chevron-down chevron-left chevron-right chevron-up home circle comment double-caret-left double-caret-right like like2 twitter epale-arrow-up text-bubble cloud stop caret-down caret-up caret-left caret-right file-text

EPALE

Electronic Platform for Adult Learning in Europe

 
 

Blog

Andras võidab täiskasvanuid õppimisele tänu nutikale sissistrateegiale

08/10/2018
by Riina Kütt
Language: ET

AGENDA lõpuseminari videosalvestus

Juba kuuendat aastat viiakse enamikes Euroopa riikides ellu Erasmus+ kaasrahastusega programmi “AGENDA – Euroopa täiskasvanuhariduse valdkonna tegevuskava aastateks 2012-2020”. Selle eesmärgiks on suurendada täiskasvanute võimalusi elukestvas õppes osalemiseks. AGENDA koordineerijaks Eestis Haridus- ja Teadusministeeriumi kõrval on alates 2013. aasta märtsist ETKA Andras.

Kui programmi esimestel aastatel tegeleti eelkõige nö pinnase ette valmistamisega, siis kahel viimasel projektiperioodil on peamine suund võetud otse inimesteni jõudmisele. Nii ongi AGENDA 2017-2019 projekti tegevused suunatud madala haridustasemega ja aegunud oskustega väikelaste vanemate haridussüsteemi tagasipöördumise toetamisele ja koostöö arendamisele täiskasvanuhariduse erinevate osapooltega, sh haldusreformi järgselt tekkinud uute kohalike omavalitsustega.

Eesmärgi täitmise nimel teeb Andras ühelt poolt pidevat teavitustööd lasteaedade juhtkondade, töötajate ja lapsevanemate hulgas ning tutvustab kontseptsiooni "Võrdsed võimalused väikelaste vanematele elukestvas õppes". Selleks viiakse läbi infoseminare, kus nii teavitatakse kui ka arutletakse. Pannakse pead kokku ning mõeldakse üheskoos välja täiendavaid võimalusi ja olemasolevate tegevuste parendusi. Soovitatakse delikaatset lähenemist ning lisaks pakutakse lasteaedadele võimalust kasutada lapsevanemate koosolekutel täiskasvanute hariduslikust olukorrast ja õppimisvõimalustest informeerivaid videoklippe.

Teiselt poolt tegeletakse madala haridustasemega ja aegunud oskustega väikelaste vanematega otse. Nii viidi ajavahemikul märts kuni juuni 2018 läbi teavitus- ja motivatsioonipakette väikelaste vanematele kümnes maakonnas. Teavitus- ja motivatsioonipakettide läbiviijate tegevuse toetamiseks ja suunamiseks koostas Andras soovitusliku 15 akadeemilise tunni mahus programmi. See tugineb varasematele kogemustele ning sisaldab nii koolituse sisuteemasid kui ka näpunäiteid elluviimiseks sellisel kujul, et osalejatel tekiks võimalikult palju mitmekesiseid positiivseid elamusi seoses õppimise ja õppimisvõimalustega.

Projektide parimate praktikate analüüsist ilmnesid järgnevad seaduspärad, mis oma universaalsuses võiksid olla headeks teenäitajateks ka tulevaste samalaadsete tegevuste puhul:

  1. Liidriomadustega projektijuhi kaasamine.

Tähtis on leida õige inimene ning toetada teda tema töös. Liidriomadustega projektijuht teeb osalejate õppimisest oma isikliku eesmärgi. Ta toetab neid igakülgselt, on valmis panustama täiendavat aega ja energiat. Ta tunneb huvi programmis osalejate edenemise vastu ka pärast seda kui programm on ametlikult lõppenud.

  1. Projekti elluviija isiklik suhtekapital ja personaalne lähenemine potentsiaalsele õppijale.

Parim projektijuht on see, kes näeb igas inimeses võimalust, mitte probleemi. Ta naudib seda, kui suhtlemise tulemusena saab alguse uus kvaliteet. Ta on leidlik inimesteni jõudmises ja tundlik nendega suhtlemisel.

  1. Projektijuhi (karjääri)nõustamisalane kompetentsus.

Väga tähtsad on projektijuhi erinevad kompetentsid. Mõned neist on siiski veel olulisemad kui teised. Inimeste tagasitoomisele õppimise juurde aitab kaasa see, kui projektijuht on valmis “käe valgeks” tegema, võtma erinevaid rolle ning ka ise vahetult inimesi õppimisteel nõustama.

  1. Teadlik grupiprotsesside juhtimine ja koostöötava grupi loomine.

Katkenud haridusteega inimeste tagasitoomisel õppimise juurde ei piisa ainult infost. Sellele on vaja juurde lisada ja sisse põimida ka inimlik komponent. Üheskoos on isegi karta toredam, mis siis veel üheskoos õppimisest rääkida. Kollektiivis peitub alati jõud ning andekas projektijuht oskab selle grupis esile tuua ja õppimise vankri ette rakendada.

  1. Sotsiaalmeedia kasutamine teavitamiseks, jooksvaks infovahetuseks ja grupiliikmete jõustamiseks.

Sotsiaalmeedia potentsiaalist inimesi igas valdkonnas mõjutada ollakse üha enam teadlikud. Nutikas projektijuht ei jäta seda võimalust kasutamata. Ta jagab oma kodulehel konkreetsest õppimisvõimalustest infot, aga loob samal ajal osalejaid aktiveerivaid gruppe, toetab, nõustab ja jõustab. Ta teeb seda programmi ajal ja pärast programmi ning saavutab olukorra, kus grupiliikmed hakkavad omavahelises suhtluses tema eeskuju järgima.

  1. Mitteformaalse õppe praktikate kasutamine silla loomiseks õppijate ja formaalõppe vahel.

Suurel osal haridustee katkestanud inimestest on pigem tõrge formaalhariduses tavapäraselt korraldatava õppe vastu. Küll aga on nad inimestena kõik väga andekad sotsiaalkonstruktivistlikud õppijad. See tähendab, et kui õppeolukord on kujundatud sarnaseks tegeliku eluga, inimesed saavad vastuseid oma praktilistele probleemidele, neil on võimalik juhtida ja kontrollida oma õppimist ning teha seda kõike koostöös teistega, omandab ka organiseeritud õppetöö hoopis teise tähenduse. Tulemuslikud projektijuhid teavad seda seaduspära ja lähtuvad sellest.

  1. Täiskasvanute õppimist korraldavate ja vahendavate institutsioonide töötajate professionaalne suhtumine.

Vahetu kogemus on vahetu kogemus ning seda ei saa asendada millegi muuga. Projektijuhid, kes ei jäänud mitte ainult oma turvalisse ruumi erinevatest võimalustest rääkima, vaid käisid kogu grupiga vahetult tutvumas täiskasvanute gümnaasiumite, kutsekoolide, Rajaleidja, Töötukassa ja kohalike tööandjatega, saavutasid midagi erilist. Osalejatel tärkas taas isiklikel kogemustel põhinev usaldus formaalhariduse vastu, sest haridusasutustes ja mujal suhtuti neisse kui täiskasvanud õppijatesse hästi ja asjatundlikult.

  1. Maapiirkondades elavatele täiskasvanud õppijatele transpordivõimaluse tagamine.

Midagi ei ole teha, maapiirkonnas on transpordiühendus tihti probleemiks ning üsna sageli ka otseseks õppimamineku takistajaks. Osalejate arengust huvitatud projektijuhid ületasid selle tõkke ning tegid kõik, mis võimalik, et isikliku sõiduvahendi või bussipiletiraha puudumine ei muutuks komistuskiviks programmis osalemisel. Õppijaid sõidutati oma autoga, renditi selleks buss või kompenseeriti sõidupiletid.

Andrase lähenemisest sootsiumis muutuse esile kutsumiseks võiksid eeskuju võtta ilmselt ka parimad sõjaväelised juhid. Tegemist on tõelise sissistrateegiaga, kus vastast võidetakse tema enda relvadega – infopuudus asendatakse infoküllusega, killustatus vahetatakse välja koostöö vastu, suhtevõrgustikesse tuuakse sisse uus mõtlemine, arglikkus ja suletus pööratakse motiveeritud tegutsemiseks ning silmapaistvad inimesed värvatakse uutmoodi mõtlemise eestkõnelejateks.

Riina Kütt, riina@tungalkoolitus.ee, koolituskeskus Tungal asutaja, juhatuse liige ja koolitaja. Ta on lõpetanud Tallinna Ülikooli haridusteaduse magistrantuuri andragoogika erialal, tal on täiskasvanute koolitaja kutse 7 tase. Tema eriline huvi on enesejuhitud õppimine, informaalne õppimine ja õppimise läbi toimuv innovatsioon töökohas.

Nele Pernits, nele.pernits@naiskodukaitse.ee on täiskasvanute koolitaja ja haridustehnoloog. Ta on lõpetanud Tallinna Ülikooli magistriõppe haridustehnoloogia erialal. Oma koolitajateadmisi ja kogemusi rakendab ta Kaitseliidu koolis ja Koolituskeskuses Tungal. Talle proovib kõigele elus loominguliselt läheneda ja usub, et suur leek süttib väikesest sädemest.

Share on Facebook Share on Twitter Epale SoundCloud Share on LinkedIn