• Current language : et
Euroopa Komisjoni Esindus Eestis

Euroopa Komisjoni sõnul on Euroopa Liidu uks Lääne-Balkani riikidele avatud

/estonia/file/euroopa-kaartjpg_etEuroopa kaart.jpg

Euroopa kaart
©Euroopa Liit

Täna võttis Euroopa Komisjon vastu strateegia „Lääne-Balkani riikide reaalne ELiga ühinemise väljavaade ning ELi tõhustatud koostöö nende riikidega“, millega kinnitatakse piirkonna tulevikku Euroopas kui geostrateegilist investeeringut ühistel väärtustel põhinevasse stabiilsesse, tugevasse ja ühinenud Euroopasse.  

06/02/2018

Strateegias tuuakse välja prioriteedid ja valdkonnad, kus on vaja teha tõhustatud koostööd, et lahendada Lääne-Balkani riikide ees seisvaid konkreetseid probleeme, eeskätt põhjalike reformide ja heanaaberlike suhete vajadust. Reaalseks ühinemisväljavaateks on vaja järjepidevaid jõupingutusi ja pöördumatuid reforme. Edusammude tegemine ELiga ühinemise teel on objektiivne ja saavutustepõhine protsess, mis sõltub iga riigi konkreetsetest tulemustest.

Euroopa Komisjoni presidendi Jean-Claude Junckeri sõnul on Lääne-Balkani riikide stabiilsusesse ja heaolusse investeerimine investeering liidu turvalisusesse ja tulevikku. „Kuigi tänase seisuga ei ole uusi laienemisi ette nähtud, näitab Euroopa Liit Lääne-Balkani riikidele õiget suunda. Tugeva poliitilise tahte, reaalsete ja jätkusuutlike reformide ning naabritevaheliste vaidluste lõpliku lahendamise abil saavad Lääne-Balkani riigid oma ühinemisteel edasi liikuda. Selle eesmärgi saavutamine sõltub aga objektiivsetest tulemustest. Euroopa Komisjon ei tee järeleandmisi, kuid jääb õiglaseks. Külastan kuu lõpus kõiki Lääne-Balkani riike ja edastan neile selge sõnumi: püsige reformikursil ja meie toetame teie ühinemist ELiga,“ märkis komisjoni president.

Täna teatas Euroopa Komisjon kuuest juhtalgatusest koos konkreetsete meetmetega, mis ELil on kavas järgmistel aastatel võtta, et toetada Lääne-Balkani riikide jõupingutusi. Algatuste seas on õigusriigi tugevdamine, tihedam koostöö julgeoleku ja rände alal, mis hõlmab ühiseid uurimisrühmasid ning Euroopa piiri- ja rannikuvalvet, ELi energialiidu laiendamine Lääne-Balkani riikidesse, rändlustasude alandamine ja lairibaühenduse kasutuselevõtt piirkonnas. Strateegias rõhutatakse ka seda, et EL peab olema valmis uute liikmete vastuvõtuks, kui nad on kriteeriumid täitnud.

Selleks et tagada Lääne-Balkani strateegia elluviimine ja toetada nende riikide sujuvat ühinemist ELiga, on vaja piisavat rahastamist. Euroopa Komisjoni ettepanek on ühinemiseelse abi rahastamisvahendist antavat rahastamist kuni aastani 2020 järk-järgult suurendada, niivõrd kui olemasoleva eelarve vahendite ümberjaotamine seda võimaldab. Ainuüksi 2018. aastal on Lääne-Balkani riikide ühinemiseelseks toetamiseks ette nähtud 1,07 miljardit eurot, lisaks aastatel 2007–2017 juba antud ligi 9 miljardile eurole.

ELi laienemispoliitika peab olema osa president Junckeri poolt 2017. aasta septembri kõnes olukorra kohta Euroopa Liidus tutvustatud ulatuslikumast strateegiast, mille eesmärk on liidu tugevdamine 2025. aastaks, ning ühtsema, tugevama ja demokraatlikuma Euroopa saavutamise tegevuskavast. ELil võib tulevikus olla rohkem kui 27 liiget, kuid iga Lääne-Balkani riigi edasiliikumise tempo ELiga ühinemise teel sõltub siiski nende endi edusammudest ja konkreetsete tulemuste saavutamise kiirusest.

Strateegias on selgitatud samme, mida Serbial ja Montenegrol tuleb teha, et viia ühinemisprotsess lõpule aastaks 2025. Ehkki teised riigid võivad järele jõuda, on Montenegro ja Serbia ainukesed, kellega ühinemisläbirääkimised juba käivad. Albaania ja endine Jugoslaavia Makedoonia vabariik teevad suuri edusamme Euroopa Liidu suunal ning komisjon on tingimuste täitmise korral valmis tegema ettepanekud ühinemisläbirääkimiste alustamiseks. Komisjon hakkab valmistama ette seisukohta Bosnia ja Hertsegoviina ELi liikmeks astumise taotluse kohta pärast seda, kui on saanud põhjalikud ja täielikud vastused oma küsimustikule. Püsivate jõupingutuste ja pühendumisega võib Bosniast ja Hertsegoviinast saada kandidaatriik. Kosovol on võimalus teha püsivaid edusamme stabiliseerimis- ja assotsiatsioonilepingu rakendamise kaudu ning liikuda Euroopa suunal edasi niipea, kui objektiivsed asjaolud seda võimaldavad.

Ka EL peab olema uute liikmete vastuvõtmiseks nii institutsioonilisest kui ka rahalisest aspektist vaadatuna valmis. Enne kui hakata oma piire laiendama, peab Euroopa Liit saama tugevamaks, kindlamaks ja tõhusamaks. Tõhusa otsustusprotsessi tagamiseks tuleb nõukogus kasutusele võtta kvalifitseeritud häälteenamusega hääletamine kõikides nendes poliitikavaldkondades, kus see on juba ette nähtud. Vaja on ka tõhusamat süsteemi, et võidelda õigusriigi põhimõtte süsteemse rikkumise ohu vastu ELi liikmesriikides. Selleks on komisjonil kavas esitada algatus 2018. aasta oktoobris. Selleks et tulevastel liikmesriikidel ei tekiks võimalust blokeerida teiste Lääne-Balkani kandidaatriikide ühinemist, tuleb kehtestada erikord.

Lisateave

ELi Lääne-Balkani strateegia. Lääne-Balkani riikide reaalne ELiga ühinemise väljavaade ning ELi tõhustatud koostöö nende riikidega

Küsimused ja vastused. Lääne-Balkani riikide reaalne ELiga ühinemise väljavaade ning ELi tõhustatud koostöö nende riikidega

Teabeleht. Kuus juhtalgatust Lääne-Balkani riikide ümberkujundamise toetamiseks

Teabeleht. Edasised sammud võimalikuks ühinemiseks 2025. aastal

Teabeleht. ELi ja Lääne-Balkani riikide suhete majanduslik potentsiaal

Teabeleht. Laienemisprotsess

 

Pressiteate täistekst