvestavad ettevõtjate vajadustega, pakkudes vajaduspõhiseid oskusi, eelkõige rohe- ja digiülemineku valdkonna oskusi ning lühikesi ettevalmistuskursusi. Meetmetega on ette nähtud vajadustest lähtuv nõustamine ning noorte üldine ja individuaalne juhendamine.
  • Komisjoni ettepanekus võtta vastu nõukogu soovitus kutsehariduse ja -õppe kohta seatakse eesmärgiks muuta haridussüsteemid tänapäevasemaks, atraktiivsemaks, paindlikumaks ning digi- ja rohemajanduse vajadustele vastavaks. Elujõulisem, õppijakesksem kutseharidus ja -õpe valmistab noori ette esimese töökoha jaoks ning annab paljudele täiskasvanutele võimaluse oma karjääri edendada või selle suunda muuta. See aitab muuta kutseharidus- ja kutseõppeasutused tipptasemel erialateadmiste keskusteks ning toetada samal ajal mitmekesisust ja kaasatust.
  • Praktikakohtade loomise uuendustest on kasu nii ettevõtjatele kui ka noortele, see aitab kasvatada oskustööjõudu paljude sektorite jaoks. Euroopa Õpipoisiõppe Liit on vahendanud noortele üle 900 000 praktikavõimaluse. See uuendatud liit soodustab riiklike ühenduste loomist, toetab VKEsid ja kaasab rohkem sotsiaalpartnereid: ametiühinguid ja tööandjate organisatsioone. Eesmärk on luua õpipoisiõppe võimalusi praegu, sest praegu koolitustel ja praktikal osalevad noored on mõne aasta pärast suurepärased oskustöölised.
  • Noorte tööhõive edendamise lisameetmetega pakutakse lähiajal tööhõive- ja ettevõtluse alustamise toetusi ning keskpikas perspektiivis suutlikkuse suurendamise stiimuleid, aidatakse luua noorte ettevõtjate võrgustikke ja ettevõtetevahelisi koolituskeskusi.

Täpsemat teavet nende meetmete kohta leiate lisatud küsimuste ja vastuste osas.

Komisjon soovitab tungivalt, et liikmesriigid suurendaksid noorte tööhõive toetamist, kasutades selleks Euroopa taasterahastu (NextGenerationEU) ja ELi tulevase eelarve vahendeid. Näiteks võib EL aidata rahastada

  • starditoetusi ja laene noortele ettevõtjatele, mentorluskavu ja ettevõtlusinkubaatoreid;
  • VKEdele antavat lisatoetust praktikantide võtmisel;
  • kursusi tööturul vajatavate uute oskuste omandamiseks;
  • riiklike tööturuasutuste suutlikkuse suurendamist;
  • karjäärinõustamist ametliku õppesüsteemi raames;
  • digiõppetaristu ja -tehnoloogia alaseid investeeringuid.

 

Taust

Üleilmse finantskriisi järel kasvas noorte töötus 2008. aastaks 16 %-ni ja saavutas oma kõrgeima määra 2013. aastal (24,4 %). Sellest ajast alates on need näitajad vähenenud ja vahetult enne pandeemia algust oli noorte töötuse näitaja kõigi aegade madalaimal tasemel (14,9 %). Sellegipoolest on noorte töötus olnud alati kaks korda suurem kui üldine töötus. Uusimad andmed näitavad, et ELi lõikes oli noorte töötus 2020. aasta aprillis 15,4 %. Kardetakse, et see võib veelgi tõusta.

Liikmesriikidel on kasutada märkimisväärsed ELi rahalised vahendid, et rakendada reforme, mis on esitatud tänastes algatustes. Peamine ELi rahastamisvahend noorte tööhõive toetusmeetmete rakendamise toetamiseks on Euroopa Sotsiaalfond+. Täiendavaid rahastamisvahendeid noorte tööhõive toetamiseks pakutakse Euroopa taastekava taaste ja vastupidavuse rahastamisvahendi ja algatuse REACT-EU kaudu.

 

Lisateave

Küsimused ja vastused: Mis on noorte tööhõive toetus: töösild järgmise põlvkonna jaoks

Teabeleht: noorte tööhõive toetus

Teatis „Noorte tööhõive toetus: töösild järgmise põlvkonna jaoks“

Komisjoni ettepanek: nõukogu soovitus „Töösild – tugevdatud noortegarantii“

Komisjoni ettepanek: nõukogu soovitus kutsehariduse ja -õppe kohta

Teabeleht: kutseharidus ja -õpe