• Current language : et
Euroopa Komisjoni Esindus Eestis

Euroopa Komisjon soovib oluliselt suurendada piiride tugevdamise ja rändemeetmete rahastamist

/estonia/file/migrationeu4jpg_etmigrationeu_4.jpg

migrationeu
Copyright: Euroopa Liit

Euroopa Komisjon teeb ettepaneku suurendada ELi järgmises pikaajalises eelarves aastateks 2021–2027 rände ja piirihalduse rahastamist peaaegu kolm korda – 34,9 miljardi euroni, võrreldes eelmise perioodi 13 miljardiga.

13/06/2018

Komisjoni ettepanek on tingitud kasvanud rände-, liikuvus- ja julgeolekuprobleemidest, näeb ette paindlikumad rahastamisvahendid, et tulla toime ettenägematute rändesündmustega, ja toob piirikaitse uue eelarve keskmesse. Luuakse uus eraldiseisev integreeritud piirihalduse fond ning Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Ametit tugevdatakse uue, ligikaudu 10 000 piirivalveametnikust koosneva alalise korpusega. Uus piirihalduse fond aitab ühtlasi liikmesriikidel teha tollikontrolle, rahastades tollikontrolli seadmeid.

„Tuginedes varasematele kogemustele ja teadmisele, et ränne jääb probleemiks ka tulevikus, teeme ettepaneku rahastamist senisest enam suurendada. Meie ühiste ELi välispiiride tugevdamine, eelkõige Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Ameti abil, on ka edaspidi suur prioriteet. Meie rahastamisvahendite suurem paindlikkus tähendab, et oleme valmis liikmesriikidele kiiresti toetust andma seal, kus nad seda vajavad, ja siis, kui nad seda vajavad – eelkõige kriisi korral,“ märkis komisjoni esimene asepresident Frans Timmermans.

ELi välispiiride tõhus kaitse on rände haldamisel ja sisejulgeoleku tagamisel määrav. Tugevad välispiirid on ühtlasi see, mis võimaldab ELil säilitada sisepiirikontrollita Schengeni ala. Komisjon teeb ettepaneku eraldada piirihalduse jaoks üldiselt 21,3 miljardit eurot ja luua uus integreeritud piirihalduse fond, mille eelarve on rohkem kui 9,3 miljardit eurot.

Uus fond jätkab ja arendab edasi viimastel aastatel tehtud tööd ELi piiride paremaks kaitsmiseks, pannes tööle Euroopa piiri- ja rannikuvalve, kehtestades piiridel süstemaatilised kontrollid ning luues uued ulatuslikud ja koostoimivad IT-süsteemid, sh tulevase riiki sisenemise ja riigist lahkumise süsteemi. Rahastamine suunatakse võitlusse rändajate üle piiri smugeldamise ja inimkaubanduse vastu, samuti endast ohtu kujutavate isikute tabamisse ja peatamisse, mereotsingu- ja -päästetööde toetamisse, piirivalveametnike varustusse ja väljaõppesse ning surve alla sattunud liikmesriikidele kiire operatiivabi andmisse.

Uus fond eraldab pikaajalise rahastusena 4,8 miljardit eurot, et toetada liikmesriikide piirihaldusmeetmeid ja viisapoliitikat. Iga liikmesriik saab fikseeritud summa 5 miljonit eurot, ülejäänu jagatakse nende vahel vastavalt töökoormusele, survele ja ohutasemele.

3,2 miljardit eurot eraldatakse liikmesriikidele suunatud toetuseks, ELi tasandi projektide jaoks ja kiireloomuliste vajaduste rahuldamiseks ning 1,3 miljardit eurot selleks, et aidata liikmesriikidel osta, hooldada ja asendada kõige tänapäevasemaid tolliseadmeid, nagu uued skannerid, automaatsed registreerimismärgi tuvastamise süsteemid, nuuskurkoerameeskonnad ja mobiilsed laborid proovide analüüsimiseks.

Väljaspool uut fondi eraldatakse tulevikus esitatava eraldi ettepaneku alusel rohkem kui 12 miljardit eurot Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Ameti ja eu-LISA edasiseks tugevdamiseks.

Komisjon teeb ettepaneku suurendada uuendatud Varjupaiga- ja Rändefondist (AMF) rändevaldkonna rahastamist 51% ehk 10,4 miljardi euroni. Fond toetab liikmesriikide jõupingutusi kolmes olulisemas valdkonnas: varjupaik, seaduslik ränne ja integratsioon ning võitlus ebaseadusliku rände vastu ja tagasisaatmised.

Uus fond jätkab riiklikele varjupaigasüsteemidele elutähtsa toetuse andmist ja toob uuendusena tähelepanu keskmesse ELi vahendite suunamise kõige pakilisematele küsimustele, nagu tugevam ja tõhusam Euroopa varjupaigasüsteem, suurem toetus seaduslikule rändele ja integratsioonile, kiiremad ja sagedasemad tagasisaatmised.

Vastuseks liikmesriikide vajadustele eraldab fond pikaajalise rahastusena 6,3 miljardit eurot, et toetada liikmesriike rände haldamisel. Iga liikmesriik saab fikseeritud summa 5 miljonit eurot, ülejäänu jagatakse nende vahel vastavalt hinnangulisele survele ning võttes arvesse proportsionaalset jaotust varjupaiga (30%), seadusliku sisserände ja integratsiooni (30%) ning ebaseadusliku sisserände vastase võitluse ja tagasisaatmiste (40%) alal.

4,2 miljardit eurot on reserveeritud liikmesriikidele antava suunatud toetuse jaoks, projektide jaoks, millel on tegelik Euroopa lisaväärtus, näiteks ümberasustamine või kiireloomuliste vajaduste täitmine, ning erakorralise rahastuse suunamiseks liikmesriikidele sellisel ajal ja sellisesse kohta, kus seda vajatakse.

Varjupaiga- ja rändefondi täiendatakse lisavahenditest, mis on ELi välispoliitika vahendite raames ette nähtud partnerriikidega rände alal tehtava koostöö elavdamiseks. Väljaspool seda fondi suunatakse tulevikus esitatava eraldi ettepaneku alusel peaaegu 900 miljonit eurot uue Euroopa Liidu Varjupaigaameti edasiseks tugevdamiseks.

Lisateave

Korduma kippuvad küsimused – ELi tulevane rahastamise piirihalduse ja rände alal

Õigusaktid ja teabelehed

Lisateave ELi tulevikku käsitleva eelarve kohta on siin

 

Pressiteate täistekst