chevron-down chevron-left chevron-right chevron-up home circle comment double-caret-left double-caret-right like like2 twitter epale-arrow-up text-bubble cloud stop caret-down caret-up caret-left caret-right file-text

EPALE

Euroopa täiskasvanuhariduse veebikeskkond

 
 

Ressurss

Täiskasvanute osalus elukestvas õppes

Keel: ET

Postitaja Terje Haidak

Eesti konkurentsivõime kava Eesti 2020 ja elukestva õppe strateegia ühine eesmärk on suurendada täiskasvanute (25–64 a) elukestvas õppes osalemise määra ning vähendada eri- ja kutsealase hariduseta täiskasvanute osakaalu. Erialase hariduseta tööjõu suur osakaal on Eestis olnud probleemiks juba pikemat aega ning jääb suureks väljakutseks ka tulevikus. 


Euroopa Liidu tasemel on kõige olulisem täiskasvanuhariduse indikaator osalemine tasemeõppes või koolitusel viimase nelja nädala jooksul (sageli kasutatakse ka koondnimetust „osalemine elukestvas õppes“), mille kohta kogutakse informatsiooni tööjõu-uuringu käigus. Probleemiks on madala haridustasemega inimeste vähene osalemine elukestvas õppes. 


Eesti elanikkonna üldkeskhariduse omandanute märkimisväärselt kõrgete näitajate kõrval1 on tõsine mõtlemiskoht noorte sage piirdumine põhiharidusega. Liiga palju on noori, kes ei ole jõudnud vähemalt keskhariduse tasemeni. Osa neist kindlasti jõuab veel, kuid neil noortel, kes piirduvad vaid põhiharidusega, on reaalne oht jääda töömaailmas kõrvalseisjaks ja sattuda palgavaesusse (Jaggo, Reinhold, Valk, 2016). Eriti murettekitav on põhiharidusega noorte meeste rohkus. 
Põhiharidusega piirduvaid inimesi on palju ka 25–29aastaste vanuserühmas. Kui seni oli nooremas keskeas põhiharidusega piirduvaid inimesi vähe, siis praegu kasvab nende arv iga aastaga. 


Tööealiste inimeste arv Eestis väheneb: viimase kümne aasta jooksul on 25–64aastaste elanike arv vähenenud ca nelja tuhande ehk 0,6% võrra. Oluliselt (üle 30%) on kasvanud kõrgharidusega inimeste arv, vähenenud on erialase hariduseta ja kutseharidusega inimeste arv. 
Erialase hariduseta inimeste hulka arvestatakse kõik, kellel ei ole kutseharidust ega kõrgharidust – 2015. aastal oli 25–64aastaste seas erialase hariduseta inimeste osakaal 29,2%, arvudes väljendatuna teeb see hinnanguliselt kokku 210 000 inimesest. Hinnang eri- ja kutsealase hariduseta inimeste arvu kohta tugineb Eesti tööjõu-uuringu andmetele. 

 

Ressursi autor(id): 
Mart Reinhold (Haridus- ja Teadusministeerium)
ISBN: 
978-9985-72-233-6
Avaldamiskuupäev:
Kolmapäev, 30 November, 2016
Dokumendi keel
Sisestage ressurss: 
Uuringud ja aruanded
Riik:
Share on Facebook Share on Twitter Epale SoundCloud Share on LinkedIn