chevron-down chevron-left chevron-right chevron-up home circle comment double-caret-left double-caret-right like like2 twitter epale-arrow-up text-bubble cloud stop caret-down caret-up caret-left caret-right file-text

EPALE

Pjattaforma Elettronika għat-Tagħlim għall-Adulti fl-Ewropa

 
 

Riżorsa

Muuseum kui formaalharidust toetav õppekeskkond

Lingwa: ET
Document available also in: EN

Mibgħuta minn Eliisabeth Käbin

Kokkuvõte 

Üha enam peetakse muuseumi keskseks ülesandeks haridustööd ja seeläbi koolihariduse toetamist. Muuseumide käsutuses on kogude näol suur infobaas, mida õigete meetodite ja programmide näol ka õpilaste koolihariduse rikastamisel ja täiendamisel kasutada saab. Eesti Muuseumide visioon aastaks 2015 näeb muuseumeid haridusasutustena, mis pakuvad kogemusi, teadmisi meelelahutust ning kindlast toetaks kõige eelnevaga formaalõpet. 

Magistritöö eesmärgiks oli uurida, kas ja kuidas muuseumid hetkel õppekeskkonnana toimivad ja formaalharidust toetavad. Selleks teostati riikliku õppekava analüüs, mille järgi on muuseum sobilikuks õppekeskkonnaks, pakkudes praktilisi ja mitmekülgseid õppimisvõimalusi. Muuseumiõpe saab olla eakohane ning näitlikustatud eksponaatidega. Muuseumis saab õppeaineid omavahel lõimida ning toetada seeläbi ka erinevate üldpädevuste nagu väärtus-, sotsiaalne-, õpi-, suhtlus- ja ettevõtlikkuspädevus saavutamist. Kehtiv riiklik õppekava on määratlenud uurimis- ja loovtööde tegemise võimaluse, mille läbiviimist muuseum saab toetada. 

Magistritöö annab ülevaate muuseumi rollist 21. sajandil ning milline on olnud muuseumipedagoogika areng Eestis. Seitsme muuseumi haridustöö analüüsi kaudu antakse ülevaade ka muuseumipedagoogika hetkeolukorrast ja sotsiaalainete, eelkõige ajaloo õppimise toetamise võimalustest. Teemat avab veelgi muuseumi haridustöötajate ja ajaloo ja ühiskonnaõpetuse õpetajate küsitluste põhjal teostatud analüüs ja selle põhjal tehtud järeldused. Magistritöös antakse ka konkreetseid soovitusi muuseumi ja kooli koostööks, toetamaks/rikastamaks sotsiaalainete aga ka teiste õppeainete õpinguid. 

Magistritöös teostatud küsitluste analüüside põhjal võib järeldada, et muuseumipedagoogika rikastab õppetööd. Muuseumide haridusprogrammid toetasid sotsiaalainete õpinguid temaatiliselt, pakkudes õpetajatele võimalusi saavutada eelkõige ajaloo õpetusega seotud õpitulemusi. Pakutavate muuseumitundide eesmärgiks on peaasjalikult teema vastu huvi tekitamine ja kogemuste pakkumine. Muuseumitundide loomisel arvestatakse erinevate sihtrühmadega, küll on selleks tihtipeale nii põhikooli kui gümnaasiumiaste korraga. Konkreetsele klassile mõeldud tunniteema käsitlemist ei pakuta, seega õpitulemuste taotlemist käibivad programmid ei toeta.

Ajaloo ja ühiskonnaõpetuse õpetajate ja muuseumipedagoogide küsitluste põhjal võib öelda, et muuseumit peetakse formaalharidust toetavaks õppekeskkonnaks. Muuseumikülastust võib pidada ajalooõpetuse õpetamisel vajalikuks ning mitmed õpetajad kasutavad aktiivselt muuseumi mitmekülgseid võimalusi õppetöö rikastamiseks. Riikliku õppekava soovitus laiendada õppekeskkonda võimaldab seda veelgi sagedamini teha. Küll jääb ainuüksi soovitusest väheseks. Muuseumikülastusega kaasneb mitmeid probleeme, mis takistavad paljudel õpetajal seda ette võtta. Kõige suuremaks probleemiks on majanduslike ja ajaliste ressursside vähesus või nende puudumine. Probleemi lahendamisele võiksid kaasa aidata nii Haridus- ja teadusministeerium, kui kohalikud omavalitsused nii rahastuse kui tegevuste organiseerimisega. Lisaks saavad muuseumid ja koolid sõlmida koostöölepinguid või kirjutada ühiseid projekte muuseumiõppe soodustamiseks. 

Tihti on muuseumitunni külastuse eesmärgiks tunnis käsitletava teema rikastamine või näitlikustamine aga ka üldisemalt õppeaine vastu huvi tekitamine. Konkreetsete õpitulemuste saavutamise peale mõeldakse harva. Muuseumitöötajad ise ei pidanud RÕK-i põhimõtetega arvestamist muuseumi haridustöö organiseerimisel keskseks. RÕK-iga arvestamist ei tähtsustanud ülemäära ka õpetajad. Muuseumitund ei asenda koolitundi, vaid rikastab seda. Muuseumitundi saab läbi viia vabamas vormis ja mängulisemalt kui koolitundi. Olulisel kohal on muuseumitunnis praktilised ülesanded ning teema näitlikustamine. Tundides tuleks arvestada ka sihtrühma ning neile sobilikke meetodeid ning ülesandeid. 

Üheks muuseumitunni välja töötamise võimaluseks oleks teha seda muuseumi ja kooli koostööna. Selline muuseumitund koosneb kolmest faasist, millest esimene ja kolmas teostatakse klassiruumis. Muuseumi ülesandeks oleks töötada välja vastavad juhendid ja materjalid, kuidas muuseumile eelnevat ja järgnevat tundi läbi viia. Muuseumitunni arendamise ja edukuse kohapealt on oluline koht tagasisidel, mida oleks muuseumil soovitatav regulaarselt ja organiseeritult õpilastelt küsida. 

Muuseumitundides kasutatakse koolitunnile omaseid metoodikaid, nagu rühmatöö, tööleht, viktoriin. Samas saab muuseumiõppes rakendada meetodeid, mida klassiruumis harva kasutatakse. Need olid rollimäng, teema näitlikustamine eksponaatitega, lauamäng, film, otsimismäng. Haridustööalase tegevusena, mida muuseumid veel pakkusid, võib ära nimetada orienteerumismängu, ajarännakuid, arvutimänge. Kooli ja muuseumi koostööd pidasid vastanud väga tähtsaks. Mitmed muuseumid tegid projektialast koostööd mõne kindla kooliga. Õpetajate koolitamisega tegeleti vähe, kuid seda peeti vajalikuks. 

Muuseumikülastuse õnnestumine ei sõltu vaid hästi läbi mõeldud muuseumitunnist, vaid ka muuseumitöötaja enese panusest. Hea muuseumipedagoog on professionaal, kes oskab teemat huvitavalt avada ning sealjuures kohandada õppetegevust vanuseastmetele vastavalt. Muuseumipedagoog oskab end hästi väljendada ja ka kehtestada. Soovitavalt peaks muuseumipedagoogil olema pedagoogikaalane haridus. Küsitluste põhjal võib järeldada, et üle poole muuseumipedagoogidel Eestis hetkel see ka on.

Muuseumi ja kooli koostööks on lisaks muuseumikülastusele veel võimalusi. Muuseum võib pakkuda koolidele võimalust kutsuda muuseumi kooli ainetundi läbi viima. Heaks variandiks on ka projektid „Muuseum kohvris” või „Teemakohver”. Lisaks saab muuseum koolile pakkuda: rändnäitusi, koostööprojekte, õppekäike, ekskursioone, teemapäevi, huvialategevust, orienteerumismänge, lisamaterjale, aga ka loov- ja uurimistööde juhendamist Mitmeid nendest variantidest on erinevad muuseumid ka juba edukalt kasutanud.

Awtur(i) tar-Riżorsa: 
Sireli Uusmaa
Data tal-pubblikazzjoni:
L-Erbgħa, 27 Jannar, 2016
Lingwa tad-dokument
Ittajpja r-Riżorsa: 
Studji u rapporti
Pajjiż:
Share on Facebook Share on Twitter Share on Google+ Share on LinkedIn