Euroopa Komisjoni Esindus Eestis

Euroopa maanteed muutuvad ohutumaks, kuid edusammud on aeglustunud

/estonia/file/euroopa-maanteed-muutuvad-ohutumaks-kuid-edusammud-aeglustunud_etEuroopa maanteed muutuvad ohutumaks, kuid edusammud on aeglustunud

Euroopa maanteed muutuvad ohutumaks, kuid edusammud on aeglustunud
copyright

Euroopa Komisjoni täna avaldatud esialgsete andmete kohaselt kaotas 2019. aastal ELi teedel elu vähem inimesi kui eelnevatel aastatel. Eelmisel aastal hukkus liiklusõnnetuses hinnanguliselt 22 800 inimest, mis on peaaegu 7 000 surmajuhtumit ehk 23 % vähem kui 2010. aastal. Võrreldes 2018. aastaga vähenes see näitaja 2 %. Euroopas on keskmiselt 51 liiklussurma miljoni elaniku kohta, mis teeb Euroopast liiklusohutuse osas ülekaalukalt maailma kõige turvalisema piirkonna.

11/06/2020

Transpordivolinik Adina Vălean ütles: „2050. aastaks ei tohiks Euroopa teedel keegi surma ega raskelt viga saada. Oleme seadnud endale sellise eesmärgi. 2030. aastaks oleme seadnud eesmärgiks 50% vähem surmajuhtumeid ja 50% vähem raskeid vigastusi ning teame, et meie eesmärk on saavutatav. Kui ajas tagasi vaadata, on liiklusõnnetustes hukkunute arv märkimisväärselt vähenenud, kuid viimastel aastatel on arvnäitajad püsinud muutumatuna. Ka riikidevahelised erinevused on ikka veel väga suured. Oma eesmärgi suudame saavutada ainult siis, kui ühendame seadusandlikud meetmed, piisava rahastamise, sõidukite ja taristu standardid, digitaliseerimise ja parimate tavade vahetamise.“

Põhisuundumus on jätkuvalt languses. 2019. aastal oli kõigi aegade väikseim liiklussurmade arv kaheksas liikmesriigis: Horvaatias, Soomes, Prantsusmaal, Saksamaal, Kreekas, Lätis, Luksemburgis ja Rootsis. Edusammud enamikus riikides on siiski aeglustunud. Selle tulemusel ei saavutata ELi eesmärki vähendada liiklussurmade arvu ajavahemikus 2010–2020 poole võrra. 2020. aasta võib siiski osutuda erandlikuks, kuna varased andmed näitavad, et liiklussurmade arv väheneb tõenäoliselt märkimisväärselt, võttes arvesse koroonaviiruse vastu võitlemiseks võetud meetmeid, kuid mitte piisavalt, et eesmärki saavutada.

Kuigi liikmesriikide näitajad liiklusohutuse valdkonnas on ühtlustumas, on halvimate liiklusnäitajatega riigis liiklussurmade arv siiski proportsionaalselt neli korda suurem kui parimate näitajatega riigis. Kõige ohutumad on teed Rootsis (22 surmajuhtumit miljoni elaniku kohta) ja Iirimaal (29 surmajuhtumit miljoni elaniku kohta). Kõige rohkem liiklussurmasid oli 2019. aastal Rumeenias (96 surmajuhtumit miljoni elaniku kohta), Bulgaarias (89 surmajuhtumit miljoni elaniku kohta) ja Poolas (77 surmajuhtumit miljoni elaniku kohta). ELi keskmine näitaja oli 51 surmajuhtumit miljoni elaniku kohta.

Mõnes riigis on tehtud suuri edusamme – Kreekas, Hispaanias, Portugalis, Iirimaal, kolmes Balti riigis (Läti, Leedu ja Eesti) ning Horvaatias on liiklussurmade arv vähenenud keskmiselt 30–40 %.

Taust

Järgmiseks aastakümneks on EL seadnud endale uue eesmärgi vähendada 2030. aastaks surmajuhtumite arvu ja esmakordselt ka raskete vigastuste arvu 50 %, mis on osa ELi liiklusohutuse poliitikaraamistikust 2021–2030Stockholmi deklaratsioon, millele kirjutati alla 2020. aasta veebruaris, sillutab teed edasisele ülemaailmsele poliitilisele pühendumisele järgmisel kümnendil.

Hinnangute kohaselt saab iga hukkunu kohta veel viis inimest raskeid vigastusi, millel on elu muutvad tagajärjed (ligikaudu 120 000 inimest 2019. aastal). Liiklusõnnetuste väliskulud on hinnanguliselt ligikaudu 280 miljardit eurot ehk ligikaudu 2 % ELi SKPst. 

Lisateave

MEMO – hiljutised poliitilised algatused ja üksikasjalikum liiklusohutuse statistika

Komisjoni liiklusohutusalane tegevus ja ELi liiklusohutusstatistika

Liiklussurmade arv miljoni elaniku kohta – esialgsed andmed 2019. aasta kohta[1]

 

2010

2018

2019

protsentuaalne muutus, 2018–2019

protsentuaalne muutus, 2010–2019

Belgia

77

53

56

6 %

–24 %

Bulgaaria

105

87

89

3 %

–19 %

Tšehhi

77

62

58

–6 %

–23 %

Taani

46

30

35

20 %

–20 %

Saksamaa

45

40

37

–7 %

–16 %

Eesti

59

51

39

–22 %

–34 %

Iirimaa

47

29

29

1 %

–33 %

Kreeka

113

65

65

–1 %

–45 %

Hispaania

53

39

36

–6 %

–31 %

Prantsusmaa

64

49

48

0 %

–19 %

Horvaatia

99

77

73

–6 %

–30 %

Itaalia

70

55

55

–1 %

–20 %

Küpros

73

57

59

6 %

–13 %

Läti

103

78

69

–12 %

–39 %

Leedu

95

62

66

6 %

–38 %

Luksemburg

64

60

36

–39 %

–31 %

Ungari

74

65

62

–5 %

–19 %

Malta

31

38

32

–11 %

23 %

Madalmaad

32

35

34

–3 %

9 %

Austria

66

46

46

0 %

–26 %

Poola

103

76

77

0 %

-26 %

Portugal

80

66

61

–8 %

–33 %

Rumeenia

117

96

96

0 %

–22 %

Sloveenia

67

44

49

13 %

–25 %

Slovakkia

65

48

51

7 %

-25 %

Soome

51

43

37

–14 %

–24 %

Rootsi

28

32

22

–32 %

–17 %

EL

67

52

51

–2 %

–23 %

Ühendkuningriik

30

28

28

0 %

–3 %

Šveits

42

27

22

–20 %

–43 %

Norra

43

20

20

1 %

–48 %

Island

25

52

17

–67 %

–25 %

[1] 2019. aasta andmed põhinevad mõne riigi puhul esialgsetel andmetel ja neid võidakse veidi muuta, kui 2020. aasta sügisel avaldatakse lõplikud andmed. Tabelis esitatud protsentuaalsed muutused põhinevad surmajuhtumite absoluutarvul, mitte näitajal miljoni elaniku kohta. Kõik ELi koondnäitajad kajastavad nüüd olukorda ELis ilma Ühendkuningriigita, kui ei ole märgitud teisiti. Kuigi see toob liidus paratamatult kaasa väiksema arvu surmajuhtumeid, on ELi näitaja miljoni elaniku kohta suurenenud, mis on tingitud Ühendkuningriigi suhteliselt kõrgest liiklusohutuse tasemest.