chevron-down chevron-left chevron-right chevron-up home circle comment double-caret-left double-caret-right like like2 twitter epale-arrow-up text-bubble cloud stop caret-down caret-up caret-left caret-right file-text

EPALE

ríomhArdán d’Fhoghlaim Aosach san Eoraip

 
 

Blag

VAATA OTSE! XX Täiskasvanuhariduse foorum 26.10.2017

24/10/2017
by Anete Rätsep
Teanga: ET
Document available also in: EN HU SL

XX Täiskasvanuhariduse foorum 2017 keskendub erinevate põlvkondade sh XYZ põlvkondade koolitamisele. Kas ja kuidas erineb erinevas vanuses täiskasvanute koolitamine?

1997. aasta sügisel toimus esimene täiskasvanuhariduse foorum. Alates II täiskasvanuhariduse foorumist on see üritus liidetud täiskasvanud õppija nädalaga.

Otsime üheskoos vastuseid küsimustele:

  • Kuidas saab koolitaja kiiresti arenevas ühiskonnas täita erinevatest põlvkondadest õppijate ootusi?
  • Millised metoodikaid kasutada erinevate põlvkondade koolitamisel? Kui vana metoodika ei tööta, siis millised on uued lahendused?
  • Millised on tänapäeva õppijad ja mida nad tegelikult vajavad?

Vaata sündmust otseülekandena 26. oktoobril siin!

Otseülekande ajakava:

11:00 – 11:30 | Avasõnad

  • Moderaator Harald Lepisk
  • Haridus- ja Teadusministeeriumi esindaja Terje Haidak, täiskasvanuhariduse osakonna juhataja
  • ETKA Andras juhatuse esimees Ene Käpp

11:30 – 11:40 | Test: Millisesse põlvkonda kuulun mina? Koostaja psühholoog Toivo Niiberg

11:40 – 12:00 | Arutelu

12:00 – 12:20 | Võtmeesineja ÄLI LEIJEN "Õppimine tulevikus - kuidas kiiresti arenevas ühiskonnas saab koolitaja erinevatesse põlvkondadesse kuuluvate täiskasvanute ootusi täita?"

12:20 – 12:30 | Arutelu

12:30 – 12:50 | Võtmeesineja KAIJA TEEMÄGI "Ettevõtte näitelugu - mida oleme õppinud erinevaid põlvkondi koolitades."

12:50 – 13:00 | Vahepala

13:30 – 14:00 | Täiskasvanuhariduse edendajate kiirkohting

14:00 – 14:45 | Paneeldiskussioon: Millised metoodikad toimivad erinevate põlvkondade koolitamisel

Osalejad:

  • Marika Kaasik - Tartu Täiskasvanute Gümnaasiumi direktor
  • Kairi Pauskar - TransferWise personaliarhitekt
  • Tiina Tambaum - Tallinna Ülikooli Eesti demograafia keskuse teadur, Haridusteaduste Instituudi haridusgerontoloogia lektor
  • Elmo Puidet - BDA Consulting OÜ partner ja juhatuse liige
  • Haridus- ja Teadusministeeriumi esindaja Terje Haidak, täiskasvanuhariduse osakonna juhataja
  • Jelena Lohmatova - Täiskasvanute õppekeskuse Vestifex Koolitus direktor, ETKA Andras juhatuse liige

14:45 – 15:35 | Probleemide ja võimaluste kaardistamine maailmakohvikus

15:35 - 16:00 | Kokkuvõte päevast

16:00 | Lõpp

THF toimub Euroopa Sotsiaalfondi projekti "Täiskasvanuhariduse edendamine ja õppimisvõimaluste avardamine" raames.

Share on Facebook Share on Twitter Epale SoundCloud Share on LinkedIn
Refresh comments Enable auto refresh

1 - 10 as 63 á dtaispeáint
  • Tiina Tambaum's picture

    Eesti keeles on mitmeid mõisteid, mis kõlavad süütult, kuid teevad halba. Nii ka eile. Räägiti "ealistest iseärasustest". "Iseärasus" on pigem veidrus või kõrvalekalle. "Vanuselised iseärasused" tulevad kõige sagedamini jutuks ikka vanuse kasvades ja kokkuvõttes tekitab arusaama justkui vanuse kasvades muutume aina imelikumaks. Võiks rääkida "vanuse tunnustest" või "vanuselistest muutustest".

  • Riina Kütt's picture

    Tiina Tanbaumi tõdemus selle kohta, et vanemaealiste inimeste õppimist takistab ainult kaks "asja" - inimene ise oma elatud elu ja uskumustega ning teised inimesed, kes kas kahtlevad vanemate inimeste õppimises või siis loovad oma käitumisega, nt vanemate inimeste "ära unustamisega" tegelikkust, mis ei toeta õppimist, oli muljetavaldav oma selguses ja sügavuses.

  • Georgi SKOROBOGATOV's picture

    Nii tihti kuulen omaealiste, veidi vanemate, veidi nooremate inimeste suust hoiakuid, et vanemaealised tegijad peaksid tegema tee vabaks noortele. Ka see on väga piirav hoiak. 

  • Anne Rosenberg's picture

    Väga tore päev oli, meie laudkond arutas teemasid, olid väga aktiivsed ...

    Tänane koolitaja peab tegema väga palju eeltööde enne kui läheb koolitama: sihtrühma taustauuring, materjalide kaasajastamine, kriitilne metoodikate ja vahendite valik, koolitatavate kaasavad võtted. Kõik töötab, kui koolitus on ettevalmistatud tervikuks.... ja kõigile ei saa ega peagi meeldima (E. Puidet tänaselt paneeldiskussioonilt). Tänane õppija on kriitiline, tahab olla partner. Kuid kindlasti meeldib talle ka turvaline ja koolitaja poolt juhitud õppeprotsess.

  • Merle KOIK's picture

    Ka mina ühinen selle mõttega, et vanus pole oluline, oluline on inimese soov õppida. Parima näitena võiksin tuua ühe 80+ vanuses proua, kes haarab individuaalkoolituse käigus uusi oskusi lennult ja suhtleb sotsiaalmeedias ilmselt aktiivsemalt kui mina. Jelena näite juurde lisaksin põlvkondadevahelise õppe kohta meie kogemuse hiljuti korraldatud nutiseadmete koolituse näol, kus õpetajateks olid Võru Noortekeskuse noored, kellel küll puudus kogemus olla õpetaja, aga selle eest oli kuhjaga head tahet. Õppijateks olid vanemaealised, igal neist mingi konkreetne küsimus või mure oma nutiseadme kasutamisel. See oli suurepärane kogemus nii õppijatele kui õpetajatele, kõik jäid rahule ja me püüame sarnaseid koolitusi ka edaspidi korraldada. 

  • Tiina Tambaum's picture

    Thank you for your question.

    The idea behind this statement is the question: what is learning? It is not a conscious process of implementation of learning techniques. Most of our learning takes place unintentionally and unconsciously and the result of our learning – knowledge and skills – have the tacit nature. This tacit knowledge is just as valuable and usable as explicit knowledge. The only difference is that although we are able to use it we are rather unable to share it.

    The second point is that learning is the process during which connections are created between brain cells. The more you have connections the easier is to create new one. 

  • Katrin Handler's picture

    Thank you for clarifying your statement!

  • Jelena Lohmatova's picture

    Paar mõtet..

    Kõik inimesed on erinevad ja väärtuslikud. Tähtis on inimene ise, mitte tema vanus. Vanus on ainult üks aspektidest, nagu rahvus, sugu, keeleoskuse tase, kultuuriline taust, kogemus, mingi erivajadus, jne. Loomulikult, koolitajana pean ma kogu aeg õppima selleks, et erinevaid aspekte arvestama, aga mitte mingi karakteristik on peamine.

    Nagu Tiina kirjutas oma viimases artiklis EPALEs, inimesed õppivad hea meelega, väärikate ülikoolide loengud on kuulajate täis. Minu arvates, väärtuslikum ja tulemuslikum aga on see, kui erinevate põlvkondade inimesed õpivad koos, kui nad on ühes rühmas. Kui suhtlevad ja osalevad aktiivselt, jagavad oma mõtteid ja kogemusi. Inimestel on erinevad motiivid ja eesmärgid vaatamata vanusele. Hiljuti oli teises artiklis EPALEs näide, kui  erinevate põlvkondade inimesed õpivad koos vene keele kursusel. Keegi teeb seda selleks, et suhelda oma tütre abikaasaga, teine – reisimiseks, kolmas – selleks, et lugeda Tšehhovi või Dostojevski originaalis. Põhjused on erinevad ja nad ei sõltu vanusest. Koolitajana peame neid põhjusi mõistma ja õppijaid toetama.

    Koos õppimine rikastab õpppeprotsessi ja õpetab meid olla lugupeetav, tolerantne, inimlik, empaatiline.

    Meie näidised (Vestifex ja VitaTiim):

    • Nädal „Everyone is learning“ – iga aasta ühe nädala jooksul saavad erinevate põlvkondade inimesed õppida koos ja jagada seda, mis hästi teevad  - see on väga populaarne ja toob palju rõõmu. Meistri-klassid on näiteks: joonistamine, keel, loovkirjutamine, tantsud, aromateraapia, jne.
    • Laps õpetab täiskasvanut – selleks, et rääkida laste ja noorte aktiivse osalemise ja interaktiivsete meetodite kaasamisest, korraldame „meistri-klassi“, kui laps on koolitaja rollis. See annab palju mõtlemist ja energiaat, täiskasvanud hakkavad käituma nagu lapsed (uudishiimulikud, avatud, rõõmsad)
    • Ühel meie andragoogika koolitusel osales mees, kes oli 81 aastat vana. Ma ei saa kujuta selle grupi ilma teda. Tema jaoks tegin ma ainult materjalid suurema šriftiga ja meil oli praktikant, kes tegeles temaga eraldi digiülesannetega.
    • Emade ja tütrete õhtud (suhtlemine, koos tegemine, arutelud).
  • Marin JOHNSON's picture

    Olen Jelena mõtetega sama meelt, et vanus sh põlvkond on vaid üks osa meie eripärast õppijatena. Miks seda nõnda palju rõhutada ja lahterdada õppijaid sellest tulenevalt? Kipume nõnda nägema esmalt silti ja seejärel alles õppijat ehk inimest ja nii läheb palju kaduma. Pigem mõtleme, kuidas erisus ja erpära tuua koos õppima, kuidas luua õppimiseks võimalusi, mis kõnetavad meid inimesena ja mitte niivõrd grupina kuhu me peaks kuuluma. Kahtlemata on teinekord vajadus ja soov olla rohkem "omasuguste" seas, sest justkui lihtsam on üksteist mõista ja poolelt sõnalt saadakse meist aru, kuid eks siin väljakutsed peituvadki. 

  • Katrin Handler's picture
    ...one of the panellists, Tiina Tambaum, said. Do you agree with this statement? I can understand her point of view, that the brain learns how to learn during life. But in my experience, as an adult you have to exactly know how to learn while as a child or youngster you learn easily without thinking how to do it. That means, if you don't have learning techniques as an adult learner it can be very difficult.