• Current language : et
Euroopa Komisjoni Esindus Eestis

2019. aasta Euroopa poolaasta kevadpakett: komisjon annab liikmesriikidele soovitusi jätkusuutliku ja kaasava majanduskasvu edendamiseks

/estonia/file/p029435001701-559102jpg-0_etp029435001701-559102.jpg

majandus
© Euroopa Liit

Täna esitab Euroopa Komisjon 2019. aasta riigipõhised soovitused, milles antakse kõikidele liikmesriikidele majanduspoliitilisi suuniseid järgmiseks 12–18 kuuks.

 

Euroopa majandus kasvab juba seitsmendat aastat järjest ja kasv peaks jätkuma ka aastal 2020, kuna majandus kasvab kõigis liikmesriikides, hoolimata ebasoodsamatest tingimustest ja üleilmsest ebakindlusest. Tööga hõivatud inimeste arv on rekordiliselt suur ja töötus rekordiliselt väike. Samal ajal on riikide, piirkondade ja elanikkonnarühmade vahel ikka veel olulisi erinevusi. Neis tingimustes kutsub komisjon liikmesriike üles viimastel aastatel tehtud edusamme edasi viima. Tulemuslikud reformid, millega kaasnevad hästi suunatud investeerimisstrateegiad ja vastutustundlik eelarvepoliitika, on ka edaspidi Euroopa majanduse moderniseerimisel edukaks teenäitajaks.

05/06/2019

Euro ja sotsiaaldialoogi eest vastutav komisjoni asepresident Valdis Dombrovskis, kelle haldusalasse kuuluvad ka finantsstabiilsus, finantsteenused ja kapitaliturgude liit, ütles: „Euroopa poolaasta on andnud tõelise panuse Euroopa majandusliku ja sotsiaalse olukorra parandamisse. Siiski on jäänud mõned olulised väljakutsed ning ka majanduse väljavaateid ohustavad riskid on kasvamas. On murettekitav, et mõnedes riikides on reformide tempo aeglustumas. Kutsume kõiki liikmesriike üles lisama hoogu, et muuta meie majandus vastupidavamaks ja toetada majanduskasvu, mis on ühtaegu jätkusuutlik ja kaasav. Paremini suunatud investeeringud võivad nende eesmärkide saavutamisele märkimisväärselt kaasa aidata.“

 

Eestil soovitab komisjon otsida lahendusi tööjõu oskuste nappuse leevendamiseks tööturul ning edendada innovatsiooni. Selleks tuleks tõhustada haridus- ja koolitussüsteemi ning viia see paremini vastavusse tööturu vajadustega. Samuti tuleks tugevdada sotsiaalkaitsesüsteemi  ning muuta sotsiaalteenused inimestele kättesaadavamaks. Seejuures on oluline sotsiaalteenuste parem integreerimine tervishoiuteenustega ning inimestele taskukohasemaks muutmine. Ka sooline palgalõhe on Eestis endiselt suur ning selle vähendamiseks soovitatakse muude meetmete hulgas suurendada palkade läbipaistvust.

 

Investeeringute osas  soovitab komisjon keskenduda säästvatele transpordi- ja energialahendustele, mis arvestavad piirkondlike erisustega ning hõlmavad muu hulgas ühenduste rajamist, teadusuuringute ja innovatsiooni edendamist ning ressursi- ja energiatõhususe suurendamist.

 

Eestil on risk stabiilsuse- ja kasvupaktis kokku lepitud eelarvereeglitest märkimisväärselt kõrvale kalduda. Reeglite täielikuks järgimiseks tuleks Eestil tagada, et valitsemissektori esmaste netokulude nominaalne kasvumäär ei ületaks 2020. aastal 4,1 %, mis vastab iga-aastasele struktuursele kohandusele 0,6 % SKPst.

 

Hiljutiste rahapesujuhtumite valguses on Eesti tugevdanud rahapesu tõkestamise raamistikku, kuid tuleks tagada rahapesuvastase raamistiku tulemuslik rakendamine ja järelevalve.

 

2019. aasta riigipõhised soovitused

 

Tänastes soovitustes antakse liikmesriikidele juhiseid, kuidas reageerida püsivatele ja uutele majanduslikele ja sotsiaalsetele probleemidele adekvaatselt ning täita oma peamised ühised poliitilised eesmärgid. Soovituste sisu kajastab üldisi prioriteete, mis on sätestatud novembris avaldatud 2019. aasta majanduskasvu analüüsis ja 2019. aasta soovituses euroala majanduspoliitika kohta. Need põhinevad veebruaris avaldatud riigiaruannete üksikasjalikul analüüsil ja aprillis esitatud riiklike programmide hindamisel. Üleilmne majanduskasvu aeglustumine suurendab vajadust viia ellu struktuurireforme, seades esikohale need, mis on suunatud jätkusuutlikule ja kaasavale majanduskasvule. Liikmesriigid peaksid edendama sotsiaalset lähenemist, nagu näeb ette Euroopa sotsiaalõiguste sammas. Kooskõlas euroala soovitusega peaksid liikmesriigid püüdlema ka sümmeetrilisema tasakaalustatuse poole kogu euroalal ja jätkama jõupingutusi, et tugevdada ühtset turgu ja süvendada Euroopa majandus- ja rahaliitu.

 

2019. aasta riigipõhistes soovitustes keskendutakse rohkem riigi tasandil investeerimisvajaduste väljaselgitamisele ja prioriteetide seadmisele ning pööratakse erilist tähelepanu piirkondlikule ja territoriaalsele ebavõrdsusele. See on kooskõlas iga liikmesriigi kohta käesoleva aasta alguses avaldatud riigipõhistes aruannetes kindlaks tehtud investeerimisvajaduste ja kitsaskohtade põhjaliku analüüsiga ning peaks aitama seada prioriteete ELi vahendite kasutamisel järgmises ELi pikaajalises eelarves – mitmeaastases finantsraamistikus aastateks 2021–2027.

 

Soovituste rakendamisel tehtud edusammud

 

Alates Euroopa poolaasta käivitamisest 2011. aastal on liikmesriigid enam kui kahe kolmandiku neile antud riigipõhiste soovituste rakendamisel teinud vähemalt mõningaid edusamme.

 

Suurimat edu on saavutatud finantsteenuste ja tööhõivepoliitika alal, samas kui soovitustel, mis käsitlevad maksubaasi laiendamist, tervishoidu ning teenustesektoris valitsevat konkurentsi, on rakendamismäär eriti madal.

 

Võttes arvesse ülejäänud majanduslikke ja sotsiaalseid probleeme ning majandusväljavaadete languse riske, on ELi majanduse vastupanuvõime tugevdamiseks äärmiselt oluline tugevdada reformide rakendamist kõikides riikides.

 

Makromajandusliku tasakaalustamatuse korrigeerimine jätkub

 

Edusammud makromajandusliku tasakaalustamatuse korrigeerimisel jätkuvad, kuid vaja on täiendavaid poliitilisi meetmeid. Mõnes liikmesriigis on era- ja valitsemissektori võlg ikka veel enneolematult kõrgel tasemel, mis vähendab negatiivsete šokkidega toimetulekuks vajalikku manööverdusruumi. Mõnedes teistes liikmesriikides on märke võimalikust ülekuumenemisest, mis on seotud eluasemete hinnatõusu dünaamika ja tööjõu ühikukulu kasvuga. Kõik liikmesriigid vajavad lisameetmeid tootlikkuse suurendamiseks, investeerimise hoogustamiseks ja potentsiaalse majanduskasvu edendamiseks.

 

Veebruaris leidis komisjon, et tasakaalustamatust esines 13 liikmesriigis (Bulgaaria, Hispaania, Horvaatia, Iirimaa, Madalmaad, Portugal, Prantsusmaa, Rootsi, Rumeenia ja Saksamaa) ning neist kolmes (Itaalia, Kreeka ja Küpros) oli ülemäärane tasakaalustamatus. Nagu varasematelgi aastatel, vajab see tasakaalustamatus pidevat erijärelevalvet makromajandusliku tasakaalustamatuse menetluse raames.

 

Stabiilsuse ja kasvu pakti kohased juhised ja otsused

 

Tuginedes 2019. aasta stabiilsus- ja lähenemisprogrammide analüüsi tulemustele, on komisjon võtnud mitmeid stabiilsuse ja kasvu paktiga ettenähtud meetmeid. Komisjon soovitab lõpetada ülemäärase eelarvepuudujäägi menetluse Hispaania suhtes. Kui nõukogu on selle otsuse vastu võtnud, on kõik kriisiga seotud ülemäärase eelarvepuudujäägi menetlused lõpetatud. 2011. aastal oli pakti paranduslikus osas 24 liikmesriiki.

 

Komisjon võttis vastu ka Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 126 lõike 3 kohased aruanded Belgia, Prantsusmaa, Itaalia ja Küprose kohta, milles käsitletakse aluslepingukohase võlakriteeriumi täitmist neis liikmesriikides. Itaalia puhul jõutakse aruandes järeldusele, et võlapõhine ülemäärase puudujäägi menetlus oleks põhjendatud. 

 

Ungari ja Rumeenia suhtes on kohaldatud märkimisväärse kõrvalekalde menetlust vastavalt alates 2018. ja 2017. aastast. Täna saatis komisjon Ungarile ja Rumeeniale hoiatuse, et 2018. aastal täheldati märkimisväärset kõrvalekallet ning et ta palub nõukogul soovitada, et need riigid täheldatud kõrvalekalde korrigeeriksid.

 

Täna võttis komisjon vastu ka kolmanda tõhustatud järelevalveraamistikul põhineva aruande Kreeka kohta. Nimetatud raamistik kehtestati pärast Euroopa stabiilsusmehhanismi makromajandusliku kohandamisprogrammi lõpetamist. Aruandes märgitakse, et alates augustist 2018 on Kreeka astunud tublisid samme, kuid leitakse, et viimastel kuudel on reformide rakendamine Kreekas aeglustunud, teatavate meetmete kooskõla Euroopa partneritele antud lubadustega ei ole tagatud ja et see seab ohtu kokkulepitud eelarve-eesmärkide saavutamise.

 

Taustteave

 

Riigipõhised soovitused rajanevad laiematel prioriteetidel, mis on esitatud presidendi kõnes olukorrast Euroopa Liidus ja iga-aastases majanduskasvu analüüsis. Need vaadatakse igal aastal läbi, et kajastada tehtud edusamme ja muutuvat keskkonda. Euroala liikmesriikidele antakse soovitusi ka euroala majanduspoliitika kohta. Euroopa poolaasta raames esitatavad soovitused on kooskõlas strateegias „Euroopa 2020“ esitatud pikemaajalise visiooniga.

 

Alates ametisse astumisest on praegune komisjon teinud Euroopa poolaastas mitmeid muudatusi, et muuta see tulemuslikumaks ja asjakohasemaks. Näiteks on vähendatud soovituste arvu ja nende sisu on teravam, kuid jätab samas liikmesriikidele ruumi tegutseda oma riiklike tavade ja olukorra kohaselt. Suuremat tähelepanu on pööratud probleemidele, mis tulenevad euroala koguolukorrast, sealhulgas ühest riigist teise üle kanduda võivatest mõjudest. Euroala soovitus esitati poolaastatsükli varasemas etapis (novembris), et liikmesriigid saaksid oma plaanides arvestada euroala perspektiivi. Kõigis hindamisetappides on eelistähtsustatud sotsiaalseid kaalutlusi, nagu on ette nähtud Euroopa sotsiaalõiguste samba prioriteetides, kasutades selleks sotsiaalnäitajate tulemustabelit. Lisaks on komisjon selle aasta tsüklis heitnud teravama pilgu iga liikmesriigi investeerimisvajadustele, et valmistada ette järgmise põlvkonna ELi vahendite planeerimist ning hoolitseda selle eest, et reformid ja investeerimisprioriteedid oleksid riiklikul tasandil omavahel hästi kooskõlas, nii et ELi toetust oleks võimalik kõige paremini kasutada. 

 

Peale selle on komisjon teinud mitmeid algatusi, et edendada dialoogi, jõuda sidusrühmadeni ja suurendada riikides reformide omaksvõttu. Ta arutas iga liikmesriigiga selle riigi aruande analüütilisi osi enne nende aruannete avaldamist. Viimastel kuudel on komisjon kohtunud liikmesriikide ametiasutuste ja sidusrühmadega, et lahendada peamised probleemid ja kontrollida, kuidas need võiks teisendada riigipõhisteks soovitusteks. Samal ajal korraldab komisjon korrapäraseid konsultatsioone sotsiaalpartneritega ning on kutsunud liikmesriike üles riiklike sotsiaalpartnerite seisukohti rohkem arvestama. Ka komisjoni struktuurireformi tugiteenistus pakub liikmesriikidele nende palvel sihipärast reformitoetust, et toetada neid reformide kavandamisel ja elluviimisel.

 

Veebruaris esitas komisjon Euroopa poolaasta 2019. aasta talvepaketi raames üksikasjaliku analüüsi iga liikmesriigi majandusliku ja sotsiaalse olukorra kohta, mis esitati riigiaruannete vormis.

Aprillis esitasid liikmesriigid oma riikliku reformikava ja stabiilsusprogrammi (euroala riigid) või lähenemisprogrammi (muud liikmesriigid), sealhulgas talvepaketi järelmeetmed.

 

Tänased soovitused põhinevad nimetatud aruteludel, riiklikel programmidel, Eurostati andmetel ja hiljuti avaldatud komisjoni 2019. aasta kevadprognoosil.

 

Edasised sammud

 

Komisjon kutsub nõukogu üles riigipõhiseid soovitusi kinnitama; liikmesriike kutsutakse üles rakendama soovitusi täielikult ja õigeaegselt. Komisjon jätkab koostööd sidusrühmadega, et tagada reformide ulatuslik omaksvõtt ning tõhusad järelmeetmed ja rakendamine. ELi ministrid peaksid arutama riigipõhiseid soovitusi enne, kui ELi riigipead ja valitsusjuhid need kinnitavad. Seejärel tuleb liikmesriikidel need soovitused oma majandus- ja eelarvepoliitika kaudu ellu viia. Riigipõhised soovitused ja nende aluseks olev riigiaruannetes esitatud analüüs on ühtlasi analüütiline alus ELi ühtekuuluvuspoliitika vahendite kavandamiseks aastatel 2021–2027.

 

Lisateave

 

Märgukiri 2019. aasta Euroopa poolaasta kevadpaketi kohta

Sissejuhatav teatis 2019. aasta riigipõhiste soovituste kohta

Riigipõhised soovitused 2019

Hispaania ülemäärase eelarvepuudujäägi menetluse tühistamine

ELi toimimise lepingu artikli 126 lõike 3 kohased aruanded Belgia, Prantsusmaa, Itaalia ja Küprose kohta

Ungari ja Rumeenia märkimisväärse kõrvalekalde menetlus

Kolmas tõhustatud järelevalve aruanne Kreeka kohta

EPSASi 2019. aasta eduaruanne

Euroopa majandusprognoos – kevad 2019

Euroopa poolaasta ajakava

2019. aasta euroala soovitus

Euroopa poolaasta talvepakett 2019

Euroopa poolaasta 2018. aasta sügispakett

Euroopa sotsiaalõiguste sammas

Ülevaade ELi majanduse juhtimisest