Euroopa Komisjoni Esindus Eestis

Komisjoni uus aruanne näitab digitaalse vastupidavuse tähtsust kriisi ajal

/estonia/file/komisjoni-uus-aruanne-n%C3%A4itab-digitaalse-vastupidavuse-t%C3%A4htsust-kriisi-ajal_etKomisjoni uus aruanne näitab digitaalse vastupidavuse tähtsust kriisi ajal

Komisjoni uus aruanne näitab digitaalse vastupidavuse tähtsust kriisi ajal
copyright

Euroopa Komisjon avaldas täna 2020. aasta digitaalmajanduse ja -ühiskonna indeksi (DESI) tulemused. Indeks jälgib Euroopa üldist digitaalset suutlikkust ja ELi riikide edusamme digitaalse konkurentsivõime valdkonnas. Selle aasta DESI näitab, et edusamme on tehtud kõigis liikmesriikides ja kõigis indeksi mõõdetavates põhivaldkondades. Need edusammud on seda tähtsamad, et koroonaviiruse pandeemia tõi esile, kui oluliseks on digitehnoloogia muutunud. See on võimaldanud jätkata töötamist, jälgida viiruse levikut ning kiirendada ravi ja vaktsiinide väljatöötamist. Lisaks näitavad majanduse taastamise seisukohast olulised DESI näitajad, et ELi liikmesriigid peaksid suurendama oma jõupingutusi väga suure läbilaskevõimega võrkude katvuse parandamiseks, eraldama 5G teenuste turuletoomiseks 5G sagedusalasid, parandama kodanike digioskusi ning jätkama ettevõtete ja avaliku sektori digiteerimist.

11/06/2020

Juhtiv asepresident Margrethe Vestager sõnas: „Koroonaviiruse kriis on näidanud, kui oluline on kodanike ja ettevõtete jaoks veebiühendus ja -suhtlus. Jätkame koostööd liikmesriikidega, et teha kindlaks suuremaid investeeringuid vajavad valdkonnad, nii et kõik eurooplased saaksid kasu digiteenustest ja innovatsioonist.

Siseturuvolinik Thierry Breton lisas: „Täna avaldatavad andmed näitavad, et tööstus kasutab rohkem digilahendusi kui kunagi varem. Me peame tagama, et see oleks nii ka VKEde puhul ning et uusim digitehnoloogia jõuaks kogu majandusse.“

27. mail 2020 vastu võetud Euroopa taastekava raames pakub DESI riigipõhist analüüsi, mis toetab Euroopa poolaasta digivaldkonna soovitusi, et liikmesriigid saaksid suunata ja prioriseerida oma reformi- ja investeerimisvajadusi, hõlbustades seeläbi juurdepääsu 560 miljardi euro suurusele taaste ja vastupidavuse rahastamisvahendile. Rahastamisvahendist eraldatakse liikmesriikidele rahalisi vahendeid, et muuta nende majandus vastupidavamaks ning tagada, et investeeringud ja reformid toetaksid rohe- ja digipööret.

2020. aasta DESI põhijäreldused

Digivaldkonna üldiste tulemuste poolest on ELis esirinnas Soome, Rootsi, Taani ja Madalmaad. Kohe nende kannul on Malta, Iirimaa ja Eesti. Rahvusvaheline digitaalmajanduse ja -ühiskonna indeks (I-DESI) näitab, et parimate tulemustega ELi riigid on liidrid ka kogu maailmas. Suurimad ELi riigid ei ole digivaldkonnas esirinnas, mis osutab vajadusele kiirendada üleminekut digitehnoloogiale, et EL suudaks edukalt ellu viia nii digi- kui ka rohepöörde. Viimase viie aasta jooksul on kõige suuremaid edusamme teinud Iirimaa, talle järgnevad Madalmaad, Malta ja Hispaania. Nende riikide tulemused on DESI alusel tublisti üle ELi keskmise.

Kuna pandeemial on olnud märkimisväärne mõju kõigile viiele DESI jälgitavale mõõtmele, tuleks 2020. aasta järelduste puhul arvesse võtta arvukaid meetmeid, mida komisjon ja liikmesriigid on kriisi ohjamiseks ja majanduse taastamise toetamiseks võtnud. Liikmesriigid võtsid meetmeid nakkuse leviku minimeerimiseks ja tervishoiusüsteemi toetamiseks, näiteks võttes kasutusele rakendusi ja platvorme telemeditsiini arendamiseks ja tervishoiuressursside koordineerimiseks. Ka komisjon võttis meetmeid, näiteks esitas soovituse liidu ühise meetmekogumi kohta, mis käsitleb tehnoloogia ja andmete kasutamist kriisiga võitlemiseks ja kriisist väljumise võimaldamiseks, eelkõige seoses mobiilirakenduste ja anonüümseks muudetud andmete kasutamisega kontaktide jälgimise rakendustes. Elektroonilise Side Euroopa Reguleerivate Asutuste Ühendatud Amet (BEREC) alustas komisjoni taotlusel internetiliikluse jälgimist, et vältida ummikuid.

Peamised järeldused viies digivaldkonnas

Digitaalmajanduse ja -ühiskonna indeksiga jälgitakse liikmesriikides viies peamises poliitikavaldkonnas (ühendatus, digioskused, interneti kasutamine üksikisikute poolt, digitehnoloogia kasutamine ettevõtetes ja digitaalsed avalikud teenused) tehtud edusamme.

Ühendatus on paranenud, kuid kiiresti kasvavate vajaduste rahuldamiseks on vaja teha rohkem. Liikmesriigid tegelevad 2018. aastal vastu võetud uute ELi eeskirjade ülevõtmisega riiklikesse õigusaktidesse, et soodustada investeerimist väga suure läbilaskevõimega mobiilsetesse ja püsivõrkudesse. 78%-l leibkondadest oli 2019. aastal lairibapüsiühendus (võrreldes viie aasta taguse 70%-ga) ja 4G võrgud katsid peaaegu kogu Euroopat. Kuid vaid 17 liikmesriiki on juba andnud 5G sageduslubasid (viis riiki rohkem kui eelmisel aastal). Soomes, Saksamaal, Ungaris ja Itaalias on 5G-valmidus kõige suurem. Väga suure läbilaskevõimega püsivõrgud on kättesaadavad 44%-le ELi peredest.

Digioskuste valdkonnas on arenguruumi, eriti kuna koroonaviiruse kriis on näidanud, et kodanike jaoks on piisavad digioskused teabele ja teenustele juurdepääsuks üliolulised. Suurel osal ELi elanikkonnast (42%-l) puuduvad endiselt vähemalt elementaarsed digioskused. 2018. aastal oli kogu ELis ligikaudu 9,1 miljonit IKT-spetsialisti, mis on 1,6 miljonit rohkem kui nelja aasta eest. 64% suurettevõtetest ja 56% VKEdest, kes võtsid 2018. aastal tööle IKT-spetsialiste, märkisid, et IKT-spetsialiste on raske leida.

Kuigi pandeemia ajal internetikasutus järsult suurenes, oli seda suundumust näha ka enne kriisi: 85% inimestest kasutab internetti vähemalt kord nädalas (2014. aastal 75%). Videokõnede kasutamine on kasvanud kõige rohkem: 49 %-lt 2018. aastal 60 %-le 2019. aastal. Internetipangandus ja -ostud on samuti populaarsemad kui varem, neid kasutab vastavalt 66% ja 71% internetikasutajatest.

Ettevõtted on üha paremini digiteeritud, kusjuures esirinnas on suurettevõtted. 38,5% suurettevõtetest juba kasutab nüüdisaegseid pilveteenuseid ja 32,7% märkis, et nad analüüsivad suurandmeid. Valdav enamik VKEdest ei kasuta veel täielikult ära digitehnoloogia võimalusi: ainult 17% neist kasutab pilveteenuseid ja 12% suurandmete analüüsi. Mis puutub e-kaubandusse, müüs 2019. aastal interneti teel oma tooteid või teenuseid vaid 17,5% VKEdest, mis on ainult 1,4 protsendipunkti rohkem kui 2016. aastal. Seevastu suurettevõtetest kasutas 2019. aastal veebimüüki 39%.

E-kaubanduse edendamiseks on EL leppinud kokku mitmetes meetmetes, alates põhjendamatute piiriüleste tõkete kaotamisest ja postipakkide odavama piiriülese kättetoimetamise hõlbustamisest kuni internetitarbijate õiguste kaitse tagamise ja veebisisule piiriülese juurdepääsu edendamiseni. Alates 2018. aasta detsembrist on tarbijatel ja ettevõtetel õigus otsida internetis parimaid pakkumisi kõikjalt EList ilma kodakondsus- või elukohapõhiste piiranguteta.

Kokkuvõttes on näha digitaalsete avalike teenuste kasutamise kasvu e-valitsuse ja e-tervise valdkonnas, mis muudab valitsuste ja ettevõtete töö tõhusamaks ja võimaldab kokkuhoidu, suuremat läbipaistvust ja kodanike suuremat osalemist poliitikas. 67% internetikasutajatest, kes esitasid 2019. aastal ametiasutustele dokumente, kasutab nüüd selleks veebikanaleid (2014. aastal 57%), mis näitab, et IKT teenuste kasutamine on tavapärase asjaajamisega võrreldes mugavam. Parimad tulemused selles valdkonnas on Eestil, Hispaanial, Taanil, Soomel ja Lätil.

Taust

Iga-aastase digitaalmajanduse ja -ühiskonna indeksiga mõõdetakse ELi liikmesriikide edusamme digitaalmajanduse ja -ühiskonna suunas liikumisel. Indeks põhineb peamiselt Eurostati andmetel, aga ka spetsiaalsetel uuringutel ja andmete kogumise meetoditel. DESI 2020. aasta aruanded põhinevad 2019. aasta andmetel. Et parandada indeksi metoodikat ja võtta arvesse viimaseid tehnoloogilisi uuendusi, tehti 2020. aasta väljaandes mitu muudatust ning nüüd hõlmab see ka väga suure läbilaskevõimega püsivõrgu (VHCN) kättesaadavust. DESI arvutused eelmiste aastate kohta tehti kõikide riikide kohta uuesti, et võtta arvesse muudatusi näitajate valikus ja parandusi näitajate lähteandmetes. See tähendab, et riikide kohad ja tulemused võivad olla teistsugused kui varasemates väljaannetes avaldatud. Kuna andmed puudutavad 2019. aastat, siis on Ühendkuningriik 2020. aasta DESIs esindatud ning teda on arvesse võetud keskmise arvutamisel.

Lisateave

Digitaalmajanduse ja -ühiskonna indeks – DESI 2020

DESI 2020: küsimused ja vastused

Riikide tulemused digivaldkonnas (k.a eestikeelne teabeleht Eesti tulemuste kohta)

Visuaalne ülevaade