• Current language : et
Euroopa Komisjoni Esindus Eestis

Euroopa Liidust

/estonia/file/eli-lippjpg_etELi lipp.jpg

Euroopa Liidu lipp
© Euroopa Liit

Euroopa Liit on ainulaadne 28 Euroopa riiki ühendava majandusliku ja poliitilise koostöö vorm. EL sai alguse 1958. aastal Belgia, Saksamaa, Prantsusmaa, Itaalia, Luksemburgi ja Madalmaade loodud Euroopa Majandusühendusest (EMÜ).

Euroopa Liit lähtub õigusriigi põhimõttest – kogu tegevus põhineb aluslepingutel, milles kõik liikmesriigid on vabatahtlikult ja demokraatlikult kokku leppinud.

1993. aastal sai ühenduse ametlikuks nimeks Euroopa Liit.

ELi tegevusvaldkonnad

Institutsioonid

Euroopa Liidul on ainulaadne institutsiooniline tööjaotus. Esmatähtsad eesmärgid määratakse kindlaks liikmesriikide valitsusjuhtide korrapärastel tippkohtumistel. Igapäevases otsustusprotsessis osalevad ELi eri institutsioonid, millest kolm peamist on:

Euroopa Liidul on ka oma diplomaatiline talitus – Euroopa Välisteenistus.

Lisainfo ELi institutsioonide kohta

 

Riigid

Euroopa Liit jõudis oma praeguse 28-liikmelise koosseisuni 2013. aasta juulis, kui ELiga ühines Horvaatia. Siit leiad ELi praegused ja ühineda soovivad riigid

Faktid ja arvud ELi kohta

 

Brexit

/estonia/file/uklippjpg_etuk_lipp.jpg

UK lipp
.

 

 

 

 

 

 

 

 

 

23. juunil 2016 toimus Ühendkuningriigis referendum, kus 52% brittidest hääletas EList lahkumise poolt. Üheksa kuud hiljem, 29. märtsil 2017 teatas Ühendkuningriik ka ametlikult oma soovist EList lahkuda. Et Ühendkuningriigiga väljaastumise tingimustes kokku leppida, nimetas Euroopa Liidu Ülemkogu (liikmesriikide peaministrid) ELi-poolseks läbirääkijaks Euroopa Komisjoni ja andis komisjonile läbirääkimissuunised (ehk mandaadi), mida hiljem mitu korda täiendati. Seega oli ülemkogu mandaat Euroopa Komisjonile kogu läbirääkimistprotsessi vältel juhtnööriks ja poliitiline kontroll liikmesriikide käes. Euroopa Komisjon teavitas regulaarselt liikmesriikide esindajaid nii Euroopa Liidu Ülemkogus, Üldasjade Nöukogus kui ka erinevates töögruppides. 

Lahkumisläbirääkimiste käik

Läbirääkimised Ühendkuningriigiga algasid 19. juunil 2017 ja kestsid rohkem kui poolteist aastat. Nende käigus lepiti kokku kõigis "lahutusega" seonduvates küsimustes nagu näiteks finants, ELi kodanike õigused Ühendkuningriigis ning Iirimaa ja Põhja-Iirimaa vahelise piiri küsimused. Seejuures teavitas Euroopa Komisjon reeglipäraselt liikmesriikide juhte (Euroopa Ülemkogu ja Euroopa Nõukogu) ning Euroopa Parlamenti. Euroopa Komisjoni kui läbirääkija ülesanne oli eeskätt hoolt kanda selle eest, et tulemus oleks kõikide liikmesriikide suhtes õiglane ja erapooletu ning Euroopa Liidu kodanike huvides.

Läbirääkimised lõppesid 15. novembril 2018, mil Euroopa Komisjoni pealäbirääkija Michel Barnier esitas Euroopa Ülemkogu eesistujale Donald Tuskile kokkuleppe eelnõu teksti (inglise keeles). Lepingule on lisatud tulevaste suhete deklaratsioon ehk poliitiline kokkulepe, mis loob raamistiku tulevikusuhte vormistamiseks Euroopa Liidu ja Ühendkuningriigi vahel. Nüüdseks on lahkumisleppe eelnõu heaks kiitnud nii Euroopa Liidu liikmesriikide juhid kui ka Ühendkuningriigi valitsus. Lepingu jõustumiseks 30. märtsil 2019 peab selle aga ratifitseerima ka Ühendkuningriigi parlament ja heaks kiitma Euroopa Parlament.

Brexitiks valmistumine

Paralleelselt lahkumisläbirääkimistega alustas Euroopa Komisjon ettevalmistusi Ühendkuningriigi lahkumiseks - seda nii juhuks, kui leping õigeaegselt ratifitseeritakse, kui ka olukorraks, kui ratifitseerimist ei toimu ja Ühendkuningriik Euroopa Liidust ilma leppeta lahkub. Üle tuli vaadata kõik ühised Euroopa Liidu õigusaktid ja neid vajadusel kohendada.

Lisaks juhib Euroopa Komisjon liikmesriikide ettevalmistusi Brexitiks ning jagab selleks infot ja suuniseid. Nii väljastas Euroopa Komisjon erinevaid valdkondi käsitlevaid Brexitiks valmistumise teated. 19. juulil 2018 võttis komisjon vastu ka esimese Brexitiks valmistumise teatise , millele 20. detsembril 2018 lisandusid teine teatis (inglise keeles) ja mitmed seadusandlikud aktid.

Eestit esindab Brexiti küsimustega tegelevas Üldasjade Nõukogus välisministeeriumi asekantsler Matti Maasikas, kes on ka Brexiti Eesti töörühma juht. Välisministeerium koordineerib ka siinsete ametkondade ettevalmistusi Ühendkuningriigi lahkumiseks EList ning pakub oma kodulehel mitmekülgset informatsiooni Brexiti kohta. Lisaks on Rahvusraamatukogu Euroopa Liidu infokeskus kogunud suure hulga Brexiti-teemalist infot.

Kui Ühendkuningriik lahkub Euroopa Liidust leppega

Kui lahkumislepe Ühendkuningriigi ja Euroopa Parlamendi poolt ratifitseeritakse, jõustub see 30. märtsil 2019 – alates sellest kuupäevast ei ole Ühendkuningriik enam Euroopa Liidu liikmesriik. Samal päeval algab osapoolte vahel kokku lepitud üleminekuperiood, mis kestab kuni 31. detsembrini 2020 ja mida on võimalik ühekordselt pikendada. Üleminekuperioodi ajal kohaldatakse Ühendkuningriigis jätkuvalt ELi õigust.

Üleminekuperioodi ajal (s.t. vähemalt 2020. aasta lõpuni) jääb olukord Euroopa Liidu kodanike ja ettevõtete jaoks samaks kui praegu, kuna Ühendkuningriik osaleb endiselt Euroopa Liidu tolliliidus ja ühisturul, järgib ühist kaubanduspoliitikat ja kohaldab Euroopa Liidu tollitariife. Ka kehtib üleminekuperioodil Ühendkuningriiki elama, õppima või tööle asuvate Eesti ja teiste Euroopa Liidu kodanike suhtes jätkuvalt Euroopa Liidu õigus. Samal ajal ei osale Ühendkuningriik alates 30. märtsist 2019 enam Euroopa Liidu institutsioonide töös ning briti kodanikel ei ole õigust hääletada Euroopa Parlamendi valimistel.

Peale lahkumisleppe kehtimahakkamist (30. märts 2019) võivad Euroopa Liit ja Ühendkuningriik sõlmida vabakaubanduslepingu. Kui seda enne üleminekuaja lõppu (31. detsember 2021) ei juhtu, hakkab alates 1. jaanuarist 2021 kaubandussuhteid Euroopa Liidu riikide ja Ühendkuningriigi vahel reguleerima Maailma Kaubandusorganisatsiooni (WTO) reeglistik. 

Kui Ühendkuningriik lahkub Euroopa Liidust ilma leppeta

Kui Ühendkuningriigi parlament ja/või Euroopa Parlament väljaastumislepingut ei ratifitseeri, ei ole Ühendkuningriik alates 30. märtsist 2019 enam Euroopa Liidu liikmesriik ja Euroopa Liidu liikmesriikide ja Ühendkuningriigi vahelisi suhteid hakkab reguleerima rahvusvaheline õigus. Näiteks tuleb Eesti ja Ühendkuningriigi vahelistes kaubandussuhetes lähtuda Maailma Kaubandusorganisatsiooni (WTO) reeglistikust. Ühendkuningriigi valitsus on teatanud oma kavatsusest mitte nõuda viisat ELi 27 liikmesriigi (sh Eesti) kodanikelt turismi ja äritegevuse eesmärgil toimuvate lühireiside jaoks.

Täiendav info:
Euroopa Komisjoni infoleht reisimise kohta Ühendkuningriigi leppeta lahkumise korral EList (inglise keeles)
Euroopa Komisjoni Brexitiks valmistumist käsitlevad teated valdkondade kaupa
Euroopa Komisjoni 19. juuli 2018 teatis "Valmistumine Ühendkuningriigi väljaastumiseks Euroopa Liidust 30. märtsil 2019"
Euroopa Komisjoni 20. detsembri 2018 teatis "Preparing for the withdrawal of the United Kingdom from the European Union on 30 March 2019: Implementing the Commission’s Contingency Action Plan" (inglise keeles)

Kuidas Brexitiks valmis olla? – Tollijuhend ettevõtjale (pdf)