• Current language : et
Euroopa Komisjoni Esindus Eestis

Junckeri kava on tublisti mõjutanud ELi tööhõivet ja majanduskasvu

/estonia/file/investeerimiskava_etInvesteerimiskava

Investeerimiskava
© Euroopa Liit

Junckeri kava on aidanud taastada Euroopas majanduskasvu ja loonud palju uusi töökohti. Kava on suurendanud Euroopa Liidu SKPd 0,9% ja toonud juurde 1,1 miljonit töökohta. 2022. aastaks on Junckeri kava kasvatanud ELi SKPd 1,8% ja lisanud 1,7 miljonit töökohta. Praeguse seisuga toetatakse Junckeri kavaga enam kui miljonit VKEd. Sellised on värsked Teadusuuringute Ühiskeskuse (JRC) ja Euroopa Investeerimispanga (EIP) grupi majandusosakonna arvutused, mis põhinevad enne 2019. aasta juuni lõppu heaks kiidetud rahastamislepingutel

22/10/2019

Euroopa Komisjoni president Jean-Claude Juncker sõnas: „Oleme saavutanud selle, mida plaanisime: stabiilse majanduskasvu taastamise ja töökohtade loomise hoogustamise Euroopas. 2022. aastaks on tänu Junckeri kavale lisandunud ELi tööturule 1,7 miljonit töökohta ja ELi SKP on kasvanud 1,8%. Olen alati rääkinud, et kava ei ole imerohi. Ent me võime olla uhked, sest rohkem kui miljon väikeettevõtjat saavad nüüd rahastust, mis ei olnud neile varem kättesaadav.“

 

Pikaajaline mõju

Peale Junckeri kava otsese mõju töökohtadele ja SKP kasvule on sellel ELile ka pikaajaline makromajanduslik mõju. Aastaks 2037 on Junckeri kava raames toimunud tehingud loonud miljon uut töökohta ja suurendanud ELi SKPd 1,2%. Paremad ühendused ja suurem tootlikkus, mis kaasnevad Junckeri kavast toetust saanud projektidega, aitavad edendada Euroopa konkurentsivõimet ja pikaajalist majanduskasvu.

 

Investeeringute suurendamine ja VKEde toetamine

2019. aasta oktoobri seisuga on Junckeri kava abil plaanis kaasata ELis 439,4 miljardi euro väärtuses täiendavaid investeeringuid. Enam kui miljoni idufirma ja väikeettevõtja juurdepääs rahastamisele peaks nüüd paranema. Ligikaudu 70% eeldatavatest investeeringutest tuleb erasektorist ja sellega on Junckeri kava täitnud ka oma eesmärgi kaasata erainvesteeringuid.  Eestis on Euroopa Strateegiliste Investeeringute Fondi (EFSI) kaudu pakutav rahastamise maht 158 miljonit eurot, millega peaks kaasnema üle 1,3 miljardi täiendavaid investeeringuid.

 

Keda on rahastatud?

Tänu Junckeri kavale on EIP ja väikeste ettevõtjate rahastamisega tegelev Euroopa Investeerimisfond (EIF) kiitnud heaks ligi 1200 tehingu rahastamise ning peaksid pakkuma riskifinantseerimist enam kui miljonile idufirmale ja VKE-le eri majandussektorites ja kõigis 28 ELi liikmesriigis. Eestis on ettevõtete kogurahastamise maht 29 miljonit eurot. Investeeringute kogumahuks prognoositakse 810 miljonit eurot ning parem juurdepääs rahastamisele on eeldatavasti umbes 8 445 VKE-l ja keskmise turukapitalisatsiooniga ettevõtjal. 

 

2019. aasta oktoobri seisuga on EFSI abil kaasatud investeeringud SKPga võrreldes olnud kõige suuremad Kreekas, teisel kohal on Eesti. Järgnevad Portugal, Bulgaaria ja Poola. Täpsem ülevaade rahastatud projektidest on esitatud riikide ja sektorite teabelehtedel. Eesti teabeleht asub siin.

 

Kuidas on Junckeri kava toonud kasu kodanikele ja ettevõtjatele?

Lisaks innovaatiliste projektide ja uue tehnoloogia rahastamisele on Junckeri kava alusel toetatud ka muid ELi eesmärke, nt kliima-, sotsiaal- ja transpordipoliitikat. Tänu Junckeri kavale:

  • on enam kui kümnel miljonil majapidamisel juurdepääs taastuvenergiale
  • saavad 20 miljonit eurooplast kasutada paremaid tervishoiuteenuseid
  • saavad 182 miljonit reisijat aastas kasutada paremat raudtee- ja linnataristut.

Täieliku ülevaate tehtust võib leida Euroopa Investeerimispanga 2018. aasta aruandest ELi-siseste tehingute kohta.

 

Mõju kliimameetmetele

Junckeri kava Euroopa Strateegiliste Investeeringute Fond toetab murrangulisi ideid planeedi kaitsmiseks. EIP grupi rahastatud projektid Junckeri kava raames peaksid suutma kaasata 90,7 miljardi euro väärtuses investeeringuid kliimameetmetesse. Nende projektide seas on nullenergiahooned, tuulepargid, päikeseenergia projektid, veesäästlikud dušid, keskkonnasõbralikud bussid ja LED-valgustus.

 

Asjakohased nõustamisteenused ja veebipõhine kohtumispaik

Junckeri kava teine peaeesmärk on aidata projekte käivitada. Euroopa investeerimisnõustamise keskus pakub tehnilist abi ja annab nõu projektide arendamisel. Alates töö alustamisest 2015. aastal on keskuses läbi vaadatud rohkem kui 1400 projektitaotlust kõikjalt EList ning neist üle 400 saavad kohandatud nõustamistoetust. Üle 50 neist on juba kaasatud EIP laenuskeemi.

 

Üle 900 projekti on üleval Euroopa investeerimisprojektide portaalis, mis kujutab endast projektiarendajate ja investorite veebipõhist kohtumispaika. Projektid hõlmavad ELi majanduse kõiki peamisi sektoreid ja kavandatud investeeringute kogusumma ulatub 65 miljardi euroni. Rahastatud on üle 60 portaalis avaldatud projekti. Portaal pakub ka lisateenuseid, nagu kontaktide loomise ürituste korraldamine.

 

Lisateave

Pressiteate täistekst

Eesti teabeleht (pdf)

Junckeri kava mõju tööhõivele ja majanduskasvule: teabeleht

EIP/JRC 2019: EIP grupi makromajandusliku mõju hindamine

Junckeri kava teabelehed riikide ja sektorite kaupa

EIP EFSI projektide täielik loetelu