Euroopa Komisjoni Esindus Eestis

Euroopa Komisjon esitas ettepaneku jätkata riikide ELiga ühinemise protsessi

/estonia/file/globaliseerumine_etglobaliseerumine

globaliseerumine
© Euroopa Liit

Täna esitas Euroopa Komisjon ettepaneku jätkata riikide ELiga ühinemise protsessi, muutes selle usaldusväärsemaks, dünaamilisemaks ja prognoositavamaks ning tagades selle kindlama poliitilise juhtimise.

05/02/2020

Naabruspoliitika ja laienemise volinik Olivér Várhelyi sõnas: „Euroopa Liidu laienemine ja Lääne-Balkani riikide ühinemine on komisjoni peamine prioriteet. Töötame kolmes valdkonnas: esiteks pakume täna välja konkreetsed sammud ühinemisprotsessi edendamiseks. Me tugevdame ja parandame protsessi, kuid eesmärk on endiselt uute riikide ühinemine ja saamine täieõiguslikuks ELi liikmeks. Teiseks jääb komisjon samal ajal kindlalt oma soovituste juurde alustada ühinemisläbirääkimisi Põhja-Makedoonia ja Albaaniaga ning annab varsti ülevaate nende kahe riigi edusammudest. Kolmandaks esitab komisjon mais Zagrebis toimuva ELi ja Lääne-Balkani riikide tippkohtumise ettevalmistuste käigus piirkonna majanduse ja investeeringute arengukava.“

 

Ühinemisprotsessi tõhustamine – Lääne-Balkani riikide reaalsed väljavaated saada ELi liikmeks

 

Usaldusväärsem protsess. Ühinemisprotsess peab tuginema Euroopa Liidu ja Lääne-Balkani riikide vastastikusele usaldusele ja selgetele kohustustele. Tuleks suurendada usaldusväärsust ja keskenduda senisest enam põhjalikele reformidele, mis hõlmavad õigusriigi põhimõtet, demokraatlike institutsioonide ja avaliku halduse toimimist ning kandidaatriikide majandust. Kui partnerriigid täidavad objektiivsed kriteeriumid, lepivad liikmesriigid kokku liikuda edasi protsessi järgmisesse etappi, järgides samas tulemuspõhist lähenemisviisi.

 

Kindlam poliitiline juhtimine. Ühinemisprotsessi poliitiline olemus nõuab kindlamat poliitilist juhtimist ja osalemist kõige kõrgemal tasandil. Komisjon teeb ettepaneku suurendada ELi ja Lääne-Balkani riikide korrapäraste tippkohtumiste ja tihedamate ministritevaheliste kontaktide kaudu võimalusi kõrgetasemeliseks poliitiliseks ja valdkonnapoliitika dialoogiks. Lisaks tuleks liikmesriigid süstemaatilisemalt kaasata protsessi järelevalvesse ja läbivaatamisse. Kõik stabiliseerimis- ja assotsieerimislepingu alusel tegutsevad organid keskenduvad edaspidi palju rohkem peamistele poliitilistele küsimustele ja reformidele, samal ajal kui valitsustevahelised konverentsid annavad läbirääkimistele tugevama poliitilise suuna.

 

Dünaamilisem protsess. Et läbirääkimisprotsessi veelgi dünaamilisemaks muuta, teeb komisjon ettepaneku koondada läbirääkimiste peatükid kuude teemavaldkonda: põhiküsimused; siseturg; konkurentsivõime ja kaasav majanduskasv; roheline tegevuskava ja kestlik ühenduvus; ressursid, põllumajandus ja ühtekuuluvuspoliitika; välissuhted. Kui avamiskriteeriumid on täidetud, alustatakse läbirääkimisi iga teemavaldkonna üle tervikuna, mitte üksikute peatükkide kaupa. Läbirääkimised põhiküsimuste üle algavad esimesena ja lõpevad viimasena ning nende edenemine määrab läbirääkimiste üldise tempo. Ajavahemik teemavaldkonna üle läbirääkimiste alustamise ja üksikute peatükkide sulgemise vahel peaks olema lühike, sõltuma täielikult reformide edust ega tohiks ületada üht aastat.

 

Prognoositavam protsess. Komisjon kavatseb täpsemalt selgitada, mida EL kandidaatriikidelt või potentsiaalsetelt kandidaatriikidelt protsessi eri etappides ootab. Ta täpsustab, milliseid positiivseid tagajärgi võivad reformid kaasa tuua ja millised on negatiivsed tagajärjed, kui edusamme ei tehta.

Keeruliste reformide soodustamiseks sõnastab komisjon täpsemini tingimused, mida kandidaatriigid peavad täitma, ning kehtestab selged ja käegakatsutavad stiimulid, mis pakuvad kodanikele otsest huvi. Stiimulid võiksid hõlmata kiirendatud integratsiooni ning järkjärgulist üleminekut üksikutele ELi poliitikavaldkondadele, pääsu ELi turule ja osalust ELi programmides – tagades võrdsed tingimused –, samuti rahastamise ja investeeringute suurendamist. Mida edukamalt kandidaatriigid reforme ellu viivad, seda paremini ühinemisprotsess edeneb. Samuti teeb komisjon ettepaneku võtta veelgi otsustavamaid meetmeid, millega nähakse ette proportsionaalsed sanktsioonid pikaajalise seisaku või suure tagasilanguse eest reformide elluviimisel ja ühinemisnõuete täitmisel. Läbirääkimised võidakse teatud valdkondades katkestada või kõige raskematel juhtudel peatada, juba suletud peatükid võidakse taas avada, tihedama integratsiooni eelised, nagu juurdepääs ELi programmidele, võidakse katkestada või tühistada ning ELi rahastamise ulatust ja intensiivsust võidakse vähendada.

 

Järgmised sammud

 

Komisjon loodab, et liikmesriigid kiidavad ettepanku heaks enne 6.–7. mail Zagrebis toimuvat Euroopa Liidu ja Lääne-Balkani riikide tippkohtumist ning alustavad samal ajal ühinemisläbirääkimisi Põhja-Makedoonia ja Albaaniaga. Tippkohtumist silmas pidades kaalub komisjon, kuidas meelitada ligi investeeringuid, edendada sotsiaal-majanduslikku integratsiooni ja õigusriigi põhimõtet Lääne-Balkani piirkonnas.

Lisateave

Link teatisele

MEMO – küsimused ja vastused

Teabeleht ELi ja Lääne-Balkani riikide suhete kohta

Teabeleht ELiga ühinemise protsessi kohta