• Current language : et
Euroopa Komisjoni Esindus Eestis

Isikuandmete kaitse üldmäärus: üks aasta hiljem

/estonia/file/p037095-342331jpg_etp037095-342331.jpg

GDPR
© Euroopa Liit

25. mail 2019 möödub üks aasta isikuandmete kaitse üldmääruse kohaldamise alguskuupäevast. Sel puhul tegid digitaalse ühtse turu eest vastutav asepresident Andrus Ansip ja õigus- ja tarbijaküsimuste ning soolise võrdõiguslikkuse volinik Věra Jourová järgmise avalduse:

22/05/2019

„25. mai märgib Euroopa uute andmekaitse-eeskirjade ehk isikuandmete kaitse üldmääruse esimest aastapäeva. Need murrangulised eeskirjad ei ole mitte ainult muutnud Euroopat digiajastule vastavaks, vaid on saanud ka üleilmseks eeskujuks.

 

Eeskirjade peamine eesmärk on inimesi võimestada ja aidata neil saavutada suurem kontroll oma isikuandmete üle. Olukord on juba muutumas, sest inimesed on asunud oma uusi õigusi kasutama ja eurooplastest rohkem kui kaks kolmandikku on uuest määrusest teadlik.

 

Ka ettevõtjatele on see kasulik, kuna nad peavad kõikjal ELis järgima vaid üht normide kogu. Nad on löönud andmekaitse osas korra majja, mis on taganud parema andmeturve ja usaldusel põhineva suhte oma klientidega.

 

Isikuandmete kaitse üldmäärus on andnud ametiasutustele vahendi rikkumistega võitlemiseks. Hiljuti loodud Euroopa Andmekaitsenõukogu on näiteks aasta jooksul registreerinud üle 400 piiriülese juhtumi kogu Euroopas. See annab tunnistust isikuandmete kaitse üldmääruse lisaväärtusest, sest andmekaitse ei peatu riigipiiridel.

 

Inimesed on teadlikumad ja see on väga julgustav märk. Viimaste andmete kohaselt on ligikaudu kuus inimest kümnest teadlik sellest, et tema riigis on olemas andmekaitseasutus. Aastal 2015 teadis seda vaid neli inimest kümnest. Andmekaitseasutustel on oluline roll selles, et isikuandmete kaitse üldmääruse abil saavutatakse ka tegelikke tulemusi.

 

Uuest õigusaktist on saanud Euroopa regulatiivne alus, mis kujundab meie meetmeid paljudes valdkondades. Alates tehisintellektist, 5G-võrkude väljaarendamisest kuni valimiste usaldusväärsuse tagamiseni – tõhusad andmekaitsenormid aitavad tänu inimeste usaldusele kaasa meie poliitika kujundamisele ja tehnoloogia arendamisele.

 

Isikuandmete kaitse üldmääruse põhimõtted levivad ka väljaspool Euroopat. Tšiilist Jaapanini, Brasiiliast Indiani ning Argentiinast Keeniani võetakse kasutusele uusi eraelu puutumatust käsitlevaid õigusakte, mis põhinevad tugevatel kaitsemeetmetel, üksikisiku õiguste kohtulikul kaitsel ja sõltumatutel järelevalveasutustel. Nõuete tugevdamisele toetuv eeskirjade lähendamine loob uusi võimalusi usaldusel ja turvalisusel põhinevate andmevoogude soodustamiseks.

 

Isikuandmete kaitse üldmäärus on muutnud regulatiivset olukorda nii Euroopas kui ka mujal. Kuid nende normide täitmine on dünaamiline protsess ja see ei toimu üleöö. Meie peamine eesmärk järgnevate kuude jooksul on tagada nende nõuetekohane ja ühetaoline rakendamine kõikides liikmesriikides. Kutsume liikmesriike üles järgima isikuandmete kaitse üldmääruse sätteid ja selle eesmärki, et luua prognoositav keskkond ning hoida ära huvirühmade, eelkõige väikeettevõtete, tarbetu koormamine. Samuti jätkame tihedat koostööd Euroopa Andmekaitsenõukogu, riiklike andmekaitseasutuste ning ettevõtjate ja kodanikuühiskonnaga, et lahendada kõige pakilisemaid küsimusi ning hõlbustada uute eeskirjade rakendamist.“

 

Täna avaldatakse Eurobaromeetri isikuandmete kaitset käsitleva eriuuringu esimesed tulemused. Uuringus osales 27 000 inimest üle kogu ELi. Eesti inimesed teavad Euroopa Liidu keskmisega võrreldes isikuandmete kaitse üldmäärusest vähem – 58% on sellest kuulnud ning 28% teavad, mis see on. Euroopa Komisjon avaldab Eurobaromeetri uuringu täielikud tulemused isikuandmete kaitse üldmääruse aastapäevale pühendatud eriüritusel 13. juunil.

 

Taust

 

Isikuandmete kaitse üldmäärus on ühtne eeskirjade kogum, mis lähtub ELi ühistest isikuandmete kaitse põhimõtetest, ning mis on liikmesriikides vahetult kohaldatav. See tugevdab inimeste usaldust, sest sellega antakse inimestele tagasi kontroll oma isikuandmete üle ja tagatakse samal ajal isikuandmete vaba liikumine ELi liikmesriikide vahel. Isikuandmete kaitse on Euroopa Liidu põhiõigus.

 

Isikuandmete kaitse üldmäärust kohaldatakse alates 25. maist 2018. Peaaegu kõik liikmesriigid on kohandanud oma riiklikke õigusakte vastavalt isikuandmete kaitse üldmäärusele. Riiklikud andmekaitseasutused (Eestis Andmekaitse Inspektsioon) vastutavad uute eeskirjade täitmise tagamise eest ning saavad tänu uutele koostöömehhanismidele ja Euroopa Andmekaitsenõukogule oma tegevust paremini kooskõlastada. Nad annavad välja suuniseid isikuandmete kaitse üldmääruse peamiste aspektide kohta, et toetada uute eeskirjade rakendamist.

 

Lisateave