• Current language : et
Euroopa Komisjoni Esindus Eestis

Euroopa majandus- ja rahaliidu süvendamine: komisjon võtab kokku tehtud edusammud

/estonia/file/p038924-381012jpg_etp038924-381012.jpg

euro
© Euroopa Liit

Osana 21. juunil 2019 toimuvaks euroala tippkohtumiseks valmistumisest teeb komisjon täna kokkuvõtte Euroopa majandus- ja rahaliidu süvendamisel seni tehtud tööst ja kutsub liikmesriike üles astuma täiendavaid konkreetseid samme.

12/06/2019

Aruande avaldamisele järgnenud nelja aasta jooksul on olulisel määral edasi jõutud ühisraha ala tugevdamisel ning tehtud Euroopa majandus- ja rahaliit kindlamaks kui kunagi varem. Paljud 2007. aastale järgnenud majandus-, rahandus- ja sotsiaalse kriisiga päevavalgele tulnud vajakajäämised on kõrvaldatud. Ent mõned olulised sammud on seni veel astumata. Ühisraha ja majanduspoliitika kujundamise koordineerimine teenivad samu eesmärke: suurendada töökohtade arvu, majanduskasvu, investeeringuid, sotsiaalset õiglust ja makromajanduslikku stabiilsust nii euroala liikmesriikides kui ka ELis tervikuna. 

 

Euroopa Komisjoni president Jean-Claude Juncker ütles: „See komisjon on majandus- ja rahaliidu loomise lõpuleviimise nimel ränka vaeva näinud: palju on küll juba ära tehtud, aga teha on ikkagi veel palju. Liit tähendab kodanike jaoks uusi töökohti, majanduskasvu ja sotsiaalset õiglust. See tähendab meie majanduse stabiilsuse ja vastupanuvõime alalhoidmist ja Euroopa suutlikkust oma tulevikku ise juhtida.“

 

Euroala 21. juuni tippkohtumise eel kutsub komisjon ELi riigi- ja valitsusjuhte:

  • jõudma kokkuleppele lähenemise ja konkurentsivõime rahastamisvahendi peamistes punktides, et aidata kaasa selle kiirele vastuvõtmisele Euroopa Parlamendis ja nõukogus; leppima mitmeaastase finantsraamistiku raames kokku rahastamisvahendi mahus;
  • viimistlema Euroopa stabiilsusmehhanismi asutamislepingu muudatused, et tagada nende kiire ratifitseerimine euroala liikmesriikide poolt, sealhulgas töökindel ja tulemuslik ühine eelarvepõhine kaitsekord, likviidsusega varustamine kriisilahenduse korral ning aktiivsed ja tulemuslikud ennetavad instrumendid; säilitama selge vahetegemise erinevate osaliste vastutusala vahel ja võimaluse kohandada ühenduse meetodi abil pankadele ette nähtud ELi ühtset reeglistikku; lõimima Euroopa stabiilsusmehhanismi aja jooksul liidu õigusesse;
  • tegema uusi jõupingutusi pangandusliidu loomise lõpuleviimiseks; selle esimene samm oleks alustada poliitilisi läbirääkimisi Euroopa hoiuste tagamise skeemi üle;
  • liikuma kapitaliturgude liidu vallas kiiremini edasi ja kiirendama euro rahvusvahelise rolli tugevdamiseks tehtavat tööd.

 

Samuti vaatab komisjon lisaks 2019. aasta juuni euroala tippkohtumiseks oodatavatele tulemustele kõiki viimastel aastatel tehtud peamisi edusamme ning paneb paika edasise tegevussuuna.

 

Pärast 2018. aasta detsembris toimunud euroala tippkohtumist on jätkunud arutelud euroala tulevase lähenemise ja konkurentsivõime rahastamisvahendi üle, tuginedes seejuures komisjoni ettepanekule reformide tugiprogrammi kohta. Kompromiss on juba käeulatuses ja selle poole püüdlemist tuleks otsustavalt jätkata.

 

Samuti on arutatud Euroopa stabiilsusmehhanismi reformi, eriti mis puudutab ühtsele kriisilahendusfondile krediidiliini vormis kaitsekorra loomist. Eelduste kohaselt hakkab kaitsekord toimima viimase võimalusena hallata pangakriise ühtse kriisilahenduskorra raames tulemuslikult ja usaldusväärselt. Selle kulud korvatakse Euroopa pangandussektori tehtavatest maksetest.

Pangandusliidu ja kapitaliturgude liidu loomise lõpuleviimine on euro vastupanuvõime ja stabiilsuse kindlustamise seisukohast samuti ülimalt oluline.

 

Olulisi edusamme on tehtud pangandusliidus riskide täiendava vähendamise vallas. Komisjoni viimane eduaruanne näitab, et viivislaenude suhtarv kõigi ELi pankade koguarvestuses jätkab langemist – 2018. aasta 3. kvartalis jõudis see 3,3 %ni, püsides seega languskursil ja lähenedes kriisieelsele tasemele. Tulevikku vaadates on ilmtingimata vaja liikuda edasi euroala ühise hoiuste tagamise skeemiga.

 

Kapitaliturgude liit soodustab turgude edasist integreerimist ja aitab tagada Euroopa kapitaliturgude suutlikkuse astuda vastu majandus- ja rahaliidu stabiilsust ähvardavatele tõsistele ohtudele nii liidu sees kui ka väljaspool seda.

 

Järgides riigi- ja valitsusjuhtide detsembrikuist üleskutset, teeb komisjon lisaks sellele kokkuvõtte euro rahvusvahelise kasutamise edendamise nimel tehtud tööst. Euro on kakskümmend aastat noor ja tähtsuselt teine valuuta maailmas ning püsis tugevana isegi finants- ja võlakriisi kõrghetkel. Selleks et paremini mõista, kuidas euro rahvusvahelist kasutamist soodustada, ja et teha kindlaks selle ees seisvad tõkked, on komisjon viimaste kuude jooksul aktiivselt konsulteerinud turuosalistega, kes tegutsevad erinevates sektorites (valuutaturud, energeetika, toormaterjal, põllumajanduslik tooraine ja transport).

 

Nende konsultatsioonide käigus selgus,

  • et soov vähendada sõltuvust ühest domineerivast üleilmsest valuutast on leidnud laialdast toetust,
  • et euro on ainus valuuta, millel on kõik omadused selleks, et turuosalised sooviksid seda kasutada USA dollari alternatiivina,
  • ning et energiasektor on endiselt põhiline euro kasutamise toetaja ja et selle kasutamist oleks võimalik veelgi laiendada, näiteks gaasisektoris.
  • Lisaks sellele on mõistetud, et euro kaudu saab EL kindlustada oma majanduslikku suveräänsust ja mängida üleilmses plaanis olulisemat rolli, tuues sellega kasu ELi ettevõtjatele ja tarbijatele.

Komisjon jätkab Euroopa Keskpanga toel ja koos liikmesriikide, turuosaliste ja muude sidusrühmadega tööd euro rahvusvahelise rolli suurendamise nimel ning kutsub Euroopa Parlamenti, nõukogu ja kõiki huvitatud pooli neile jõupingutustele õlga alla panema. 

 

Taust

 

Peaaegu täpselt nelja aasta eest esitasid komisjoni president Jean-Claude Juncker koos euroala tippkohtumise eesistuja Donald Tuski, Eurorühma tollase esimehe Jeroen Dijsselbloemi, Euroopa Keskpanga presidendi Mario Draghi ja Euroopa Parlamendi tollase presidendi Martin Schulziga kõrgelennulise kava selle kohta, kuidas Euroopa majandus- ja rahaliitu hiljemalt 2025. aastaks süvendada.

 

Viie juhi aruandes väljendatud visiooni põhjal avaldas komisjon selle järjena 2017. aasta märtsis valge raamatu Euroopa tuleviku kohta ning 2017. aasta mais temaatilised aruteludokumendid majandus- ja rahaliidu süvendamise ja ELi rahanduse tuleviku kohta. 2017. aasta detsembris esitas Junckeri komisjon tegevuskava ja võttis vastu mitu konkreetset ettepanekut, mille ühine eesmärk oli suurendada 2025. aastaks Euroopa majandus- ja rahaliidu ühtsust, tõhusust ja demokraatlikku vastutust.

 

Lisateave

 

Teatis „Euroopa majandus- ja rahaliidu süvendamine: kokkuvõte viie juhi aruandele järgnenud nelja aasta jooksul tehtust“ (juuni 2019)

Teatis „Neljas eduaruanne viivislaenude hulga ja riski vähendamise kohta pangandusliidus“ (juuni 2019)

Pressiteade „Neljas eduaruanne viivislaenude hulga ja riski vähendamise kohta pangandusliidus“ (juuni 2019)

Komisjoni talituste töödokument „Euro rahvusvaheline roll: konsultatsioonide tulemused“ (juuni 2019)

Teabeleht „Euroopa majandus- ja rahaliidu süvendamine: kokkuvõte viie juhi aruandele järgnenud nelja aasta jooksul tehtust“ (juuni 2019)

Teabeleht „Euro rahvusvaheline roll“ (juuni 2019)

Teabeleht „Euro eelised“ (juuni 2019)

Teabeleht „Meetmete kronoloogia, mille EL on võtnud alates kriisi algusest“ (juuni 2019)

Teabeleht „Kapitaliturgude liit: rohkem investeeringuid ja rahastamisvõimalusi“ (juuni 2019)

Teabeleht „Pangandusliit: jätkub riskide vähendamine pangandussüsteemis“ (juuni 2019)