• Current language : et
Euroopa Komisjoni Esindus Eestis

Pressiteade: 2019. aasta kevadise majandusprognoosi kohaselt jätkub majanduskasv aeglasemas tempos

/estonia/file/p029435001601-812755jpg_etp029435001601-812755.jpg

majandus
© Euroopa Liit

Prognooside kohaselt kasvab Euroopa majandus ka 2019. aastal, see tähendab seitsmendat aastat järjest. SKP reaalkasvu prognoositakse kõikides ELi liikmesriikides.

Üleilmne ebakindlus mõjutab jätkuvalt majanduse arengut, kuid majanduskasv peaks uuesti hoogustuma järgmisel aastal.

07/05/2019

Eestile prognoosib Komisjon laiapõhjalise majanduskasvu jätkumist – selle aasta majanduskasvu prognoos on 2,8% ja järgmisel aastal 2,4%. Tööturg on lähedal täistööhõivele ja inflatsioon aeglustumas, mistõttu toetab sissetulekute jätkuv kasv sisetarbimist.

Eesti valitsemissektori nominaalne eelarvepositsioon on prognoosi kohaselt puudujäägis nii sellel aastal (-0,3% SKPst) kui ka 2020.aastal (-0,5% SKPst). Oodatust nõrgem eelarvepositsioon on tingitud jätkuvalt kiirest kulude kasvust, samas on oodata eelarvetulude  vähenemist majanduskeskkonna jahenemise tõttu.  Võrreldes sügisese majandusprognoosiga suureneb struktuurne eelarvepuudujääk veelgi: sellel aastal -1,7%ni SKPst ja järgmisel aastal -1,5%ni SKPst.

Euro ja sotsiaaldialoogi eest vastutav komisjoni asepresident Valdis Dombrovskis, kelle haldusalasse kuuluvad ka finantsstabiilsus, finantsteenused ja kapitaliturgude liit, ütles: „Euroopa majandus on vastupanuvõimeline hoolimata ebasoodsamast väliskeskkonnast ja kaubanduspingetest. Kõigis ELi liikmesriikides on oodata majanduskasvu jätkumist ja kiirenemist järgmisel aastal. Seda toetavad tugev sisenõudlus, püsiv tööhõive kasv ja väikesed rahastamiskulud. Ent ulatuslikud riskid panevad siiski tuleviku üle muretsema. Väliskeskkonnas puudutavad need kaubanduskonfliktide edasist teravnemist ja nõrkusi arenevatel turgudel, eelkõige Hiinas. Euroopas peaksime endiselt olema valmis võimalikuks leppeta Brexitiks, poliitiliseks ebakindluseks ning riikide ja pankade vastastikuse sõltuvuse taastekkeks.

 

SKP kasv aeglustub 2019. aastal veelgi

Üleilmse majanduskasvu ja maailmakaubanduse pidurdumine viimasel ajal koos suureneva ebakindlusega kaubanduspoliitikas mõjutab SKP kasvu väljavaateid 2019. ja 2020. aastal. Ka töötleva tööstuse kehvad tulemused mängivad oma rolli, eeskätt riikides, mille autotööstusel on probleeme.

Kuna eeldatakse, et võrreldes 2017. aasta hoogsa tempoga on üleilmne kaubandus ja majanduskasv sel ja järgmisel aastal loid, tugineb Euroopa majanduskasv täielikult siseturul toimuvale. Tööga hõivatuid on rohkem kui kunagi varem ja tööhõive kasv peaks jätkuma, kuigi aeglasemalt. Koos palkade kasvu, mõõduka inflatsiooni, soodsate rahastamistingimuste ja mõnes liikmesriigis kehtestatud toetavate maksumeetmetega peaks see sisenõudlust elavdama. Prognooside kohaselt kasvab SKP ELis käesoleval aastal 1,4% ja euroalal 1,2%.

2020. aasta kohta eeldatakse, et negatiivsed sisemajandustegurid kaovad ja majandustegevus väljaspool ELi hakkab üleilmsete finantstingimuste paranedes ja tänu mõne kiiresti areneva majandusega riigi poliitikameetmetele elavnema. Prognooside kohaselt paraneb SKP kasv järgmisel aastal veidi, jõudes ELis 1,6%-ni ja euroalal 1,5%-ni.

 

Töötuse vähenemine jätkub

Tööturu tingimused paranesid jätkuvalt, hoolimata majanduskasvu aeglustumisest 2018. aasta lõpus. Kuigi tööpuudus on mõnes liikmesriigis endiselt liiga suur, on see ELis tervikuna vähenenud (2019. aasta märtsis 6,4%). See on kõige madalam näitaja alates töötuse igakuiste andmete registreerimise algusest 2000. aasta jaanuaris. Euroalal on töötuse määr praegu madalaim alates 2008. aastast.

Järgmise kahe aasta jooksul prognoositakse, et tööhõive kasv aeglustub, kuna mõõdukam majanduskasv jätab oma jälje ning ajutised maksumeetmed mõnes liikmesriigis kaotavad mõju. 2019. aastal peaks ELis jätkuma töötuse vähenemine ja 2020. aastal peaks see jõudma 6,2%-ni. Töötuse määr euroalal peaks prognooside kohaselt langema 2019. aastal 7,7%-le ja 2020. aastal 7,3%-le, mis on madalam tase kui enne kriisi algust 2007. aastal.

 

Inflatsioon jääb tagasihoidlikuks

Inflatsioon väheneb ELis sel aastal prognooside kohaselt 1,6 %-ni, seejärel kerkib 2020. aastal 1,7 %-ni. Euroala koguinflatsioon langes 2018. aasta viimase kvartali tasemelt (1,9%) selle aasta esimeses kvartalis 1,4%-le tänu energiahindade kasvu aeglustumisele. Kuna energiahindade inflatsioon peaks ka järgmistes kvartalites langema ja vähe märke on selle kohta, et palkade kiirem kasv suurendab hinnasurvet, peaks euroala inflatsioon prognooside kohaselt jõudma 1,4%-ni nii 2019. kui ka 2020. aastal.

 

Valitsemissektori võlg väheneb hoolimata väiksemast majanduskasvust

2019. ja 2020. aastal peaks võla suhe SKPsse prognooside kohaselt enamikus liikmesriikides veelgi kahanema, kuna eelarvepuudujäägid on väikesed ja SKP nominaalkasv peaks olema suurem kui võlajäägi keskmine intressimäär. Eeldades, et poliitika ei muutu, peaks ELi valitsemissektori võla suhe SKPsse vähenema 2018. aasta 81,5%-lt SKPst 2019. aastal 80,2%-le ja 2020. aastal 78,8%-le. Euroala valitsemissektori võla suhe SKPsse peaks vähenema 2018. aasta 87,1%-lt SKPst 2019. aastal 85,8%-le ja 2020. aastal 84,3%-le.

ELi valitsemissektori eelarvepuudujääk peaks kasvama 2018. aasta 0,6%-lt SKPst 1%-le nii 2019. kui ka 2020. aastal. Ka euroalal oodatakse, et see suureneb 2018. aasta 0,5%-lt 0,9%-le 2019. aastal ja jääb 2020. aastal samaks, eeldusel, et poliitika ei muutu. Selle põhjus on SKP aeglasem kasv ja ekspansiivne eelarvepoliitika mõnes liikmesriigis.

 

Olulised riskid panevad tuleviku üle muretsema

Väljavaadet mõjutavad jätkuvalt olulised langusriskid. Protektsionistlike meetmete risk maailmas ning SKP kasvu ja kaubanduse soikumine maailma tasandil võivad osutuda oodatust püsivamaks, eriti juhul, kui Hiina majanduskasv ei vasta ootustele. Euroopas kuuluvad riskide hulka leppeta Brexit ja võimalus, et töötlevat tööstust praegu mõjutavad ajutised häired võivad osutuda pikaajalisemateks. Samuti on risk, et poliitilise ebakindluse suurenedes võib majanduskasvu vähem toetav poliitika viia erainvesteeringute kahanemiseni.

Positiivse poole pealt võivad eratarbimine ja investeerimine ELis osutuda oodatust suuremaks, eelkõige juhul kui ebakindlus ja liidusisesed ebasoodsad tingimused ettevõtjate ja tarbijate usaldust eriti ei mõjuta ning kui sellega kaasnevad prognoositust tugevamad eelarvepoliitikameetmed riikides, mille eelarves on manööverdamisruumi, ja majanduskasvu soodustavad reformid.

 

Puhttehniline eeldus Ühendkuningriigi kohta 2019. aastaks

Võttes arvesse Ühendkuningriigi väljaastumisprotsessi, põhinevad prognoosid 2019. ja 2020. aastaks puhttehnilisel eeldusel, et EL 27 ja Ühendkuningriigi vahelistes kaubandussuhetes säilib senine olukord. Eeldus on püstitatud üksnes prognooside koostamiseks ega mõjuta artikli 50 kohast protsessi.

 

Lisainfo:

Dokument täies mahus: 2019. aasta kevadine majandusprognoos

Teabeleht: Majanduse olukorra paranemine

Eelmine pressiteade: 2019. aasta talvine majandusprognoos: majanduskasv aeglustub üleilmse ebakindluse tõttu