• Current language : et
Euroopa Komisjoni Esindus Eestis

Euro tähistab oma 20. aastapäeva

/estonia/file/visual7jpg_etvisual_7.jpg

euroraha
© Euroopa Liit

1. jaanuaril 2019 saab Euroopa ühisraha euro 20aastaseks. Täpselt 20 aastat tagasi, 1. jaanuaril 1999, fikseerisid 11 ELi riiki pöördumatult oma valuutakursid, võtsid vastu ühise, Euroopa Keskpanga hallatava rahapoliitika ning lasid käibele euro.

19/12/2018

See ajalooline hetk oli oluline verstapost stabiilsuse ja heaolu tagamisel Euroopas. Kuigi praegu on euro ikka veel noor, on see tänaseks käibel juba 19 ELi liikmesriigis ja seda kasutab üle 340 miljoni eurooplase. Ligikaudu 60 riiki üle kogu maailma on sidunud oma vääringu euroga ühel või teisel viisil. Meie võimuses on suurendada euro rahvusvahelist rolli ja me oleme selleks valmis. Ülejäänud ELi liikmesriigid ühinevad euroalaga niipea, kui nad on kriteeriumid täitnud.

Euro eest otseselt vastutavate ELi institutsioonide ja asutuste, st Euroopa Parlamendi, Euroopa Ülemkogu, Euroopa Komisjoni, Euroopa Keskpanga ja eurorühma juhid väljendasid mõtteid ühisraha 20. aastapäeva puhul, aga ka euro tuleviku teemal.

Euroopa Komisjoni president Jean-Claude Juncker: „Olles üks Maastrichti lepingule allakirjutanutest, kes ikka veel poliitikas osaleb, meenuvad mulle majandus- ja rahaliidu loomise üle peetud kirglikud ja murrangulised läbirääkimised. Kõige suurema jälje on mu mällu jätnud kindel veendumus, et me alustasime meie ühises ajaloos uut peatükki, mis kujundab Euroopa rolli maailmas ja kõigi kodanike tulevikku. Täna, 20 aastat hiljem, olen veendunud, et see oli kõige olulisem allkiri, mille olen kunagi andnud. Eurost on saanud ühtsuse, suveräänsuse ja stabiilsuse sümbol. See on taganud kodanike heaolu ja kaitse ning meie ülesanne on hoolitseda selle eest, et see nõnda ka jätkuks. Seepärast teeme tööd selle nimel, et viia lõpule majandus- ja rahaliidu loomine ja suurendada euro rahvusvahelist rolli.“

Euroopa Parlamendi president Antonio Tajani: „Euro on praegu populaarsem kui kunagi varem: kolm kodanikku neljast leiab, et euro on meie majandusele hea. Selle tagamiseks, et eurooplased saaksid täielikult kasu töökohtadest, majanduskasvust ja solidaarsusest, mille ühisraha peaks tagama, tuleb meil majandus- ja rahaliidu loomine lõpule viia tõelise raha-, fiskaal- ja poliitilise liidu kaudu. Nõnda saab Euroopa paremini kaitsta oma kodanikke võimalike tulevaste kriiside eest.“

Euroopa Ülemkogu eesistuja Donald Tusk: „Euro kasutuselevõtt 20 aastat tagasi oli koos Kesk- ja Ida-Euroopa vabastamise ja Saksamaa taasühinemisega pöördeline hetk Euroopa ajaloos. Ühisest vääringust on saanud Euroopa Liidu poliitilise ja majandusliku tugevuse sümbol kogu maailmas. Kriisidest hoolimata on euro olnud jätkusuutlik ja need kaheksa riiki, kes on ühinenud euroalaga lisaks 11 algsele liikmele, on euro eelistest kasu saanud. Kuna maailm muutub, jätkame majandus- ja rahaliidu arendamist ja tugevdamist.“

Mario Draghi, Euroopa Keskpanga president: „Euro oli ühtse turu loogiline ja vajalik järg. See hõlbustab reisimist, kaubandust ja tehinguid nii euroalal kui ka ülejäänud maailmaga. Kahekümne aasta jooksul on sirgunud põlvkond, kelle jaoks on euro olnud ainus omavääring. Samuti on EKP täitnud oma peamist ülesannet hoida hinnad stabiilsena, kusjuures keskmine inflatsioonimäär on olnud 1,7 %. EKP on parandanud ka kodanike heaolu euroalal, võttes kasutusele uued turvalisemad pangatähed ja turvalised maksesüsteemid. Samuti tegeleb ta pankade vastupanuvõime ja euroala finantsstabiilsuse tagamisega.“

Eurorühma esimees Mario Centeno: „Ühisraha on olnud üks suurimaid Euroopa edulugusid: keegi ei sea kahtluse alla selle olulisust ja mõju viimase kahe aastakümne jooksul. Kuid euro tulevik on meie kätes, ja see paneb meile ajaloolise vastutuse. Euro ja sellega kaasnev tihe majanduskoostöö on edasi arenenud ja seljatanud tekkinud probleemid. Euro on läbinud pika tee ja teinud kriisi puhkedes läbi märkimisväärsed muutused, mis aitavad meil tagasilöökidest üle saada. Kuid see töö ei ole veel lõppenud, mistõttu tuleb jätkata reformidega nii headel kui ka halbadel aegadel. Keegi ei tohi kahelda meie poliitilises tahtes tugevdada majandus- ja rahaliitu. Me peame olema valmis mis tahes tulevikustsenaariumiks, sest see on meie kohustus kodanike ees."

 

Taust

Euro käibelevõtuga jõudis lõpule pikk teekond. 1970ndate ja 1980ndate ülemaailmne finantskriis mõjutas Euroopa riike ja seega tuli leida lahendused Euroopa tasandil. Lisaks leiti, et ühtsel turul oleks lihtsam töötada ja kaubelda, kui eurooplased hakkaksid kasutama ühisraha. Pärast aastakümneid kestnud arutelusid selle üle, kuidas saavutada majandus- ja rahaliit, loodi 1988. aastal Delors’i komitee. Tolleaegse komisjoni presidendi Jacques Delors’i juhtimisel uuris komisjon konkreetseid samme sellise ühisraha kasutuselevõtuks. Seejärel kutsuti ühisraha ellu 1992. aastal Maastrichtis allkirjastatud poliitilise kokkuleppega, mis tugines Delors’i komitee aruandele ja sellele järgnenud läbirääkimistele. Maastrichti lepingule allakirjutamine oli sümboolne hetk eurole üleminekul. 1994. aastal alustas Euroopa Rahainstituut ettevalmistusi Frankfurdis Euroopa Keskpanga (EKP) loomiseks, mis võtaks vastutuse euroala rahapoliitika eest. EKP alustas tegevust 1. juunil 1998.

1. jaanuaril 1999 fikseeriti vahetuskursid ja võeti kasutusele euro. Sellest sai 11 liikmesriigi ametlik vääring. Lisaks anti Euroopa Keskpangale ja eurosüsteemile rahapoliitilised ülesanded. Pärast seda, kui euro oli olnud kolm aastat kasutusel arveldusrahana riikide omavääringute kõrval, vahetasid 12 riiki oma paberraha ja mündid eurode vastu. See oli ajaloo suurim üleminek uuele vääringule. Esimesena võtsid euro kasutusele Austria, Belgia, Soome, Prantsusmaa, Saksamaa, Iirimaa, Itaalia, Luksemburg, Madalmaad, Hispaania ja Portugal. Kreeka lisandus 2001. aastal. Seejärel on euro kasutusele võtnud veel seitse liikmesriiki (Küpros, Eesti, Läti, Leedu, Malta, Slovakkia ja Sloveenia).

 

Teine kõige kasutatavam valuuta maailmas

Alates esimestest 1960ndate lõpus toimunud aruteludest on euro läbi käinud pika maa – praegu kasutab eurot 340 miljonit eurooplast ja veel 175 miljonit inimest üle kogu maailma. See on tähtsuselt teine rahvusvaheline valuuta. Maailmas on ligikaudu 60 riiki, kes kasutavad eurot või on sellega sidunud oma valuuta. Euro väärtus on rahvusvaheliste keskpankade jaoks stabiilne ja seda kasutatakse võlakirjade emiteerimiseks. See on ka laialdaselt aktsepteeritud rahvusvaheline maksevaluuta.

Kümme aastat pärast maailma vapustanud finantskriisi on Euroopa majandus- ja rahaliidu ülesehitust oluliselt tugevdatud, kuid teha tuleb veel palju. Võttes aluseks viie juhi aruandes 2015. aasta juunis esitatud visiooni, mida arendati edasi 2017. aasta kevade aruteludokumentides majandus- ja rahaliidu süvendamise kohta ja ELi rahanduse tuleviku kohta, esitas Euroopa Komisjon tegevuskava majandus- ja rahaliidu süvendamiseks. Detsembris leppisid ELi juhid kokku ka selles, et teevad tööd euro rahvusvahelise rolli tugevdamise nimel.

 

Ühisraha kõigi eurooplaste hüvanguks

Üldsuse toetus eurole on ELis olnud püsivalt kõrge, eelkõige nendes riikides, kus euro on juba kasutusel. 74 % euroalal küsitletutest leidis, et euro on ELi jaoks hea. See protsent langeb kokku eelmise aasta rekordtasemega ja on kinnitus sellest, et alates uuringute käivitamisest 2002. aastal on toetus eurole kõrgeimal tasemel. Samuti leidis 64 % euroalal küsitletutest, et euro on ka nende oma riigi jaoks hea. 36 % eurooplastest peab eurot üheks kõige olulisemaks Euroopa Liidu sümboliks. Sellest eespool on sümbolina vaid vabadus. See on toonud Euroopa majapidamistele, ettevõtjatele ja valitsusele ühtviisi nähtavat ja praktilist kasu: stabiilsed hinnad, väiksemad tehingukulud, läbipaistvamad ja konkurentsivõimelisemad turud ning suurenenud kaubavahetus. Euro teeb välismaale reisimise ja seal elamise lihtsamaks ja kaitseb sääste.

 

Lisateave

Lisateave euro saamisloo ja kasu kohta

Vaata, mida EL kavatseb euro tugevdamiseks teha

Teabeleht: komisjon tutvustab euro globaalse rolli edasise tugevdamise viise

Eurobaromeetri kiiruuring: toetus eurole püsib kõigi aegade kõrgeimal tasemel

Teave euroala kavandatava laienemise kohta

Euro ja Euroopa Keskpanga ajalugu

Kuidas osaleda Euroopa Parlamendi valimistel?

Euro ajaloo arhiivimaterjal