• Current language : et
Euroopa Komisjoni Esindus Eestis

2019. aasta sügisene majandusprognoos: ees ootab muutlik majanduskeskkond

/estonia/file/2019-aasta-s%C3%BCgisene-majandusprognoos_et2019. aasta sügisene majandusprognoos

2019. aasta sügisene majandusprognoos
copyright

Euroopa majandus on seitsmendat järjestikust aastat kasvuteel ning prognooside kohaselt jätkub kasv ka 2020. ja 2021. aastal. Tööturg on jätkuvalt tugev ja töötus väheneb. Väliskeskkond on muutunud siiski palju vähem kasvu toetavaks ning ebakindlus kasvab. See mõjutab eelkõige tööstussektorit, kus toimuvad struktuursed muutused. Selle tulemusena näib, et Euroopa majandus liigub pikaajalisema tagasihoidlikuma majanduskasvu ja mõõduka inflatsiooni suunas.

07/11/2019

Euroala sisemajanduse koguprodukt (SKP) peaks prognooside kohaselt 2019. aastal suurenema 1,1 % ning 2020. ja 2021. aastal 1,2 % võrra. Võrreldes 2019. aasta suvise majandusprognoosiga on 2019. aasta majanduskasvu prognoosi vähendatud 0,1 protsendipunkti (1,2 %-lt) ja 2020. aasta puhul 0,2 protsendipunkti (1,4 %-lt). Prognooside kohaselt kasvab SKP ELis 2019., 2020. ja 2021. aastal tervikuna 1,4 %. Ka 2020. aasta prognoosi kärbiti võrreldes suvega (1,6 %-lt).

 

Eestis olid 2019. aasta esimeses pooles majanduskasvu peamiseks mootoriks erainvesteeringud, mille maht kasvas enam kui 20%. Väikese välisnõudluse ja energeetikasektori ümberkorraldamise tõttu peaks 2019. aasta kasv siiski aeglustuma 3,2%-ni. Eesti põlevkivi- ja energeetikasektorit on mõjutanud CO2 heitkogustega kauplemise kvootide hinnatõus. 

 

Eeldatavasti aeglustub majanduskasv Eestis 2020. ja 2021. aastal tsüklilise arengu taustal veelgi. 2020. aastal peaks SKP kasv aeglustuma 2,1%-ni, et seejärel 2021. aastal 2,4%-le kerkida, kusjuures mõlemad näitajad on allpool Eesti majanduse hinnangulist potentsiaalset kasvumäära.

 

2019. aastal peaks Eestis valitsemissektori eelarvepuudujäägiks jääma 0,2% SKP-st. Majandustsüklist tulenevalt on maksutulud head, kuid samal ajal kasvavad kiiresti eelarvekulud, eriti sotsiaalkulud (pensionid, vanemahüvitised), mis on kaudselt seotud üldise palgakasvuga. 

 

2020. aasta riigieelarve eelnõuga on ette nähtud mõningane kulude kärbe. Kuna see langeb ajaliselt kokku majanduse ja tulude kasvu aeglustumisega, siis jääb eelarve 2020. aastal Eestis 0,2%-ga nominaalsesse puudujääki. 

 

Prognooside kohaselt jääb majanduskasv nii 2020. kui ka 2021. aastal Eestis alla oma potentsiaali, seetõttu peaks struktuurne eelarvepositsioon paranema: 2019. aasta 1,5% suurune puudujääk peaks 2020. aastal kahanema 1%-ni ja 2020. aastal 0,5%-ni SKP-st. Valitsemissektori võlg püsib jätkuvalt väike: 2021. aastal ligikaudu 8% SKP-st.

 

Euro ja sotsiaaldialoogi eest vastutav komisjoni asepresident Valdis Dombrovskis, kelle haldusalasse kuuluvad ka finantsstabiilsus, finantsteenused ja kapitaliturgude liit, ütles: „Euroopa majandus on vähem kasvu toetava väliskeskkonna tingimustes suutnud siiani olla vastupanuvõimeline: jätkunud on majanduskasv ning töökohtade loomine ja sisenõudlus on olnud tugev. Siiski võivad ees oodata raskemad ajad: suurenev ebakindluse periood, mida põhjustavad kaubanduskonfliktid, süvenevad geopoliitilised pinged, püsivad probleemid tootmissektoris ning Brexit. Kutsun kõiki suure riigivõla tasemega ELi riike üles järgima usaldusväärset eelarvepoliitikat ning vähendama oma võlataset. Teisalt aga peaksid eelarvepoliitilise manööverdamisruumiga liikmesriigid neid võimalusi praegu ära kasutama.“

 

Majanduskasv sõltub siseturule suunatud sektoritest

 

Püsivad kaubanduspinged USA ja Hiina vahel ning eriti kaubandusega seotud poliitilise ebakindluse kõrge tase on pärssinud investeeringuid, tootmist ja rahvusvahelist kaubandust. Kuna üleilmne SKP kasv jääb endiselt tagasihoidlikuks, sõltub Euroopa majanduskasv rohkem siseturule suunatud sektorite tugevusest. Need omakorda sõltuvad palgakasvu toetavast tööturust, soodsatest rahastamistingimustest, ning mõnes liikmesriigis ka toetavatest fiskaalmeetmetest. Kuigi kõigis liikmesriikides peaks majanduskasv jätkuma, ei piisa suure majanduskasvu saavutamiseks tõenäoliselt ainult riigisisestest majanduskasvu toetavatest teguritest.

 

Tööturg peaks jääma stabiilseks, kuid olukorra paranemine aeglustub

 

Uute töökohtade loomine kogu ELis on näidanud üllatavalt häid tulemusi. See on osaliselt tingitud asjaolust, et majanduse areng mõjutab tööhõivet tavaliselt ajalise nihkega, kuid ka seetõttu, et tööhõive kese on liikunud teenindussektorisse. Tööhõive on rekordiliselt kõrge ja töötus ELis on alates sajandi algusest madalaimal tasemel. Kuigi töökohtade loomine tõenäoliselt aeglustub, langeb töötuse määr euroalal eeldatavasti 7,6 %-lt käesoleval aastal 7,4 %-le 2020. aastal ja 7,3 %-le 2021. aastal. ELis langeb töötuse määr käesoleval aastal 6,3 %-le ja püsib 2020. ja 2021. aastal 6,2 % tasemel.

 

Inflatsioon jääb mõõdukaks

 

Euroala inflatsioon on sel aastal aeglustunud tänu energiahindade langusele ning seetõttu, et ettevõtted on suures osas otsustanud langetada oma kasumimarginaale selle asemel, et kanda palgatõusuga kaasnevad kulud üle oma tarbijatele. Inflatsioonisurve jääb järgmise kahe aasta jooksul mõõdukaks. Euroala inflatsioon (ühtlustatud tarbijahinnaindeks) on prognoosi kohaselt sel ja järgmisel aastal 1,2 %, tõustes 2021. aastal 1,3 %-le. ELi inflatsiooniks prognoositakse sel ja järgmisel aastal 1,5 % ning 2021. aastal 1,7 %.

 

Valitsemissektori võlg langeb viiendat aastat järjest, eelarvepuudujääk kasvab veidi

 

Euroopa rahandus peaks jätkuvalt saama kasu väga madalatest võlajäägi intressimääradest. SKP väiksemast kasvust hoolimata peaks euroala valitsemissektori võla suhe SKPsse kahanema viiendat aastat järjest, käesoleval aastal 86,4 %-le, 2020. aastal 85,1 %-le ja 2021. aastal 84,1 %-le. Sama kehtib ka ELi kohta, kus valitsemissektori võla suhe SKPsse peaks prognooside kohaselt käesoleval aastal langema 80,6 %-le, 2020. aastal 79,4 %-le ja 2021. aastal 78,4 %-le.

 

Valitsemissektori eelarvepositsioon seevastu peaks tagasihoidlikuma majanduskasvu ja mõnede liikmesriikide mõnevõrra leebema kaalutlusõigusel põhineva eelarvepoliitika tõttu veidi halvenema. Euroala üldine eelarvepuudujääk peaks prognooside kohaselt suurenema ajaloo madalaimalt tasemelt 0,5 % SKPst 2018. aastal 0,8 %-le SKPst käesoleval aastal, 0,9 %-le SKPst 2020. aastal ja 1,0 %-le SKPst 2021. aastal, eeldusel, et poliitikat ei muudeta. Euroala üldine eelarvepoliitika, st 19 euroala liikmesriigi struktuurse eelarvetasakaalu koondmuutus peaks siiski jääma üldiselt neutraalseks. ELi üldine eelarvepuudujääk peaks prognooside kohaselt suurenema 0,7 %-lt SKPst 2018. aastal 0,9 %-le käesoleval aastal, 1,1 %-le 2020. aastal ja 1,2 %-le 2021. aastal.

 

Väljavaated jäävad peamiselt negatiivseks

 

Mitmete riskide tõttu võib majanduskasv jääda prognoositust väiksemaks. Majanduskasvu võivad pidurdada veelgi kasvav ebakindlus ning suurenevad kaubandus- ja geopoliitilised pinged, nagu ka oodatust kiirem langus Hiinas, mis tuleneb seni võetud poliitikameetmete tagasihoidlikust mõjust. Euroopas kuuluvad riskide hulka muu hulgas kokkuleppeta Brexit ja võimalus, et tootmissektori puudustel võib olla siseturule orienteeritud sektoritele suurem ülekanduv mõju.

 

Majanduskasvu toetaksid aga kaubanduspingete leevendamine, Hiina suurem majanduskasv ning madalamad geopoliitilised pinged. Euroalal toetaks majanduskasvu ka see, kui eelarvepoliitilise manööverdamisruumiga liikmesriigid otsustaksid oodatust ekspansiivsema eelarvepoliitika kasuks. Kokkuvõttes kalduvad riskid siiski selgelt nõrgenemise poole.

 

Lisateave

 

Täispikkuses pressiteade (eesti keeles)

Täispikkuses dokument: 2019. aasta sügisene majandusprognoos