• Current language: et
Euroopa Komisjoni Esindus Eestis

Euroopa rände tegevuskava annab positiivseid tulemusi, kuid jõupingutusi tuleb jätkata

/estonia/file/240915refugees0jpg_et240915_refugees_0.jpg

Täna esitas Euroopa Komisjon neli eduaruannet Euroopa rände tegevuskava raames võetud meetmete kohta, mille eesmärk on rändevoo stabiliseerimine ja välispiiride parem kaitse. Enamik liikmesriike on näidanud, et ümberpaigutamine on poliitilise tahte korral võimalik. Seepärast õhutab komisjon neid liikmesriike, kes seda veel teinud ei ole, astuma samme oma õiguslike kohustuste täitmiseks ning kava elluviimisesse ausa ja proportsionaalse panuse andmiseks. Ühtlasi kutsub komisjon veel kord üles kiirendama Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Ameti tegevusvalmidusse viimist. Samuti selgub komisjoni tänasest aruandest, et ELi ja Türgi kokkuleppe rakendamine annab jätkuvalt tulemusi –  ebaseaduslikud piiriületused Kreekasse on vähenenud ning üle 6000 Süüria põgeniku on Euroopasse ümber asustatud. Eestisse on ümber paigutatud 130 ja ümber asustatud 20 inimest.

13/06/2017

„Kaks aastat pärast Euroopa rände tegevuskava käivitamist hakkavad rändevoogude haldamiseks tehtud ühised jõupingutused vilja kandma. Euroopasse suunduva rände tõuketegurid ei ole aga muutunud ning traagiliste hukkumiste arv Vahemeres üha kasvab. Ilma paranedes peame me kahekordistama oma koostööd nii suhetes kolmandate riikidega kui ka ELi välispiiride kaitsel ning pakkuma varjupaika neile, kes seda vajavad ja korraldama kiire väljasaatmise neile, kel ei ole õigust ELi jääda. Me suudame tõhusalt hallata Euroopa rännet vaid siis, kui töötame kõik koos solidaarsuse ja vastutuste vaimus,“ märkis Euroopa Komisjoni asepresident Frans Timmermans.

Ümberpaigutamise tempo on 2017. aastal oluliselt kiirenenud: alates jaanuarist on ümber paigutatud peaaegu 10 300 inimest, mida on viis korda rohkem kui 2016. aastal samal ajal. 9. juuniks oli ümber paigutatud kokku 20 869 inimest ning arvestades seda, et praegu osalevad Kreekast ja Itaaliast ümberpaigutamises peaaegu kõik liikmesriigid, peaks 2017. aasta septembriks olema võimalik ümber paigutada kõik need, kellel on selleks õigus (praegu on Kreekas registreerituid ligikaudu 11 000 ja Itaalias ligikaudu 2 000 ning muud 2016. ja 2017. aastal saabunud ootavad veel registreerimist).

Komisjon on viimaste kuude jooksul korduvalt palunud liikmesriikidel, kes ei ole veel ühtki inimest ümber paigutanud ega võtnud endale ümberpaigutamiskohustust, seda teha. Kahjuks ei ole Tšehhi Vabariik, Ungari ja Poola vaatamata korduvatele meeldetuletustele ikka veel võtnud vajalikke meetmeid ning seetõttu on komisjon otsustanud algatada nende suhtes rikkumismenetluse.

Ümberasustamine jätkub ettenähtud kiirusega ning ligikaudu kolmveerand (16 419) 2015. aasta juuli kokkuleppe kohasest 22 504 inimesest on juba uue elukoha leidnud. ELi ja Türgi kokkuleppe alusel on Türgist nüüdseks ümber asustatud 6254 inimest. 

Türgist Kreeka saartele iga päev saabunute arv jääb endiselt ligikaudu 50 piiresse ja Egeuse meres hukkunute arv on oluliselt vähenenud. Pärast avalduse rakendama hakkamist on saabumiste arv üldiselt vähenenud 97% võrra. Tagasisaatmisoperatsioonide arv on suurenenud, kuid saabunute arv on ikka veel Kreeka saartelt Türgisse tagasisaadetute arvust suurem, mis avaldab saarte vastuvõtustruktuuridele jätkuvalt survet.

Viimastel kuudel on edenenud ka Euroopa piiri- ja rannikuvalve täielikku tegevusvalmidusse viimine. Tänu rohkem kui 1600 ametnikule, kes toetavad Kreeka (944), Itaalia (402), Bulgaaria (166) ja Hispaania (65) julgeolekujõude, on ELi välispiir kaitstud paremini kui kunagi varem.

Euroopa piiri- ja rannikuvalve organiseeritud tagasisaatmisoperatsioonide arv on jätkuvalt suurenenud: praeguse seisuga on 2017. aastal tagasi saadetud 6799 ebaseaduslikku rändajat, mis tähendab eelmise aasta sama ajaga võrreldes rohkem kui 157% kasvu. Siiski peavad liikmesriigid kiiresti suurendama asjakohaste ametite paranenud tagasisaatmissuutlikkuse kasutamist ja täielikult ära kasutama kogu tuge, mida amet pakub tagasisaatmisoperatsioonide korraldamiseks.

Komisjon avaldas täna ka ülevaate aasta tagasi käivitatud rändealase partnerlusraamistiku rakendamise käigus saadud kogemustest ja õppetundidest. Edu on saavutatud inimkaubitsejate vastases võitluses, mis hõlmab tihedamat koostööd Aafrika võtmeriikidega ja mille eesmärk on eelkõige Liibüaga tehtavale koostööle keskendudes piirata Vahemere keskosa rändetee kaudu liikuvaid rändevoogusid. ELi usaldusfond on toetanud poliitilisi prioriteete, eraldades ühe aastaga ligikaudu 1,9 miljardit eurot 118 projektile, mille eesmärk on uurida rände algpõhjusi ning parandada rändevoogude haldamist päritolu- ja transiitriikides. Siiski on mitmes valdkonnas vaja teha täiendavaid jõupingutusi, eelkõige kiirendada partnerriikidesse tagasisaatmist ja seal tagasivõtmist.

Lisateave

Pressiteate täistekst

Pressiteate täistekst