• Current language : et
Euroopa Komisjoni Esindus Eestis

Üle 85% Euroopa supluskohtade vesi on kvaliteedilt väga hea

/estonia/file/p0013430020hjpg_etp0013430020h.jpg

boy at the beach
© Euroopa Liit

Viimasest aruandest Euroopa suplusvee kvaliteedi kohta selgub, et mullu vastas 85% kogu Euroopas seiratud ujumiskohtadest Euroopa Liidu kõige rangematele kvaliteedinõuetele. Täna avaldatud tulemused annavad hea ülevaate sellest, kust leida eeloleval suvel parima veekvaliteediga supluskohad.

06/06/2019

21 831 supluskohast, mida eelmisel aastal 28 ELi liikmesriigis seirati, vastas enamik (95,4%) ELi eeskirjade kohastele kvaliteedi miinimumnõuetele, selgus Euroopa Keskkonnaameti ja Euroopa Komisjoni tänavusest aruandest. Aruandesse oli lisatud ka 300 supluskohta Albaanias ja Šveitsis.

 

Eestis 2018. aasta suplushooajal uusi supluskohti ei avatud ning sarnaselt 2017. aastaga hinnati 54 supluskoha vee kvaliteeti. Neist 36-s on vee kvaliteet väga hea, kümnes hea, seitsmes piisav ning ühe supluskoha vee kvaliteet sai hindeks „halb“. Võrreldes 2017. aasta suplushooajaga on Eesti supluskohtade vee kvaliteet märgatavalt paranenud. Kui 2017. aastal oli vähemalt „piisava“ veekvaliteediga supluskohti 92,6%, siis möödunud aastal oli neid juba 98,1%. See on rohkem kui Euroopas keskmiselt. Halva veekvaliteediga supluskohtade arv on samas vähenenud neljalt ühele.

 

Kõige rangematele kvaliteedinõuetele vastavate supluskohtade arv Euroopas oli 2018. aastal 85,1%. Eestis oli selliste supluskohtade osakaal 66,7 %. Miinimumnõuetele vastavate supluskohtade osakaal langes ajavahemikus 2017–2018 96%-lt 95,4%-le. Väike langus tuleneb peamiselt uute supluskohtade avamisest, mille puhul ei ole veel kättesaadav direktiivis nõutav nelja suplushooaja andmekogum. 2018. aastal hinnati 301 (ehk 1,3%) ELi, Albaania ja Šveitsi supluskoha veekvaliteeti „halvaks“. See on veidi madalam näitaja kui 2017. aasta 1,4%.

 

Suplusvee nõuded on sätestatud ELi suplusvee direktiivis. Selles sätestatud eeskirjade rakendamine on aidanud oluliselt parandada Euroopa suplusvee kvaliteeti viimase 40 aasta jooksul. Tänu direktiiviga kehtestatud tõhusale seirele ja haldamisele ning investeeringutele asulareovee puhastamisse on märgatavalt vähenenud puhastamata või osaliselt puhastatud asula- ja tööstusreovee sattumine veekogudesse. Eeskirjade kohaselt koguvad kohalikud omavalitsused ametlikes supluskohtades veeproove kogu ujumishooaja jooksul. Proove analüüsitakse kahte tüüpi bakterite suhtes, mis näitavad kanalisatsiooniveest või loomasõnnikust põhjustatud reostust.

 

Muud olulised tulemused

  • Vähemalt 95% suplusveekogude kvaliteeti hinnati väga heaks neljas riigis: Küprosel (99,1%), Maltal (98,9%), Austrias (97,3%) ja Kreekas (97% kõigist supluskohtadest).
  • 2018. aastal oli suplusvee kvaliteet vähemalt „piisav“ kõigis aruandes käsitletud Küprose, Kreeka, Läti, Luksemburgi, Malta, Rumeenia ja Sloveenia supluskohtades.
  • Kolm riiki, kus oli kõige rohkem halva veekvaliteediga supluskohti, olid Itaalia (89 supluskohta ehk 1,6%), Prantsusmaa (54 supluskohta ehk 1,6%) ja Hispaania (50 supluskohta ehk 2,2%). 2017. aastaga võrreldes on halva kvaliteediga supluskohtade arv Prantsusmaal vähenenud (80-lt 2017. aastal 54-le 2018. aastal), samal ajal on see aga suurenenud Itaalias (79-lt 89-le) ja Hispaanias (38-lt 50-le).

 

Taustteave

 

Väljaheitepisikutega saastunud vesi ohustab jätkuvalt inimeste tervist, eelkõige supluskohtades. Saastunud veekogudes ujumine võib põhjustada haigusi. Peamised saasteallikad on reovesi ning põllumajandusettevõtetest ja põllumaalt pärit heitvesi. Selline reostus suureneb tugevate vihmasadude ja üleujutuste ajal, kui äravoolutorustikust ja põllumaa kuivendussüsteemist pärinev saastunud vesi valgub veekogudesse.

 

Kõik ELi liikmesriigid ning Albaania ja Šveits seiravad oma supluskohti vastavalt ELi suplusvee direktiivi sätetele. Suplusvee kvaliteeti hinnatakse suplusvee direktiivi alusel kahe mikrobioloogilise näitaja abil: soole enterokokid ja Escherichia coli. Suplusvee kvaliteedi hinded on „väga hea“, „hea“, „piisav“ ja „halb“ sõltuvalt kindlakstehtud väljaheitepisikute sisaldusest. Kui vesi on saanud kvaliteedihinde „halb“, peaksid liikmesriigid keelama suplemise või teavitama üldsust, et suplemine ei ole soovitav, ning võtma asjakohaseid parandusmeetmeid.

 

Lisateave

 

Aruanded riikide kohta

Interaktiivne kaart, millelt on näha iga supluskoha seisukord

Suplusvee direktiiv

Euroopa Keskkonnaamet, State of Bathing Water

Suplusvee kvaliteet