• Current language : et
Euroopa Komisjoni Esindus Eestis

2019. aasta suvine majandusprognoos: välised tegurid varjutavad majanduskasvu väljavaateid

/estonia/file/p040661-438635jpg_etp040661-438635.jpg

Euroopa Komisjoni suvine majandusprognoos
copyright

2019. aastal on Euroopa majandus seitsmendat järjestikust aastat kasvuteel ja kõigis liikmesriikides prognoositakse majanduskasvu. Mitu ajutist tegurit, nagu pehme talv ja automüügi elavnemine, tingisid esimeses kvartalis euroala oodatust jõulisema kasvu. Samuti aitasid sellele kaasa eelarvepoliitilised meetmed, mis suurendasid mitme liikmesriigi leibkondade netosissetulekut. Ent Euroopa majanduse lähitulevikku varjutavad välised tegurid, nagu üleilmsed kaubanduspinged ja märkimisväärne poliitiline ebakindlus. Nimetatud tegurite tõttu püsib ebakindlus töötlevas tööstuses, kuna see sektor on rahvusvahelise kaubandusega kõige tihedamini seotud, ja prognooside kohaselt halvenevad kasvuväljavaated aasta ülejäänud kvartalites.

10/07/2019

Nii et ehkki 2019. aasta puhul euroala prognoositav SKP kasv ei muutu (1,2%), on 2020. aasta prognoosi veidi allapoole korrigeeritud (1,4%), kuna aasta järgnevatel kuudel eeldatakse kasvutempo aeglustumist (kevadprognoosi kohaselt: 1,5%). ELi SKP prognoos püsib muutumatuna, st 1,4% 2019. aastal ja 1,6% 2020. aastal.

 

Eestile prognoosib Komisjon endiselt laiapõhjalise majanduskasvu jätkumist – selle aasta majanduskasvu prognoos on 2,9% ja järgmisel aastal 2,3%.  Eelmise aasta Eesti majanduskasv oli 3,9 %, aasta enne küündis see 4,9 %-ni. Majanduskasvu aeglustumise peamiste põhjustena on välja toodud suurenevad tööjõukulud, mis mõjutavad eelkõige eksportivaid sektoreid ning Eesti peamiste kaubanduspartnerite tagasihoidlikum majanduskasv. Siiski tööhõive tase ja palgakasv on jätkuvalt tugevad, mistõttu on peamiseks majanduskasvu mootoriks sisetarbimine.  

 

Euro ja sotsiaaldialoogi eest vastutav komisjoni asepresident Valdis Dombrovskis, kelle haldusalasse kuuluvad ka finantsstabiilsus, finantsteenused ja kapitaliturgude liit, ütles: „Kõigi ELi riikide puhul eeldatakse nii sel kui ka järgmisel aastal endiselt majanduskasvu, ehkki Kesk- ja Ida-Euroopa jõulistele edusammudele vastandub aeglustumine Saksamaal ja Itaalias. Majanduse vastupanuvõime paneb proovile tootmissektori jätkuv nõrkus, mis on tingitud kaubanduspingetest ja poliitilisest ebakindlusest. Sisetegurite hulgas on üks peamisi riskifaktoreid endiselt nn kokkuleppeta Brexiti stsenaarium.“

 

Sisenõudlus annab hoogu ELi majanduskasvule

 

Aasta alguses kasvas majandus tänu mitmele ajutisele tegurile hoogsalt, ent ülejäänud kuudel on väljavaated vähem optimistlikud, kuna hääbunud on lootus, et üleilmne tootmistegevus ja kaubandus kiiresti taastuvad. 2020. aastaks prognoositakse suuremat SKP kasvu, osaliselt tulenevalt tööpäevade suuremast arvust. Euroopa majanduskasvu mootor on endiselt sisenõudlus, eriti leibkondade tarbimine, ja selle arengut aitab kiirendada püsivalt tugev tööturg. Prognooside kohaselt kasvab SKP sel ja järgmisel aastal kõigis ELi liikmesriikides, ent teatavates piirkondades, nagu Kesk- ja Ida-Euroopa, Malta ja Iirimaa, on kasv tunduvalt hoogsam kui teisal, näiteks Itaalias ja Saksamaal.

 

Eelduste kohaselt aeglustavad langevad naftahinnad inflatsiooni

 

Euroala ja ELi selle ja järgmise aasta koguinflatsiooni prognoose on 0,1 protsendipunkti allapoole korrigeeritud, peamiselt madalamate naftahindade ja pisut vähem positiivsete majandusväljavaadete tõttu. Praegu prognoositakse inflatsiooni (ühtlustatud tarbijahinnaindeks) suuruseks euroalal nii 2019. kui ka 2020. aasta puhul 1,3% (kevadprognoos: mõlemal aastal 1,4%), samas kui ELis peaks see eelduste kohaselt olema 2019. aastal 1,5% ja 2020. aastal 1,6% (kevadprognoos: 2019. aastal 1.6% ja 2020. aastal 1,7%).

 

Suurenenud langusriskid

 

Maailmamajanduse väljavaateid ohustavad riskid on endiselt omavahel tihedalt seotud ja ennekõike negatiivsed. Kuna juba pikemat aega kestab USA ja Hiina majanduslik vastasseisus ja USA kaubanduspoliitika tekitab suurt ebakindlust, võib praegune maailmakaubanduse ja -tootmise langus edasi kesta ning mõjutada muid piirkondi ja sektoreid. See võib negatiivselt mõjutada maailmamajandust, tingides muu hulgas häireid finantsturgudel. Lisaks on pingete tõttu Lähis-Idas üha suurem oht naftahindade märkimisväärseks tõusuks. Sisetegurite hulgast on üks peamisi riskifaktoreid endiselt Brexit. Peale selle ohustavad lähitulevikku kasvu toetavate tegurite ja euroala majanduse tempoga seotud olulised riskid. Kui tootmissektori nõrkus püsib, võib see koos ettevõtete vähenenud kindlustundega kanduda üle muudesse sektoritesse ning mõjutada negatiivselt tingimusi tööturul, eratarbimist ja kokkuvõttes majanduskasvu.

 

Lisateave

 

Täispikkuses pressiteade ja majandusprognoos

Kevadprognoosi pressiteade