chevron-down chevron-left chevron-right chevron-up home circle comment double-caret-left double-caret-right like like2 twitter epale-arrow-up text-bubble cloud stop caret-down caret-up caret-left caret-right file-text

EPALE

Euroopa täiskasvanuhariduse veebikeskkond

 
 

Uudistetoimetus

Täiskasvanuharidus olgu kohaliku omavalitsuse arengukava loomulik osa

19/03/2019
Keel: ET

28. veebruaril said Tartus kokku Tartumaa täiskasvanuhariduse osapooled, koostööpartnerid, kohalike omavalituste esindajad ja täiskasvanuhariduse entusiastid. Kuidas on Tartumaa täiskasvanud õppijatel läinud, missugused on õppimisvõimalused, kes tahavad õppida ja kes peaksid kindlasti teadmisi uuendama-täiendama? 

Tegu oli teise seminariga täiskasvanuhariduse maakondlike koostööseminaride sarjast. Seminare korraldab Eesti täiskasvanute koolitajate assotsiatsioon Andras koostöös Haridus- ja Teadusministeeriumi täiskasvanuhariduse osakonnaga. Seminarid toimuvad märtsis ja aprillis igas maakonnas. 

Ülevaate täiskasvanuhariduse olukorrast Eestis andis Terje Haidak Haridus- ja Teadusministeeriumist, maakonna täiskasvanuhariduse statistikast Monica Marfeldt Andrasest. 2018. aasta täiskasvanud õppija nädalast Tartumaal tegi kokkuvõtte Ena Drenkhan, täiskasvanuhariduse koordinaator. Täiskasvanuhariduse populariseerimisest kohalike omavalitsuste kaasamise ja võrgustikutöö kaudu kõneles Eesti Linnade ja Valdade Liidu esindaja Hille Ilves. Veel sai infot Tartu Täiskasvanute Gümnaasiumi tööst, külaliikumisest Kodukant ja raamatukoguse osast täiskasvanuhariduse populariseerimisel. 

Häid näiteid

Nii näiteks toodi välja, et täiskasvanute gümnaasiumid teevad head tööd õppijate leidmisel ja pakuvad paindlikke õppimisvõimalusi nagu e-õpe. Muret teeb vähene koostöö kohalike omavalitsustega, puudub madala haridustasemega õppijate märkamise ja õppima suunamise ning motiveerimise süsteem. Külakogukondade õpitegevused on piirkonniti erinevad ja sõltuvad kohalikest eestvedajatest. Maainimestele on probleem transport ja halb logistika. Koolitusinfo liigub hästi, aga tasuta ühistranspordist hoolimata on logistiliselt keeruline koolitustel käia. Raamatukogutöötajad harivad nii iseennast kui lugejaid. Väga oluline on inimeste individuaalne juhendamine arvuti kasutamisel ja internetitoimingutes (ID-kaardi kasutamine, pangaülekannete tegemine). Tartumaal on 52 raamatukogu ja möödunud aastal korraldati klientidele 218 koolitust. 

Statistikat

Tartumaal on 151 122 elanikku, valdavalt eestlased. Elanike seas on 20–64aastaseid rohkem kui 88 000. Põhihariduse või sellest madalama haridusega inimesi on nende seas 13%, keskhariduse või kutsekeskharidusega 45%, kõrgharidusega või keskeriharidusega 41%. Registreeritud töötuid on maakonnas 3335, neist on paljudel vaid põhiharidus või kutseharidus põhihariduse baasil.
Täiskasvanuhariduse sihtrühm Tartumaal on madalama haridustasemega ja aegunud oskustega inimesed. Näiteks 20–64aastaste seas on põhiharidusega või sellest madalama haridustasemega inimesi üle 11 000. Peamiste takistustena õppima asumisel tuuakse välja motivatsioonipuudus ja puudub tööandja toetus. Samas info kättesaadavust õppimisvõimaluste kohta hindavad tartumaalased valdavalt heaks. 

Veel häid näiteid

Möödunud aastal toimunud täiskasvanud õppijale mõeldud suurematest üritustest tuleks mainida koolituslaata Elva perepäeval, Töötukassa teenuste tutvustus töötavale inimesele, Tartu Kutsehariduskeskuse koolitus-ja nõustamiskeskuse koolitusturgu, Idee Turg OÜ minikoolitusi sündmuskorraldusest ja meediatarbimisest, Tartu Rahvaülikooli kultuuriloenguid kunstist ja laulupidudest.

Täiskasvanuharidust tuleb populariseerida

Seminari lõpetas aruteluring laudades: kuidas saaks kohalik omavalitus (KOV) ja täiskasvanuhariduse võrgustik kaasa aidata täiskasvanuhariduse populariseerimisele Tartumaal. Juhtmõtted: oluline on koostöö KOVi ja kohalike ettevõtjate vahel, sh tööjõu kaardistamine; töötute koolitus ja ümberõpe olgu lühike, kompaktne ja etappidena; pikad koolitused hirmutavad ja puudub vahepealne eduelamus; praktikute kaasamine õpetamisesse, sh välismaalased, autoriteedid; kasutada õppetegevusteks noortekeskusi, koolimaju, mis sageli seisvada õhtutundidel tühjana. Kõige aluseks on arengukavad, millele on eelnenud laiapõhjalised arutelud. Tähtis, et kõigi kohalike omavalitsuste arengukavades oleks lisaks alus-ja üldharidusele sees ka täiskasvanuharidus. Ja seda mitte ainult loosungitena, vaid reaalsete tegevustena tegevuskavades. Noortekeskuste kaasamine, sest nii saab läheneda noortele täiskasvanutele. Edukate õppijate esiletoomine ja tunnustamine. Vallavalitsuste töötajad õppima ja eeskujuks. Tunnustada tööandjaid, kes soosivad õppimist. 

Täiskasvanuhariduse maakondlike koostööseminaride eesmärk on tugevdada  täiskasvanuhariduse võrgustikke maakondades ja suurendada koostööd täiskasvanuhariduse osapoolte vahel. Seminaridega alustati Ida-Virumaalt, 26. veebruaril oldi koos Jõhvis.

Foto autor on Monica Marfeldt

 

Share on Facebook Share on Twitter Share on Google+ Share on LinkedIn
  • Kasutaja Mariann Laius pilt
    Tartu Täiskasvanute Gümnaasiumi õpetajana võin rõõmustada nende õpilaste üle, kes on meie koolis saanud tagasi õppimissoovi ja usu enda hakkamasaamisesse. Pole õnnelikumaid inimesi, kui meie kooli lõpetajad, kes on end ületades oma unistuse, gümnaasiumi lõputunnistus kätte saada, teoks teinud. Kõik teed on ju siis nende ees valla. Paljud neist on saanud õppimises nii suure hoo sisse, et jätkavad edukalt õpinguid erinevates kõrgkoolides või kutseõppeasutustes. Oluline on see, et nii mõnelgi neist on nüüd tänu gümnaasiumiharidusele parem positsioon tööturul/tööl või nad on elus lihtsalt edukamad kui varem ja oskavad ka oma lapsi õpingutes toetada. Vähem õnnelikud pole ka me põhikooli lõpetajad, kes lisaks lõputunnistusele saavad õpingute käigus tõeliselt täiskasvanuks ning õpivad võetud kohustustest kinni pidama ja antud lubadusi täitma. Paljud meie kooli lõpetajaid asuvad õppima erialal, millest nad on ammu unistanud, aga see pole madala haridustaseme tõttu olnud võimalik. Nii ongi neil tulnud vastu võtta töö, mis rõõmu ei too. Täiskasvanute gümnaasiumid eraldi koolidena peavad kindlasti alles jääma. Olles ainult ühe osakonnana (riigi)gümnaasiumi juures, kaotaksime oma näo ja ka paljud õpilased, kes meie juurde tee võiksid leida. Reeglina ei taheta end siduda kooliga, mis neile vanu aegu meelde tuletab. Eks igaüks taha alustada uuelt puhtalt lehelt ja nii, et peaks võimalikult vähe vanu ebaõnnestumisi kaasas kandma. See võimalus on neil kõigil meie kooli tulles olemas, sest usume, et hea tahtmise juures saadakse hakkama. Täiskasvanute seltskonnas taltub nii mõnigi endine väänik või elunautija ning käivitab endas varjatud ressursid, mis on vajalikud õpinguteks. Miks mitte teha üha rohkem inimesi õnnelikuks ja aidata neil liikuda oma unistuste poole?! Aga selleks on vaja kõigi osapoolte koostööd, et need inimesed leiaksid üles teeotsa (täiskasvanute gümnaasiumite näol), mis aitaks neil jõuda sammukese oma unistustele lähemale. Jõudu selleks meile kõigile!