Euroopa Komisjoni Esindus Eestis

Komisjon esitas ettepanekud Euroopa Liidu töö tõhustamiseks

/estonia/file/democraticchangejpg_etdemocratic_change.jpg

democratic_change
©Euroopa Komisjon

Euroopa Komisjon tutvustas täna mitut praktilist sammu, mis võiksid muuta Euroopa Liidu töö tõhusamaks ning parandada selle institutsioonide juhte ja Euroopa kodanikke ühendavaid sidemeid. Ettepanekud tulevad arutlusele 23. veebruaril toimuval ELi riigijuhtide mitteametlikul kohtumisel.

14/02/2018

Euroopa Komisjoni presidendi Jean-Claude Junckeri sõnul on Euroopa Liit Bratislava tegevuskava, Rooma deklaratsiooni ja nüüd ka juhtide tegevuskavaga täiesti õigustatult keskendunud sellise liidu loomisele, mis suudaks oma kodanikele neid huvitavates valdkondades pakkuda konkreetseid ja käegakatsutavaid tulemusi. „Me peame edaspidigi seadma sama sihi. Olen alati öelnud, et otstarve tingib vormi – praegu ei ole õige aeg pikkadeks aruteludeks institutsioonilise reformi või aluslepingu muutmise üle. Siiski on mitmeid samme, mille abil me saaksime peamiste prioriteetide saavutamiseks oma tööd veelgi tõhusamalt korraldada. Võimalikke variante on palju, kuid eesmärk olgu üks – luua tulemusi saavutav Euroopa,“ märkis president Juncker.

Euroopa Parlamendi valimiste osas soovitab komisjon juhinduda 2014. aastal nn Spitzenkandidaten-süsteemiga saadud kogemustest ning jätkata esikandidaadi eksperimenti. Oma tänases ettepanekus kirjeldab komisjon, kuidas seda protsessi võiks kehtivate aluslepingute põhjal parandada. Muu hulgas kutsutakse erakondi üles valima esikandidaati varem, enne 2018. aasta lõppu, ja alustama ka kampaaniat varem.

Samuti soovitab komisjon riiklike erakondade ja Euroopa tasandi erakondade seotus nähtavamaks teha. Riiklikud erakonnad peaksid aitama kaasa nendega seotud Euroopa tasandi erakondade läbipaistvusele näiteks seeläbi, et nad kasutavad nende logosid kampaanias ja hääletusmaterjalides. Samuti peaksid nad selgelt välja tooma oma seisukohad Euroopa jaoks olulistes küsimustes ja teatama, millistes Euroopa Parlamendi fraktsioonides nad tööle asuvad ja kes on nende kandidaat Euroopa Komisjoni presidendi ametikohale.

Euroopa Ülemkogu moodustavad riigi- ja valitsusjuhid peavad – Euroopa Parlamendi ettepaneku põhjal – otsustama Euroopa Parlamendi koosseisu 2019.–2024. aasta ametiajal ja selle, mis saab Ühendkuningriigi lahkumise järel vabanevatest kohtadest. Üks võimalus on, et osa neist kohtadest hoitakse võimaliku üleeuroopalise valimisringkonna jaoks. Kuigi Euroopa Parlament hääletas hiljutise (7. veebruari) resolutsiooniga üleeuroopalise valimisringkonna loomise vastu, jäeti siiski võimalus edasisteks aruteludeks. Mitu liikmesriiki avaldasid hiljuti sellele ideele toetust, kuid on ka mitmeid vastaseid. Üleeuroopaline valimisringkond tugevdaks valimistel Euroopa mõõdet, sest kandidaatidele antaks võimalus otsida kontakti enamate kodanikega üle kogu Euroopa. Teisalt esindavad parlamendiliikmed tavaliselt neid kohalikul või riiklikul tasandil valinud valijaid ja ühtlasi suhtlevad nendega tihedalt, seda nii vastutuse põhimõtte pärast kui ka selleks, et tõstatada probleeme, mis on nende valijate jaoks olulised. Komisjon on üleeuroopaliste valimisnimekirjade poolt, kuid need eeldavad nõukogu ühehäälset nõusolekut ja järgmisel aastal kõigis 27 liikmesriigis valimisseaduse muutmist, et neid 2019. aasta valimistel kohaldada.

Kooskõlas Euroopa Ülemkogu 22. mai 2013. aasta otsusega kuulub volinike kolleegiumi praegu 28 liiget – üks igast liikmesriigist. Enne järgmise Euroopa Komisjoni ametisse asumist peavad juhid otsustama, kas jätkatakse põhimõttega, et igal liikmesriigil on üks liige, või vähendatakse liikmete arvu. Arvatavasti võimaldaks väiksem juhtorgan tõhusamat töökorraldust, seda oleks hõlpsam hallata ja portfelle saaks sellisel juhul jagada tasakaalustatumalt. Kuid väiksem kolleegium tähendaks ka seda, et mõned liikmesriigid ei oleks institutsioonis poliitilisel tasandil esindatud ning nii kaoks eelis, mida pakub kolleegiumi ning kodanike ja riigi ametiasutuste vahelise vahetu suhtluse kanal.

Oma 2017. aasta kõnes olukorrast Euroopa Liidus käis president Juncker ka esimest korda välja mõtte Euroopa Komisjoni presidendi ja Euroopa Ülemkogu eesistuja kaksikfunktsiooni täitvast presidendist. Ühe isiku asumine mõlemale ametikohale – Euroopa Komisjoni presidendiks ja Euroopa Ülemkogu eesistujaks – võib teha liidu struktuuri tõhusamaks. Kehtivad aluslepingud annavad selleks võimaluse. Kahele ametikohale määramine ei nõua vastavate institutsioonide ühinemist. Euroopa Komisjoni president on ka praegu Euroopa Ülemkogu liige ning ei eesistuja ega president ei hääleta Euroopa Ülemkogu otsuste tegemisel; nende ülesanded hõlmavad nõustamist, oma talituste panuse vahendamist, sildade ehitamisele kaasa aitamist ja ühisosa leidmist.

Euroopa Komisjon korraldab korrapäraselt kodanike dialooge komisjoni liikmete, Euroopa Parlamendi, liikmesriikide valitsuste, kohalike ja piirkondlike ametiasutuste ning kodanikuühiskonna esindajatega. Selliseid interaktiivseid avalikke arutelusid on alates 2012. aastast korraldatud 160 kohas kokku peaaegu 500 korral ning kuni Euroopa Parlamendi valimisteni 2019. aasta mais on komisjonil kavas korraldada neid veelgi sagedamini – ligikaudu 500 uut üritust. Samuti tunneb komisjon heameelt selle üle, et mitmed liikmesriigid on omal algatusel korraldanud kodanikega Euroopa tuleviku üle arutamiseks riigi tasandil vestlusringe ning komisjon on valmis võimaluse korral seejuures tuge pakkuma.

Lisateave

Teatis. Tulemusi saavutav Euroopa: institutsioonilised võimalused muuta ELi töö tõhusamaks

Soovitus: 2019. aasta Euroopa Parlamendi valimiste euroopalikumaks muutmise ja tõhusama läbiviimise kohta

Euroopa Komisjoni aruanne Euroopa Parlamendi 2014. aasta valimiste kohta

2018. aasta aruanne Euroopa Parlamendi ja kohalike valimiste kohta

Teabelehed

 

Pressiteate täistekst