• Current language : et
Euroopa Komisjoni Esindus Eestis

2019. aasta talvine majandusprognoos: majanduskasvu aeglustab üleilmne ebakindlus

/estonia/file/majandusprognoos4jpg_etmajandusprognoos_4.jpg

Euroopa majandusprognoos 2019
© Euroopa Liit

Prognooside kohaselt kasvab Euroopa majandus ka 2019. aastal, see tähendab seitsmendat aastat järjest. Kasvu prognoositakse kõikides liikmesriikides. Samas peaks kasvutempo võrreldes viimaste aastate hoogsa arenguga üldiselt aeglustuma, kusjuures edasisi väljavaateid varjutab suur ebakindlus.

07/02/2019

Majanduskasv

Eesti majandus kasvas 2018. aastal hinnanguliselt 3,5 %. Kasvumootoriks olid sisenõudlus ja palgakasv. Välismajanduskeskkonna halvenemise tõttu on aga tarbijate ja ettevõtete kindlustunne hakanud viimasel ajal vähenema. Eesti SKP reaalkasv peaks 2019. aastal peatuma 2,7% juures ning vähenema 2020. aastal 2,4%-ni. Kuna olukord tööturul on jätkuvalt hea, veab majanduskasvu endiselt sisenõudlus. 2019. aastal kasvavad tõenäoliselt ka valitsemissektori kulutused. Eesti väike ja avatud majandus on välistingimuste suhtes tundlik, mistõttu mõjutab prognoosi teatav langusrisk.

/estonia/file/eeetjpg-2_etee_et.jpg

Majandusprognoos 2019

Euroopa majanduskasv pidurdus eelmise aasta teises pooles, sest üleilmse kaubavahetuse kasv aeglustus, usaldus lõi kõikuma ja mõne liikmesriigi majanduskasvu pärssisid ajutised sisemajandustegurid, näiteks häired autotööstuses, ühiskondlikud pinged või ebakindel eelarvepoliitika. Kui 2017. aastal oli ELi sisemajanduse koguprodukti (SKP) kasv 2,4%, siis 2018. aastal langes see nii euroalal kui ka mujal liidus tõenäoliselt 1,9%-le (sügisprognoos oli mõlema puhul 2,1%).

Euro ja sotsiaaldialoogi eest vastutav komisjoni asepresident Valdis Dombrovskis, kelle haldusalasse kuuluvad ka finantsstabiilsus, finantsteenused ja kapitaliturgude liit, ütles: „Majanduskasv peaks 2019. aastal kõikides liikmesriikides jätkuma, mis tähendab tööhõive ja heaolu kasvu. Oleme siiski oma prognoose allapoole korrigeerinud, eriti suuremate euroala riikide puhul. See on tingitud sellistest välisteguritest nagu kaubanduspinged ja areneva turuga riikide, eelkõige Hiina kasvu aeglustumine. Mõnes euroala liikmesriigis valmistab taas peavalu riigi ja pankade vastastikune sõltuvus või võla jätkusuutlikkus. Ebakindlust lisab ka ilma kokkuleppeta Brexiti võimalus. Kasvavate riskide arvessevõtmine on aga ainult pool lahendusest. Lisaks sellele on meil endil vaja valida õiged meetmed, näiteks soodustada investeeringuid, hoogustada struktuurireformide elluviimist ja jätkata usaldusväärset eelarvepoliitikat.“

Selle aasta alguses on majandus arenenud loiult, kuigi põhinäitajad on endiselt head. Seega peaks majanduskasv jätkuma, kuid aeglasemas tempos. Euroopa majandust peaksid endiselt toetama tööturu tingimuste paranemine, soodsad rahastamistingimused ja kergelt ekspansiivne eelarvepoliitika. Praeguste prognooside kohaselt peaks euroala SKP kasvama 2019. aastal 1,3% ja 2020. aastal 1,6% (sügisprognoos 1,9% ja 1,7%). Kärbitud on ka kogu ELi SKP kasvuprognoosi – 2019. aastal 1,5%-le ja 2020. aastal 1,7%-le (sügisprognoos 1,9% ja 1,8%).

Suurematest liikmesriikidest on 2019. aasta kasvuprognoosi märkimisväärselt vähendatud Itaalia, Madalmaade ja Saksamaa puhul. Paljusid liikmesriike toetab tugev sisenõudlus, mis põhineb osalt ELi abirahadel.

Inflatsioon

Eesti koguinflatsioon on viimastel aastatel ületanud euroala keskmise. 2018. aastal ulatus see 3,4%-ni, mille taga oli suuresti energia- ja toiduhindade tõus kogu maailmas. Kuna kaubahinnad peaksid maailmaturul stabiliseeruma ning aktsiisitõusu mõju hajuma, on oodata inflatsiooni aeglustumist 2019. aastal 2,8%-ni ning 2020. aastal 2,3%-ni.

ELis tarbijahinnaindeksi inflatsioon 2018. aasta lõpus vähenes, sest energiahinnad langesid järsult ja toiduainehindade inflatsioon aeglustus. Ka alusinflatsioon, mis ei hõlma energia- ega töötlemata toidu hindasid, jäi terve aasta jooksul mõõdukaks, kuigi palgakasv kiirenes. Keskmiselt ulatus inflatsioon (THHI) 2018. aastal 1,7%ni, võrreldes 1,5%ga 2017. aastal. Kuna naftahinna prognoose selleks ja järgmiseks aastaks on praegu võrreldes sügisega kärbitud, peaks inflatsioon 2019. aastal langema 1,4%-le ja seejärel 2020. aastal veidi tõusma (1,5%ni). Kogu ELi keskmiseks inflatsiooniks prognoositakse sel aastal 1,6% ja 2020. aastal mõnevõrra rohkem (1,8%).

Ebakindluse allikad

Majandusväljavaated on väga ebakindlad ja prognoose mõjutab langusrisk. Kaubanduspinged, mis teravdasid mõnda aega riskitaju, on veidi leevenenud, kuid tekitavad endiselt muret. Hiina majanduse aeglustumine võib osutuda oodatust ulatuslikumaks ning üleilmsed finantsturud ja paljud tekkivad turud on riskitaju ja kasvueelduste järsu muutumise suhtes haavatavad. ELi jaoks tekitab jätkuvalt ebakindlust Brexit.

Puhttehniline eeldus Ühendkuningriigi kohta 2019. aastaks

Võttes arvesse Ühendkuningriigi väljaastumisprotsessi, põhinevad prognoosid 2020. aastaks puhttehnilisel eeldusel, et EL 27 ja Ühendkuningriigi vahelistes kaubandussuhetes säilib senine olukord. Eeldus on püstitatud üksnes prognooside koostamiseks ega mõjuta artikli 50 kohast protsessi.

Taust

Käesolev prognoos põhineb tehnilistel eeldustel vahetuskursi, intressimäärade ja kaubahindade kohta 25. jaanuari 2019. aasta seisuga. Kõigi muude sisendandmete puhul võetakse prognoosis arvesse teavet 31. jaanuari seisuga.

Euroopa Komisjon avaldab igal aastal kaks täiemahulist prognoosi (kevadel ja sügisel) ning kaks vaheprognoosi (talvel ja suvel). Vaheprognoosides käsitletakse aastast ja kvartali SKPd ning inflatsiooni nii käesoleval kui ka järgmistel aastatel kõikides liikmesriikides ja euroalal ning ELi keskmisi näitajaid.

Euroopa Komisjoni järgmine täiemahuline prognoos on 2019. aasta kevadine majandusprognoos mais.

Lisateave

Dokument täies mahus: 2019. aasta talvine majanduse vaheprognoos

Eelmine pressiteade: 2018. aasta sügisene majandusprognoos: olukord on väga ebakindel ning kuigi majanduskasv jätkub, on see vähem dünaamiline

Eelmine prognoos (dokument täies mahus): 2018. aasta sügisene majandusprognoos