• Current language : et
Euroopa Komisjoni Esindus Eestis

Euroopa tööhõive ja sotsiaalarengu 2019. aasta aruandes rõhutatakse, et võitlus kliimamuutuste vastu võib aidata kaasa majanduskasvule ja töökohtade loomisele

/estonia/file/p0124910008hjpg-0_etp0124910008h.jpg

kliima
© Euroopa Liit

Täna avaldas Euroopa Komisjon Euroopa tööhõive ja sotsiaalarengu 2019. aasta aruande, mis on pühendatud kestliku arengu temaatikale. Aruandest selgub, et kliimamuutuste vastu võitlemine ja majanduskasvu säilitamine käivad käsikäes. Selles on esitatud mitu poliitikavarianti, mille abil on võimalik minna üle kliimaneutraalsele majandusele ning hoida samal ajal ELi konkurentsivõimet, säilitada majanduskasvu ja teha nii, et sellest saaks kasu kogu ELi elanikkond ja tulevased põlvkonnad. 2019. aasta aruanne kinnitab ka ELi majandustegevuse jätkuvat laienemist ning uusi tööhõive rekordid, samuti sotsiaalse olukorra paranemist.

04/07/2019

Eestit käsitlevate andmetega saab tutvuda siin.

 

Tööhõive, sotsiaalküsimuste, oskuste ja töötajate liikuvuse volinik Marianne Thyssen sõnas: „Käesolev aastaaruanne näitab, et Euroopa majandus on taastumas. Tööhõive määr ELis on praegu kõigi aegade kõrgeim – 240,7 miljonit eurooplast töötab ning Junckeri juhitava komisjoni tegevuse algusest peale on loodud 13,4 miljonit töökohta. Töötus on Euroopas enneolematult madalal tasemel. Samuti väheneb jätkuvalt vaesusriskis olevate inimeste arv. See on hea lähtekoht, et parandada Euroopa sotsiaalõiguste samba abil kõigi eurooplaste heaolu. Tuleb minna üle kliimaneutraalsele majandusele, mille puhul kasutatakse täielikult ära nn rohelise majanduskasvu võimalusi. Me saame parandada igaühe elatustaset, kui EL ja liikmesriigid koos sotsiaalpartneritega investeerivad uutesse ja parematesse oskustesse, kõrgematesse kvalifikatsioonidesse ja sotsiaalteenustesse.”

 

CO2-neutraalsele majandusele üleminek suurendab töökohtade arvu ning mõjutab tööturu struktuuri, töökohtade jaotust ja vajatavaid oskusi. Oodatakse, et selle üleminekuga luuakse 2030. aastaks ELis veel 1,2 miljonit töökohta lisaks juba oodatavale 12 miljonile uuele töökohale. Selline üleminek võib vähendada automatiseerimisest ja digiteerimisest tulenevat töökohtade polariseerumist, luues ka keskmise palgaga ja keskmisi oskusi nõudvaid töökohti, eelkõige ehituses ja tootmises.

 

Ülemineku mõju on eri riikides ja sektorites erinev. Riigid peavad seetõttu olema valmis, et inimesed, kes töötavad valdkondades ja piirkondades, mis on ikka veel seotud CO2-heite mahuka majandusmudeliga, ei jääks arenguteelt kõrvale. Väga tähtis on kaasata sotsiaalne mõõde kohe alguses, Näiteks meetmetega, mis pakuvad sissetulekutoetusi ülemineku ajal või ühendavad energia kõrgema maksustamise energia ümberjaotamisega. Sujuvale üleminekule võib kaasa aidata ka sotsiaaldialoog, millega tagatakse töötajate ja tööandjate kaasamine.

 

Üldisemalt näitab aruanne, et majanduskasvu jätkamiseks peab EL investeerima inimeste oskustesse ja innovatsiooni. Kõige paremini toimivad ELi ettevõtted on need, mis investeerivad töötajate koolitusse ja kvaliteetsetesse töötingimustesse kõige rohkem. Investeeringud oskustesse, kvalifikatsioonidesse ja täiskasvanute ametikoolitusse toetavad töötajate tööalast konkurentsivõimet, palgakasvu ja ettevõtete konkurentsivõimet. Euroopa tööhõive ja sotsiaalarengu aruandes leitakse ka, et investeeringud sotsiaalvaldkonda, näiteks lastehoiu ja väikelaste hariduse kättesaadavusse, muudavad inimesed tootlikumaks ja suurendavad nende heaolu. Eluasemete taskukohasus ja piisavus võimaldab eurooplastel realiseerida oma potentsiaali tööturul ja osaleda ühiskonnas.

 

Taustteave

Iga-aastases Euroopa tööhõive ja sotsiaalarengu aruandes esitatakse Euroopa tööhõive- ja sotsiaalsuundumuste ajakohastatud majandusanalüüs ning käsitletakse seonduvaid poliitikavariante.

 

Euroopa Ülemkogu uues strateegilises tegevuskavas aastateks 2019–2024 kutsutakse üles võtma omaks rohelisele majandusele üleminekust, tehnoloogia arengust ja globaliseerumisest tulenevad muutused, tagades samal ajal, et kedagi ei jäeta kõrvale. Käesoleva aasta Euroopa tööhõive ja sotsiaalarengu aruandes käsitletakse tööhõive ja sotsiaalvaldkonna arenguid, võttes arvesse üht neljast uue strateegilise tegevuskava prioriteedist: „ehitada üles kliimaneutraalne, roheline, õiglane ja sotsiaalne Euroopa“. Aruandes esitatud järeldused võivad anda poliitikakujundajatele häid mõtteid, kuidas selliseid kõrgeid eesmärke kõige paremini saavutada. Aruande järeldusi kasutatakse ka järgmisel Euroopa tööhõive- ja sotsiaalministrite nõukogu (EPSCO) 8. juuli 2019. aasta kohtumisel peetaval poliitilisel arutelul, milles käsitletakse kliimaneutraalse majanduse jaoks vajaliku pikaajalise strateegilise visiooni tööhõiveaspekte.

 

On palju näiteid selle kohta, kuidas komisjon on lahendanud Euroopa tööhõive ja sotsiaalarengu aastaaruannetes tõstatatud probleeme. Näiteks komisjoni 2018. aasta mai ettepanekus mitmeaastase finantsraamistiku kohta soovitati eraldada inimestesse investeerimiseks rohkem rahalisi vahendeid, sealhulgas Euroopa uue Sotsiaalfondi+ (ESF+) ja täiustatud Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi (EGF) kaudu. Euroopa sotsiaalõiguste sammas ning sellised algatused ja vahendid nagu Euroopa uus oskuste tegevuskava, digitaalse Euroopa programm ja noortegarantii, ning Erasmuse programmi ja Euroopa solidaarsuskorpuse edasine tugevdamine aitavad kõik kaasa nende eesmärkide saavutamisele.

 

Lisateave

Teabeleht: Tööhõive ja sotsiaalne areng 2019. aastal: kliimamuutuse sotsiaalse mõju lähivaade

Tööhõive ja sotsiaalarengu 2019. aasta aruanne

Uus strateegiline tegevuskava 2019–2024

Tööhõive, sotsiaalküsimuste ja sotsiaalse kaasatuse peadirektoraadi veebisait – tööhõive ja sotsiaalvaldkonna analüüs