Euroopa Komisjoni Esindus Eestis

Soolise võrdõiguslikkuse strateegia eesmärk on võrdõiguslik liit

/estonia/file/eugenderequalityeditabletwitterjpg_eteugenderequality_editable_twitter.jpg

võrdõiguslikkus
© Euroopa Liit

Täna tutvustas Euroopa Komisjon Euroopa naiste ja meeste võrdõiguslikkuse strateegiat. Kuigi EL on soolise võrdõiguslikkuse vallas üleilmne eestvedaja ning on viimastel aastakümnetel teinud märkimisväärseid edusamme, esineb siin endiselt soolist vägivalda ja soostereotüüpe: ELis on iga kolmas naine kogenud füüsilist ja/või seksuaalset vägivalda. Kuigi ülikoolilõpetajate seas on rohkem naisi, teenivad nad keskmiselt 16% vähem kui mehed ning ainult 8% ELi suurimate äriühingute tegevjuhtidest on naised.

05/03/2020

Selle probleemi lahendamiseks on soolise võrdõiguslikkuse strateegias (2020–2025) sätestatud põhimeetmed järgmiseks viieks aastaks ning võetud kohustus tagada, et komisjon lisab võrdõiguslikkuse perspektiivi kõikidesse ELi poliitikavaldkondadesse. Strateegias kirjeldatakse, kuidas komisjon täidab president von der Leyeni lubadust, et Euroopas peavad kõigil, kellel on samad püüdlused, olema samad võimalused.

Võrdõiguslikkuse volinik Helena Dalli ütles: „Võrdõiguslikkuse poole püüdlemine ei tähenda, et me peaksime ühelt võtma ja teisele andma. Võrdõiguslikkus on lõpmatu ressurss ja seda jagub kõigile. Seevastu diskrimineerimine läheb kalliks maksma nii selle all kannatavale üksikisikule kui ka ühiskonnale tervikuna, sest see kahjustab isiklikku tunnustamist ja meritokraatia võimalikkust ning summutab andeid ja uuenduslikkust. Soolise võrdõiguslikkuse strateegiaga seame soolise võrdõiguslikkuse ELi poliitika kujundamisel aukohale. Soovime tagada, et naised saaksid saavutada oma täieliku potentsiaali ega peaks ületama lisatakistusi, et pälvida samu hüvesid, mida meestele pakutakse vaikimisi.“

Konkreetsed meetmed 2020.–2025. aastal

Ükski ELi liikmesriik ei ole seni saavutanud naiste ja meeste võrdõiguslikkust. Edusammud kulgevad aeglaselt ning sooline ebavõrdsus tööhõives, palgas, hoolduses ja pensionides on visa kaduma. Strateegias on kirjeldatud põhimeetmeid, millega neist puudujääkidest üle saada ja anda Euroopale võimalus saavutada oma täielik potentsiaal ettevõtluses, poliitikas ja ühiskonnas. Muu hulgas soovitakse teha lõpp soolisele vägivallale ja soolisele stereotüpiseerimisele; tagada võrdne tööturul osalemine ja võrdsed võimalused, sealhulgas võrdne tasu; ning saavutada otsuste tegemisel ja poliitikas sooline tasakaal.

  1. ELis on 33% naistest kogenud füüsilist ja/või seksuaalset vägivalda ning 55% naistest on seksuaalselt ahistatud. Euroopa naised peavad vabanema vägivallast ja kahjulikest stereotüüpidest. Selle saavutamiseks kutsutakse strateegias üles võtma õiguslikke meetmeid naistevastase vägivalla kriminaliseerimiseks. Eelkõige kavatseb komisjon lisada konkreetsed naistevastase vägivalla vormid (sealhulgas seksuaalse ahistamise, naiste väärkohtlemise ja naiste suguelundite moonutamise) nende kuriteoliikide hulka, mille suhtes on võimalik Euroopa-ülene ühtlustamine. Lisaks teeb komisjon ettepaneku võtta vastu digiteenuste õigusakt, millega selgitada, milliseid meetmeid peavad veebiplatvormid võtma veebis toimuva ebaseadusliku tegevuse, sealhulgas veebipõhise naistevastase vägivalla tõkestamiseks.
  2.  Naised teenivad ELis keskmiselt 16% vähem kui mehed ning neil on endiselt takistusi tööturule pääsemisel ja seal püsimisel. Sooline võrdõiguslikkus on innovatiivse, konkurentsivõimelise ja jõudsalt edeneva Euroopa majanduse oluline eeltingimus. Arvestades demograafilisi probleeme ning üleminekut rohelisele majandusele ja digiüleminekut, mõjuks see, kui toetada naisi töökohtade leidmisel oskuste nappusega sektorites, eelkõige tehnoloogia- ja tehisintellektisektoris, Euroopa majandusele hästi. Ebavõrdse tasustamise probleemi lahendamiseks algatab komisjon täna tasustamise läbipaistvuse avaliku arutelu ja esitab 2020. aasta lõpuks siduvad meetmed. Selleks et naistel oleks võimalik tööturul läbi lüüa, kahekordistab komisjon ka jõupingutusi töö- ja eraelu tasakaalustamist puudutavate ELi nõuete täitmise tagamiseks, et naistel ja meestel oleks nii isiklikus kui ka tööelus tõepoolest võimalik endast parim anda.
  3. Naised on endiselt alaesindatud juhtivatel ametikohtadel, sealhulgas ELi suurimates ettevõtetes, kus tegevjuhtide seas on naisi ainult 8%. Selleks et naised saaksid tõusta ettevõtluses juhtpositsioonile, nõuab komisjon muu hulgas, et võetaks vastu 2012. aasta ettepanek soolise tasakaalu parandamiseks äriühingute juhtorganites. Komisjon edendab muu hulgas rahastamise ja parimate tavade soodustamise kaudu naiste osalemist ka poliitikas, sealhulgas 2024. aasta Euroopa Parlamendi valimistel. Eeskuju andmiseks püüab komisjon saavutada 2024. aasta lõpuks kõigil juhtimistasanditel 50%-lise soolise tasakaalu.

Soolise perspektiivi lõimimine kõikidesse ELi poliitikavaldkondadesse

Võrdõiguslikkuse voliniku Helena Dalli juhtimisel ja vastloodud võrdõiguslikkuse rakkerühma toetusel lõimib komisjon soolise perspektiivi kõikidesse ELi poliitikavaldkondadesse ja olulisematesse algatustesse, teisisõnu – tagab soolõime. ELi praegu mõjutavatel põhiprobleemidel, sealhulgas kliimamuutustel ja digiüleminekul, on ka sooline mõõde. Soolise võrdõiguslikkuse strateegia eesmärke on arvestatud üleilmselt kõigis ELi meetmetes. Nendega aidatakse suurendada naiste mõjuvõimu ja võidelda soolise vägivalla vastu.

 

Lisateave

Täispikk pressiteade

Teatis – Võrdõiguslikkuse Liit: Soolise võrdõiguslikkuse strateegia 2020–2025

Teabeleht – Eesmärgiks on võrdõiguslik liit

Avalik konsultatsioon tasustamise läbipaistvuse kohta

Avatud konkursikutse soolise ebavõrdsuse kaotamiseks – lõpptähtaeg 1. aprill 2020

Avatud konkursikutse laste, noorte ja naiste vastu suunatud vägivalla kõigi vormide ennetamiseks ja nende vastu võitlemiseks – lõpptähtaeg 1. aprill 2020