Euroopa Komisjoni Esindus Eestis

Aasta enne Euroopa Parlamendi valimisi on kodanikud tuleviku suhtes optimistlikud ja nende usaldus liidu vastu on tõusuteel

/estonia/file/euroopapaevfotoraulmee-3568jpg_eteuroopa_paev_foto_raul_mee-3568.jpg

euroopa_paev_foto_raul_mee-3568
Copyright: Euroopa Liit

Täna avaldatud uue Eurobaromeetri uuringu kohaselt leiab enamik inimesi Euroopa Liidus, et Euroopa majandusolukord on hea ja nad on tulevikus suhtes optimistlikud. Usaldus liidu vastu kasvab ja toetus majandus- ja rahaliidule on saavutanud kõrgeima taseme. Ühisraha eurot toetatakse kõige enam Eestis.

14/06/2018

17.–28. märtsini toimunud Eurobaromeetri standarduuringu käigus vastas 42% kõigist küsitletutest, et nad usaldavad Euroopa Liitu. See on kõrgeim tase pärast 2010. aastat. Kõige rohkem usaldatakse ELi Leedus (66%), Portugalis ja Taanis (mõlemas 57%). Võrreldes 2017. aasta sügisega on usaldus ELi vastu suurenenud 19 riigis, eriti Portugalis (57%, +6 protsendipunkti) ja Sloveenias (44%, +6 protsendipunkti), aga ka Eestis (53%, +4 protsendipunkti). Enim on usaldus vähenenud Belgias (47%, -6 protsendipunkti), Ungaris (44%, -5 protsendipunkti) ja Slovakkias (44%, -4 protsendipunkti).

Nende inimeste osakaal, kes leiavad, et nende arvamusega arvestatakse, on suurim (45%) pärast 2004. aastat. Enim vastanuid, kes leidis, et nende arvamust võetakse Euroopa Liidus kuulda, oli Taanis (65%), Saksamaal ja Rootsis (64%). Vastupidisel arvamusel olevaid inimesi oli enim Kreekas (73%), Eestis (70%) ja Tšehhi Vabariigis (67%).

Usaldus ELi vastu on suurem kui oma riigi valitsuse või parlamendi vastu. Kui Euroopa Liitu usaldab 42% eurooplastest, siis oma riigi parlamenti või valitsust usaldab üksnes 34%.

ELi tuleviku suhtes on optimistlikud enamik eurooplasi (58%, +1 protsendipunkt). See on nii kõigis liikmesriikides peale Kreeka ja Ühendkuningriigi. Kõige optimistlikumad olid vastajad ELi tuleviku suhtes Iirimaal (84%), Portugalis (71%), Luksemburgis (71%) ning Maltal, Leedus ja Taanis (kõigis 70%). Võrreldes 2017. aasta sügisega on optimism kõige enam kasvanud Horvaatias (63%, +7 protsendipunkti), Portugalis (71%, +6 protsendipunkti) ja Eestis (66%, +6 protsendipunkti).

58% eurooplastest peab ELi suurimaks saavutuseks inimeste, kaupade ja teenuste vaba liikumist ELi piires ja 54% rahu ELi liikmesriikide vahel. 70% eurooplastest (78% eestlastest) tunneb end ELi kodanikuna. Esimest korda alates 2010. aasta kevadest tunneb nõnda enamik vastanutest kõigis liikmesriikides. Kõrgeim on see näitaja Luksemburgis (93%), Iirimaal (85%) ja Saksamaal (84%). Eestis tunneb ennast ELi kodanikuna 78% küsitletutest.

Uuringus osalenute arvates on sisseränne peamine probleem, millega EL praegu silmitsi seisab (38%, -1 protsendipunkt). Selle seisukoha toetajaid on kõige enam Eestis (62%), Tšehhi Vabariigis (58%) ja Ungaris (56%). Teise probleemina nimetatakse terrorismi (29%, -9 protsendipunkti).

Euroopa majanduse hetkeolukorda hindavad kodanikud pigem positiivselt (50%, +2 protsendipunkti võrreldes 2017. aasta sügisega) kui negatiivselt (37%, -2 protsendipunkti) – tegemist on parima tulemusega pärast 2007. aastat. 25 liikmesriigis (võrreldes 23 liikmesriigiga 2017. aasta kevadel) väitis enamik vastanutest et Euroopa majandusolukord on praegu hea. Euroopa majanduse olukorda heaks hindavate inimeste arv on suurim Leedus (75%), Madalmaades (71%) ja Sloveenias (69%). Eestis on vastav näitaja 60%, mis on 7 protsendipunkti võrra rohkem kui 2017. aasta sügisel.

Esimest korda pärast 2007. aasta kevadet ollakse riigi majanduse olukorra küsimuses pigem positiivselt (49%, +1 protsendipunkt) kui negatiivselt meelestatud (47%, -2 protsendipunkti). Oma riigi majandusolukorda positiivselt hindavate inimeste hulk on suurenenud 18 liikmesriigis, neist enim Portugalis (43%, +10 protsendipunkti), Iirimaal (79%, +7 protsendipunkti), Soomes (77%, +6 protsendipunkti) ja Leedus (38%, +6 protsendipunkti). Eestis on vastav näitaja 62%, mis on 3 protsendipunkti võrra rohkem kui 2017. aasta sügisel. Erinevused hinnangus riigi majandusolukorrale on liikmesriigiti väga suured. Näiteks kui Madalmaades ja Luksemburgis peab riigi majandusolukorda heaks 93% vastanutest, siis Kreekas on sellel arvamusel ainult 2%.

Toetus majandus- ja rahaliidule ning eurole on rekordiline. ELi ühisraha eurot toetab euroalal kolmveerand vastanutest (74%). Eestis toetab eurot koguni 88% vastanutest, Iirimaal ja Sloveenias 84% vastanutest. Majandus- ja rahaliidu vastaseid on enim Tšehhi Vabariigis (71%), Rootsis ja Taanis (65%).

Võrreldes 2014. aasta kevadega tunneb üha rohkem inimesi, et nad on saanud kasu liidu peamistest algatustest, näiteks välismaal reisides vähenenud piirikontrollist või selle puudumisest (53%, +1 protsendipunkt), odavamatest mobiilikõnedest teises ELi riigis helistamisel (48%, +14 protsendipunkti), tõhusamatest tarbijate õigustest kaupade või teenuste ostmisel mõnes teises ELi riigis (37%, +13 protsendipunkti) või tõhusamatest lennureisijate õigustest (34%, +12 protsendipunkti).

Lisaks on tugev toetus komisjoni seatud prioriteetidele. Vaba liikumist pooldab 82% vastanutest (+1 protsendipunkt) ning ühist kaitse- ja julgeolekupoliitikat 75% vastanutest (muutumatu). Esimest korda küsiti kodanikelt ka arvamust ELi kaubanduspoliitika kohta, mida toetas 71% vastanutest.

Lisateave

Eurobaromeetri standarduuring nr 89

Pressiteate täistekst