• Current language: et
Euroopa Komisjoni Esindus Eestis

Euroopa Komisjon teeb ettepaneku suurendada Euroopa julgeoleku rahastamist 4,8 miljardi euroni

/estonia/file/securityunion-generalpicture1jpg_etsecurityunion_-_general_picture_1.jpg

securityunion
Copyright: Euroopa Liit

Komisjon teeb ettepaneku ELi järgmises pikaajalises eelarves (2021–2027) julgeolekuvaldkonna rahastamist märkimisväärselt suurendada – 3,5 miljardilt eurolt 4,8 miljardi euroni.

13/06/2018

Ohud on muutumas üha keerulisemaks ja üleilmsemaks. ELi toetus aitab luua liidu, mis on tulevaste julgeolekuprobleemide suhtes vastupanuvõimeline ja valmis hädaolukordadele kiiresti reageerima. Tugevdatud Sisejulgeolekufondi 2,5 miljardit eurot lisandub ligikaudu 1,2 miljardile eurole, mis on ette nähtud teatavates riikides tuumarajatiste tegevuse ohutuks lõpetamiseks, ja 1,1 miljardile eurole, mis on mõeldud julgeolekuvaldkonna ELi ametite tugevdamiseks.

Esimene asepresident Frans Timmermans ütles: „Meie kõigi põhiõigus on tunda end kodus ja tänavatel turvaliselt. Eurooplased eeldavad, et nende valitsus ja Euroopa Liit hoolitsevad nende ohutuse eest. Julgeoleku rahastamine paindlikumalt ja liikmesriikide konkreetseid vajadusi paremini arvestades tagab Euroopa kodanikele kaitse nendele väärilisel tasemel.“

Rände, siseasjade ja kodakondsuse volinik Dimitris Avramopoulos märkis: „Kui küsimus on meie kodanike julgeolekus ja ohutuses, peame tegema kõik meist oleneva ning meie rahaline panus peab olema samal tasemel. Seepärast suurendame järgmisteks aastateks julgeoleku eelarvet ühe kolmandiku võrra kuni 4,8 miljardini. Aitame liikmesriikidel tulevaste julgeolekuprobleemide lahendamiseks ja ootamatutele hädaolukordadele reageerimiseks paremini valmis olla. Rajame meie kodanikele ohutuma ja vastupanuvõimelisema Euroopa. Euroopa, mis kaitseb.“

Kuigi kodanike kaitsmine kuulub ennekõike riikide pädevusse, on Euroopa Liidu toetus liikmesriikidele vaieldamatult tähtis. Komisjon teeb täna ettepaneku Sisejulgeolekufondi vahendeid enam kui kahekordistada – 1 miljardilt eurolt 2,5 miljardi euroni. Fond on julgeolekuvaldkonnas liikmesriikide toetamise põhivahend.

Fondile kehtestatakse kolm uute eesmärki: 1) suurendada teabevahetust liikmesriikide õiguskaitseasutuste vahel, 2) tõhustada piiriüleseid ühisoperatsioone ja 3) suurendada suutlikkust võidelda kuritegevuse ja radikaliseerumise vastu ja kuritegusid ennetada. See aitab liikmesriikide tegevust paindlikumalt ja tulemuslikumalt toetada julgeoleku jaoks esmatähtsates valdkondades, mis on terrorismi- ja radikaliseerumise, raske ja organiseeritud kuritegevuse ning küberkuritegevuse vastane võitlus ja kuriteoohvrite kaitse.

Liikmesriikidele eraldatakse fondist 1,5 miljardit eurot pikaajalise julgeolekualase vastupanuvõime kujundamiseks. Ülejäänud 1 miljard eurot on ette nähtud ootamatute julgeolekuprobleemide lahendamiseks, et hädaolukordadele kiiresti reageerida ja suunata vahendeid neid kõige enam vajavatele liikmesriikidele.

Julgeolek on muutuv ja valdkonnaülene teema, millega tegelemiseks on vaja koordineeritud reageerimist ELi tasandil. Tugevdatud Sisejulgeolekufondi raames tehakse tihedamat koostööd ka teiste ELi rahastamisvahenditega, nt integreeritud piirihalduse fondi ning Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondiga, et ELi tegevuse mõju kõikides julgeolekuaspektides suurendada.

Julgeolek on üleilmne teema ning see, kui turvaliselt saame end tunda oma kodus, sõltub meie tegevusest väljaspool ELi. Sisejulgeolekufondi raames jätkatakse ELi mittekuuluvate riikide meetmete toetamist ning tagatakse samal ajal ka nende täielik vastastikune täiendavus liidu sisejulgeoleku prioriteetide ja riikide endi üldeesmärkidega.

Veel 1,1 miljardit eurot on Sisejulgeolekufondi väliselt ja sellest eraldi ette nähtud järgmiste julgeolekuvaldkonna ELi ametite tugevdamiseks: Euroopa Liidu Õiguskaitsekoostöö Amet (EUROPOL), Euroopa Liidu Õiguskaitsekoolituse Amet (CEPOL) ja Euroopa Narkootikumide ja Narkomaania Seirekeskus (EMCDDA).

Tuumarajatiste töö lõpetamise ELi abiprogrammide eesmärk on toetada liikmesriike oma tegevustsükli lõppu jõudnud tuumarajatiste dekomisjoneerimisel, hoides kogu protsessi ajal ohutuse kõrgel tasemel. EL annab aastatel 2021–2027 rangelt sihtotstarbelist toetust tuumarajatiste töö lõpetamiseks Bulgaarias ja Slovakkias 118 miljonit eurot ning Leedus 552 miljonit eurot. Peale selle eraldatakse 348 miljonit eurot dekomisjoneerimiseks ja radioaktiivsete jäätmete käitlemiseks Euroopa Komisjoni tuumauuringute asutustes ja 160 miljonit eurot üldise tuumaohutuse ja kaitsemeetmete toetamiseks.

Euroopa Komisjon teeb ka ettepaneku tugevdada rescEU süsteemi raames ELi kodanikukaitse mehhanismi 1,4 miljardi euroga. See lisandub tulevasele 4,8 miljardi euro suurusele julgeoleku eelarvele.

Lisateave

Küsimused ja vastused: tõhusam julgeolekuvaldkonna rahastamine ajavahemikus 2021–2027

Õigustekstid ja teabelehed

Lisateave ELi uue eelarve kohta

Pressiteate täistekst