• Current language : et
Euroopa Komisjoni Esindus Eestis

Suur ebakindlus aeglustab nii Euroopa Liidu kui ka Eesti majanduse kasvutempot

/estonia/file/majandusprognoospng_etmajandusprognoos.png

2018 majandusprognoos
copyright: Euroopa Liit

Euroopa Komisjoni sügisese majandusprognoosi kohaselt kahaneb majanduskasv euroalal 2017. aasta 2,4%-lt, mis oli 10 aasta suurim näitaja, 2018. aastal 2,1%-le ning aeglustub seejärel, küündides 2019. aastal 1,9%-ni ja 2020. aastal 1,7%-ni. Eelduste kohaselt on suundumused samad ka ELi 27 liikmesriigis tervikuna, kus prognoositakse 2018. aasta majanduskasvuks 2,2%, 2019. aastal aga 2,0% ja 2020. aastal 1,9%. Eesti puhul prognoosib komisjon käesoleva aasta majanduskasvuks 3,5% ning kahel järgneval aastal kasvu aeglustumist vastavalt 2,8%-ni 2019. aastal ja 2,6%-ni 2020.aastal.

08/11/2018

Sel ja järgmisel aastal kasvab kõigi ELi riikide majandus ning tänu sellele tekib juurde uusi töökohti. Paraku süveneb ebakindlus ja kasvavad nii välis- kui ka siseriskid ning see hakkab majandustegevuse tempot alla tõmbama. Peame olema valvsad ja tegema rohkem tööd, et tugevdada oma majanduse vastupanuvõimet. ELi tasandil tähendab see, et teha tuleb konkreetseid otsuseid majandus- ja rahaliidu edasise tugevdamise kohta. Riikide tasandil on vaja eriti jõuliselt tegeleda eelarvepuhvrite loomise ja võlakoorma vähendamisega ning samal ajal tuleb tagada, et majanduskasvust saadavad hüved jõuavad ka ühiskonna kõige haavatavamate liikmeteni,“ märkis euro ja sotsiaaldialoogi eest vastutav komisjoni asepresident Valdis Dombrovskis.

Kogu maailmas suurenev ebakindlus, pinged rahvusvahelises kaubanduses ja naftahinna tõus pärsivad Euroopa majanduskasvu. Majanduskasvu toetavad tegurid peaksid muutuma üha rohkem riigisisesteks: mõnedes liikmesriikides peaks palkade jõulisem kasv ja maksumeetmed avaldama positiivset mõju eratarbimisele. Eelduste kohaselt peaksid ka rahastamistingimused ja tootmisvõimsuse rakendamise kõrge määr jätkuvalt investeeringuid toetama. Eesti majanduskasv on komisjoni sõnul laiapõhjaline, lisaks sisenõudlusele panustab kasvu oluliselt ka eksport.

Eesti tööturg toimib n-ö täisvõimsusel, mis suurendab palgasurvet ja vähendab eelkõige ekspordile orienteeritud majandussektorite konkurentsivõimet. Komisjoni prognoosi kohaselt kasvab tööhõive 2018. aastal 1% võrra ja hakkab pärast seda langema, tingituna negatiivsetest demograafilistest trendidest.

ELi tervikuna jätkus 2018. aasta esimeses pooles tööturu tingimuste paranemine ning tööhõive kasv püsis stabiilne vaatamata majanduskasvu aeglustumisele. Töökohtade loomisele peaks avaldama positiivset mõju majanduskasvu jätkumine ja struktuurireformide elluviimine mõnedes liikmesriikides. Töötuse vähenemine peaks jätkuma, kuid senisest aeglasemas tempos, sest varem või hiljem hakkavad tööhõive kasvu pärssima üha süvenev tööjõupuudus ja majanduskasvu aeglustumine. Euroalal väheneb töötus sel aastal prognooside kohaselt 8,4%-ni, 2019. aastal 7,9%-ni ja 2020. aastal 7,5%-ni. Eesti puhul on vastav näitaja 2018. aastal 5,7% ning 2019. ja 2020. aastal 6%.

Prognooside kohaselt jätkub sel aastal tänu madalamatele intressikuludele euroala valitsemissektori eelarvepuudujäägi vähenemine võrreldes SKP-ga. Koos eelarvepoliitika ekspansiivsemaks muutumisega 2019. aastal peaks kõnealune vähenemine aga esmakordselt pärast 2009. aastat peatuma, et siis 2020. aastal üldiselt neutraalseks jääda. Eeldatavasti kasvab euroala valitsemissektori eelarvepuudujääk 2018. aasta 0,6%-lt SKP-st 2019. aastal 0,8%-ni ning kahaneb 2020. aastal 0,7%-ni.

Eesti valitsemissektori nominaalne eelarvepositsioon on prognoosi kohaselt ülejäägis nii 2019. aastal (0,5%) kui ka 2020. aastal (0,2%). Tugevam eelarvepositsioon on tingitud oodatust paremast maksulaekumisest ning suurenenud tarbimisest ja ehitussektori aktiivsusest, mis suurendasid käibemaksu laekumist.

Eesti struktuurne eelarvepositsioon on komisjoni prognoosi kohaselt aga kogu prognoosiperioodi vältel puudujäägis (vastavalt 0,8% 2018. aastal, 0,7% 2019. aastal ja 0,9% 2020.aastal).

Euroala valitsemissektori võla suhe SKP-sse peaks vähenema 2018. aasta 86,9%-lt SKP-st 2019. aastal 84,9%-ni ja 2020. aastal 82,8%-ni (rekordtasemeks on 2014. aasta 94,2%). EL27s peaks valitsemissektori võla suhe SKP-sse vähenema 2018. aasta 80,6%-lt SKP-st 2019. aastal 78,6%-ni ja 2020. aastal 76,7%-ni. Eesti võlakoormus on kõige madalam Euroopa Liidus ning väheneb alla 8% SKP-st 2020. aastaks.

Prognoosi ümbritseb suur ebakindlus, millele lisanduvad arvukad omavahel seotud langusriskid (USA majanduse võimalik ülekuumenemine, kaubanduspinged Hiinaga, Brexiti läbirääkimiste tulemused). Kui mõni neist riskidest peaks realiseeruma, võib see võimendada teisi riske ja suurendada nende mõju.

Järgmise prognoosi esitab Euroopa Komisjon 2019. aasta veebruaris, mil tullakse välja 2019. aasta talvise majanduse vaheprognoosiga.

 

Lisateave

Dokument täies mahus: 2018. aasta sügisene majandusprognoos

Pressiteade täismahus