Veebiseminar on täiskasvanud õppijale paindlik ja ligipääsetav õppimise vorm, sest võimaldab õppida olenemata asukohast. Kui ka mõni võõrkeel on jõukohane, siis on õppimise võimalused veelgi suuremad. Veebiseminaridel osaleb tihtipeale suurem hulk inimesi ja sealhulgas ka rahvusvaheline seltskond, mis avab võimaluse enda professionaalset võrgustikku suurendada. Lisaks sellele on veebiseminaril osalemine enamasti soodne, väga paljud veebiseminarid on madalate tasudega või hoopistükkis tasuta. 

Veebiseminari kasuks räägib ka see, et salvestatud veebiseminar on edaspidiseks õpiressursiks nii veebiseminaril osalejatele kui ka teistele õppijatele. 

Sageli on veebiseminaril informatsioon ühesuunaline, st, et esinejad edastavad informatsiooni, kuid osalejate kaasamine on vähene või seda ei ole üldse. Kui tegemist on õppimist toetava veebiseminariga, siis õppijate aktiveerimist ei saa vaadelda kui võimalust, vaid see on lahutamatu osa veebiseminari kavandamisel ja läbiviimisel.

Kuidas luua ja läbi viia veebiseminar, mis toetaks õppimist? 

Sarnaselt muude õppimisvormidega, sisaldab ka veebiseminar:

• tutvumist ja häälestusfaasi;
• läbiviimist;
• hindamist ja refleksiooni.

Tutvumine ja häälestus

Veebiseminar algab selle sisu ja esinejate tutvustamisest. Kuid järgmiseks peaks ka osalejatel võimaldama ennast tutvustada. Näiteks on hea veebiseminaril alguses, et osalejad annavad teada, kust maailma otsast nad hetkel veebiseminaril osalevad. Kui osalejaid on vähem, võib anda kõikidele võimaluse ennast jutuaknas (chat) tutvustada. Häälestuse toetamiseks võib enne veebiseminari läbi viia veebipõhise küsitluse ja veebiseminari alustada tulemuste üle arutledes. 

Läbiviimine

Läbiviimise ajal on tihtipeale keskmeks slaidid, mille põhjal esineja selgitusi annab. Vältida tuleks slaidide liige kiiret vahetamist, sest veebiseminari eripära on, et andmeedastus võib olla viitega. 

Teema käsitlemist saab rikastada erinevate interaktiivsete küsitlustega. Enamus veebiseminaride tarkvarasid sisaldavad vahendeid lühikeste küsitluste (polls) läbiviimiseks. Küsitlusi saab kasutada, et mõista osalejate arvamusi ja hoiakuid mingi teema osas. Heaks praktikaks on, et uue teema alguses on küsimus käsitletava teema kohta, et mõista osalejate seniseid teadmisi teemast. Lisaks veebiseminari tarkvarasse sisseehitatud võimalustele, võiks kindlasti uurida ja kaaluda ka teisi veebipõhiseid vahendeid kaasamiseks. Näiteks ajurünnakute, mõistekaartide, kooskirjutamise, rühmatööde veebipõhiseid vahendeid saab edukalt kasutada, et aktiviseerida osalejaid. 

Kõlarite vahendusel on hea kuulata kõnet, mis on rahulik, vestluslik ja kohaste pausidega. Enamasti läbiviija ei näe osalejaid ja nende reaktsioone, mistõttu võib esineja kõne muutuda kiireks ja segaseks. Selle vältimiseks võiks ette kujutada osalejaid ning reaalse õpetamise või koolitamise situatsiooni. Kui on võimalus, siis on heaks praktikaks paluda kolleegil või sõbral istuda veebiseminari läbiviimisel nö õppija rollis läbiviijaga ühes ruumis. 

Hindamine ja refleksioon

Hindamise ja refleksiooni osas võib osalejaid üles kutsuma käsitletud teema kohta tooma näiteid oma praktikast. Tehnoloogiliselt saab selleks jällegi kasutada jutuakent. Enamus veebiseminari tarkvarasid võimaldab ka märguandmist, kui mõni osaleja soovib kõnejärjekorda endale (raise hand). Seda võimalust saab kasutada, et osalejad suuliselt oma kogemust jagaksid. 

Küsimuste esitamisel tasub meeles pidada, et vastamiseks on vaja aega! Arvestada tuleks, et lisaks küsimusest arusaamisele ja oma vastuse formuleerimisele, vajavad osalejad aega, et esmalt leida õige koht, kuhu oma vastus kirjutada ja seejärel see ka kirjutada (klaviatuuri kasutamise kiirus on väga erinev!). Heaks praktikaks on, et kui esitada suuliselt küsimus, millele oodatakse vastust, siis see küsimus võiks jääda vastamise ajaks ekraanile osalejatele näha. 

Loe siit edasi, miks ja kuidas luua veebiseminari skripti, milliseid meetodeid veel kasutada ja miks läbiproovimine oluline on. 

Loe ka: "Täiskasvanut õppijat kaasavad veebiseminarid, II osa"

--

Veronika Tuul on õppedisainer ja koolitaja. Praktikuna huvitab teda tehnoloogia abil õppimise võimaluste laiendamine tööalases täienduskoolituses ja professionaalses arengus. Omab täiskasvanukoolitaja tase 7 kutset. 

^{Kasutatud materjalid: Creelman, A., Árnason, H., & Röthler, D. (2017). Webinars as active learning arenas. European Journal of Open, Distance and E-Learning, 20(2).}