• Current language : et
Euroopa Komisjoni Esindus Eestis

Euroopa Komisjon kevadprognoosi kohaselt Eesti majanduse kasvutempo aeglustub

/estonia/file/eeetjpg-1_etee_et.jpg

Euroopa Komisjoni kevadprognoos
Copyright

ELi ja euroala 2017. aasta kasvumäärad ületavad ootusi, jõudes 2,4%-ni, mis on 10 aasta kõrgeim tase. 2018. aastal peaks nii ELis kui euroalal jätkuma jõuline kasv (2,3%), mis 2019. aastal ainult õige pisut aeglustub (2,0%). Eesti eriti hoogne majanduskasv, mis 2017. aastal küündis koguni 4,9%-ni, käesoleval ja järgmisel aastal eeldatavasti aeglustub, ulatudes vastavalt 3,7 ja 2,8%-ni.

03/05/2018

Käesoleval ja järgmisel aastal peaks Euroopa majanduskasv kiires tempos jätkuma ning see toetab uute töökohtade loomist. Ent silmapiirile on kerkinud ka uued riskid. See on põhjus, miks peaksime praegusi soodsaid aegu ära kasutama oma majanduse vastupanuvõime suurendamiseks. See seisneb eelarvepuhvrite loomises, majanduse reformimises selliselt, et see soodustaks tootlikkust ja investeeringuid, ning majanduskasvumudeli kaasavuse suurendamises. Samuti tähendab see majandus- ja rahaliidu vundamendi kindlustamist,“ märkis euro ja sotsiaaldialoogi eest vastutav komisjoni asepresident Valdis Dombrovskis.

2017. aastal jõudis SKP reaalkasv ELis ja euroalal 2,4%-ni ning ELi majandus tervikuna lükkas sisse kiirema käigu. Kasvu toetas tarbijate ja ettevõtjate suurem kindlus, tugevam üleilmne kasv, väikesed rahastamiskulud, erasektori parem bilansiseis ning paremad tingimused tööturul. Eesti 2017. aasta peaaegu 5%-lise majanduskasvu taga olid peamiselt suurenenud investeeringud, aga ka välisnõudluse suurenemine. Eratarbimise kasv oli aktsiisimäärade tõusu tõttu mõnevõrra tagasihoidlikum.

Jätkuva eratarbimise ning tugeva ekspordi ja investeeringute varal jätkab kasvutempo eelduste kohaselt kiirel sammul. Prognoosi kohaselt on nii ELi kui ka euroala kasv sel aastal 2,3%. 2019. aastal prognoositakse mõlema piirkonna puhul kasvu aeglustumist 2,0%-le, kuna mõnedes riikides ja sektorites tulevad selgemini ilmsiks kitsaskohad, rahapoliitika viiakse valitsevate oludega kooskõlla ja mõnevõrra aeglustub maailmakaubanduse kasv. Ka Eesti majanduskasv mõnevõrra aeglustub, küündides siiski 2018. aastal 3,7%-ni ja 2019. aastal 2,8%-ni. Peamiseks kasvumootoriks on suurenev välisnõudlus ja sisetarbimine.

Jätkuvalt väheneb ELis töötus, mis on praeguseks jõudnud enam-vähem kriisieelsele tasemele. ELis peaks jätkuma töötuse vähenemine, jõudes 2017. aasta 7,6%-lt 2018. aastaks 7,1%-ni ja 2019. aastaks 6,7%-ni. Prognoosi kohaselt väheneb töötus euroalal 2017. aasta 9,1%-lt 2018. aastaks 8,4%-ni ja 2019. aastaks 7,9%-ni. Eestis võib tööpuuduse määr käimasoleva töövõimereformi ja oskuste tööturu nõudlusele mittevastavus tõttu kahel järgneval aastal tõusta, vastavalt 6,0%-ni 2018. aastal ja 6,3%-ni 2019. aastal. Tööealise elanikkonna vähenemisest tingitud pingete lahendamine tööturul on võtmetähtsusega Eesti edasise konkurentsivõime säilitamisel.

Tarbijahinnaindeksi inflatsioon vähenes selle aasta esimeses kvartalis, ent järgmistes kvartalites oodatakse selle mõningast suurenemist, osaliselt tulenevalt hiljuti tõusnud naftahindadest. Paljude liikmesriikide tööturu pingelise olukorra ja endisest kiirema palgatõusu tõttu on samuti tugevnemas hinnasurve. Prognoosi kohaselt jääb euroala inflatsioon 2018. aastal samaks nagu 2017. aastal (1,5%) ja tõuseb 2019. aastal 1,6%-ni. ELis on suundumus eelduste kohaselt sama, ent prognoositav inflatsioon on ka sel aastal 1,7% ja tõuseb 2019. aastaks 1,8%-ni. Eesti inflatsioonimäär ületab euroala keskmist, küündides tänavu 3,7%-ni ning 2018. ja 2019. aastal vastavalt 2,9% ja 2,5%-ni. See on peamiselt tingitud aktsiisimäärade tõusust ja kõrgetest toormehindadest maailmaturul.

Jõuline kasv hõlbustab valitsemissektori eelarvepuudujäägi ja võlataseme edasist vähendamist ning tööturul valitsevate tingimuste paranemist. Euroala üldine eelarvepuudujääk on praeguseks alla 1% SKPst ja prognoositakse, et sel aastal langeb see kõigis euroala liikmesriikides alla 3%. Eesti valitsemissektori nominaalne eelarvepositsioon oli prognoosi kohaselt 2017. aastal puudujäägis (0,3%), kuid peaks käesoleval aastal jõudma tasakaalu ning 2019. aastal olema taas ülejäägis (0,3%). Eesti struktuurne eelarvepositsioon on komisjoni prognoosi kohaselt aga kogu prognoosiperioodi vältel puudujäägis (vastavalt 1,3% 2018. aastal ja 0,9% 2019. aastal).

Lisateave

Täispikkuses dokument: 2018. aasta kevadine majandusprognoos:

Pressiteade: 2018. aasta talvine majanduse vaheprognoos: tugev püsiv majanduskasv

Täispikkuses dokument: 2018. aasta talvine majanduse vaheprognoos

Pressiteate täistekst