• Current language : et
Euroopa Komisjoni Esindus Eestis

Sügisene eelarvepakett: komisjon võttis vastu arvamused euroala eelarvekavade kohta

/estonia/file/elkaart_etEL_kaart

EL kaart
© Euroopa Liit

Täna esitas Euroopa Komisjon oma arvamused euroala liikmesriikide 2020. aasta eelarvekavade kohta ning astus samme stabiilsuse ja kasvu pakti alusel

 

Esimest korda alates 2002. aastast ei kohaldata ühegi euroala liikmesriigi suhtes ülemäärase eelarvepuudujäägi menetlust. Euroala võla suhe SKPsse peaks sarnaselt viimastele aastatele jätkuvalt kahanema  ja jõudma 2019. aasta 86 %-lt 2020. aastaks umbes 85 %-ni. See kõik leiab aset Euroopa ja maailma majanduse nõrgenemise tingimustes.

20/11/2019

Euro ja sotsiaaldialoogi eest vastutav komisjoni asepresident Valdis Dombrovskis, kelle haldusalasse kuuluvad ka finantsstabiilsus, finantsteenused ja kapitaliturgude liit, lausus: „Ajal, mil Euroopa majanduskasvu väljavaateid kammitsevad kasvavad riskid, on julgustav näha, et euroala riigid, nagu Saksamaa ja Madalmaad, kasutavad oma eelarvepoliitilist manööverdusruumi investeeringute toetuseks. Siiski on neil võimalik teha veelgi enam. Teisalt aga peaksid liikmesriigid, kellel on väga kõrge võlatase – nagu Belgia, Prantsusmaa, Itaalia ja Hispaania – kasutama madalaid intressikulusid ära oma võla vähendamiseks. Nende jaoks peaks see olema prioriteet.“

 

Hinnang euroala liikmesriikide eelarvekavadele

 

Pärast hiljuti avaldatud  2019. aasta sügisest majandusprognoosi ja konsultatsioone liikmesriikidega võttis komisjon vastu arvamused kõigi euroala riikide eelarvekavade kohta. Ühegi riigi  2020. aasta eelarvekavas ei ole stabiilsuse ja kasvu pakti nõudeid väga  tõsiselt rikutud. Üheksa liikmesriigi, sh Saksamaa, Iirimaa, Kreeka, Küprose, Leedu, Luksemburgi, Malta, Madalmaade ja Austria eelarvekavad on 2020. aastal stabiilsuse ja kasvu pakti nõuetega kooskõlas.

 

Kahe liikmesriigi, sh Eesti ja Läti eelarvekavad on 2020. aastal stabiilsuse ja kasvu paktiga üldjoontes kooskõlas. Läti puhul võib eelarvekava rakendamine põhjustada mõningast kõrvalekaldumist riigi keskpika perioodi eelarve-eesmärgist.  Eesti puhul võib järgmise aasta eelarvekava viia aga mõningase kõrvalekaldumiseni eelarve-eesmärgi täitmiseks seatud kohandamiskavast

 

Komisjoni prognoosi kohaselt väheneb Eesti struktuurne eelarvepuudujääk 1,6%-lt SKP-st 2019. aastal 0,9%-ni SKP-st 2020. aastal. Ehkki struktuurse eelarvepositsiooni paranemine vastab seatud nõuetele, on kulueesmärgi täitmisega seoses risk, et 2020. aastal kaldutakse nõuetest mõnevõrra kõrvale.

 

Kaheksa liikmesriigi, sh Belgia, Hispaania, Prantsusmaa, Itaalia, Portugali, Sloveenia, Slovakkia ja Soome eelarvekavadega kaasneb oht, et 2020. aastal stabiilsuse ja kasvu pakti nõudeid ei täideta. Nende liikmesriikide eelarvekavade rakendamine võib viia märkimisväärse kõrvalekaldumiseni keskpika perioodi eelarve-eesmärgi saavutamiseks nõutavatest kohandamiskavadest. Belgia, Hispaania, Prantsusmaa ja Itaalia puhul prognoositakse, et ka võla vähendamise sihttaset ei järgita.

 

Üldiselt peaks hinnangute kohaselt aastatel 2019–2020 keskpika perioodi eelarve-eesmärkidele vastavate või neid ületavate liikmesriikide arv kasvama kuuelt üheksale. Komisjon prognoosib, et euroala struktuurne kogupuudujääk suureneb 2020. aastal 0,2 % võrra potentsiaalsest SKPst (tasemeni –1,1 %), mis osutab üldjoontes neutraalsele eelarvepoliitikale. Struktuurse eelarvepuudujäägi suurenemine tuleneb eelkõige prognoositud ekspansiivsest eelarvepoliitikast eelarvepoliitilise manööverdamisruumiga liikmesriikides, eeskätt Madalmaades ja vähemal määral Saksamaal (vastavalt 0,6 % ja 0,4 % potentsiaalsest SKPst), ning Itaalia prognoositud struktuurse eelarvepuudujäägi suurenemisest (0,3 % potentsiaalsest SKPst). Üldiselt ei ole eelarvepoliitika euroalal endiselt piisavalt diferentseeritud. Eelarvepoliitilise manööverdamisruumiga liikmesriigid rakendavad ekspansiivset eelarvepoliitikat ja peaksid olema valmis jätkama eelarvepoliitilise manööverdamisruumi kasutamist. Seevastu on endiselt probleemiks konsolideerimise puudumine riikides, kus on probleeme eelarvepoliitika jätkusuutlikkusega.

 

Sammud stabiilsuse ja kasvu pakti alusel

 

Komisjon on stabiilsuse ja kasvu pakti alusel astunud ka hulga samme Ungari ja Rumeenia suhtes, andes kaks soovitust märkimisväärse kõrvalekalde menetluse raames. Selle menetluse eesmärk on anda hoiatus juhul, kui pakti ennetusliku osa nõuetest kaldutakse märkimisväärselt kõrvale. Samuti on menetluse eesmärk aidata liikmesriikidel taastada eelarvepositsioon, mis neil olnuks juhul, kui kõrvalekallet poleks tekkinud, või jõuda selle lähedale.

 

Nende kahe riigi puhul on komisjon kindlaks teinud, et vastuseks nõukogu 2019. aasta juunis Ungarile ja Rumeeniale esitatud soovitustele ei ole tõhusaid meetmeid võetud. Komisjon teeb nõukogule ettepaneku võtta mõlema riigi kohta vastu otsus, et nende võetud meetmed ei ole andnud tulemusi, ning muudetud soovitus võtta 2020. aastal meetmeid, et korrigeerida oma märkimisväärne kõrvalekalle keskpika perioodi eelarve-eesmärgi saavutamiseks nõutavast kohandamiskavast.

 

Mis on järgmised sammud?

 

Komisjon kutsub eurorühma ja nõukogu üles tänast paketti arutama ja pakutud juhiseid toetama. Peatselt tutvustab komisjon järgmisi samme Euroopa poolaasta raames, sealhulgas 2020. aasta majanduskasvu analüüsi, euroala majanduspoliitika soovitust, häiremehhanismi aruannet ja ühise tööhõivearuande kavandit.

 

Lisateave

 

Pressiteate täistekst

Euroala 2020. aasta eelarvekavasid käsitlev teatis

Komisjoni arvamused 2020. aasta eelarvekavade kohta

Ungari ja Rumeenia märkimisväärse kõrvalekalde menetlused

Neljas tõhustatud järelevalve aruanne Kreeka kohta

2019. aasta sügisene majandusprognoos