chevron-down chevron-left chevron-right chevron-up home circle comment double-caret-left double-caret-right like like2 twitter epale-arrow-up text-bubble cloud stop caret-down caret-up caret-left caret-right file-text

EPALE

Euroopa täiskasvanuhariduse veebikeskkond

 
 

Uudistetoimetus

Täiskasvanud õppijate hulk tõusis rekordilise 17,3 protsendini

02/03/2018
Keel: ET
Document available also in: EN MT HU

Statistikaameti äsja avaldatud andmete kohaselt osales 2017. aastal tasemeõppes või koolitustel 17,3 protsenti 25-64aastasest elanikest, mis on 1,6 protsendi võrra enam kui 2016. aastal.

Erilist tähelepanu väärib madalama haridustasemega inimeste õppes osalemine, mis kasvas võrreldes üle-eelmise aastaga 2 protsendi võrra ehk 4,9 protsendilt 6,9 protsendini.

Haridus- ja Teadusministeeriumi täiskasvanuhariduse osakonna juhataja Terje Haidak märkis, et tegemist on väga hea tulemusega. „Täiskasvanud õppijate hulga suurenemine osutab, et enesetäiendamise võimalused on üha kvaliteetsemad, paindlikumad ja inimestele paremini kättesaadavad,“ ütles Haidak. „Erilist rõõmu teeb see, et just madalama haridustasemega täiskasvanud, kes seni on elukestvas õppes tagasihoidlikumalt osalenud, tunnevad suuremat huvi uute teadmiste ja oskuste omandamise vastu, mis aitab kaasa nii nende tööalasele edukusele kui üldisele eluga rahulolule.“

Kui kümmekond aastat tagasi oli Eesti elukestvas õppes osalemise näitaja 7 protsendi ringis ja viis aastat tagasi ligikaudu 12 protsenti, siis praegused näitajad on ajaloo kõrgeimad.

Riik töötab selle nimel, et koolitustele oleks ligipääs üha suuremal hulgal inimestel ja koolitustel osaleks veel rohkem inimesi. Kasvutrendi jätkumiseks on ka edaspidi vaja tagada täiskasvanute ligipääs nii tasemeõppele kui kursustele.

2018. aastal jätkab Haridus- ja Teadusministeerium tasuta täiendus- ja ümberõppekursuste pakkumist Euroopa Sotsiaalfondi toel. Aasta jooksul avaneb ligi 12 tuhandele inimesele võimalus osaleda tasuta kursustel ning valida saab rohkem kui 900 kursuse vahel. Kursused on mõeldud täiskasvanutele, kes pole saanud erialast ettevalmistust või kelle oskused vajavad kaasajastamist.

Õpitakse, et saada uusi teadmisi ja oskusi ning tööga paremini toime tulla

Möödunud sügisel viidi koostöös loovagentuuriga Zavod ja Eesti täiskasvanute koolitajate assotsiatsiooniga Andras ellu tele-, raadio- ja välireklaami kampaania, kus Tanel Padar ja Konstantin Vassiljev kutsusid üles jätkama õpinguid koos teiste täiskasvanutega. Turu-uuringute AS poolt läbi viidud üle-eestiline küsitlus näitas, et kampaaniat märkas 81% küsitletutest. Iga neljas kampaaniat märganud täiskasvanu tunnistas, et see tekitas neis huvi enesetäiendamise vastu.

Õppima asumise takistustena toodi esile eelkõige vajaduse ja huvipuudust, vaid 2% mainis, et takistuseks on tööandja toetuse puudumine.

Juba õppima asunud või seda teha plaanivatelt täiskasvanutelt küsiti nende motiive enesetäiendamiseks. 68% vastas, et soovib saada uusi teadmisi või oskusi, 41% soovib tööga paremini toime tulla, 36% peab õppimist huvitavaks ja sama palju on neid, kes soovivad rohkem raha teenida.

Kuni 30-aastased tõid sagedamini välja, et tahavad saada uusi oskusi ja teadmisi selleks, et rohkem raha teenida, leida uusi tutvusi või alustada ettevõtlusega. Ka 30-39-aastased tahavad karjääri teha, kuid ka senisest rutiinist välja murda. Naised nimetasid meestest sagedamini soovi olla õppimisega oma lastele eeskujuks.

Allikas: Haridus- ja Teadusministeerium

Share on Facebook Share on Twitter Epale SoundCloud Share on LinkedIn
  • Kasutaja Anna Kirmane pilt

    Igaunijā izmantotā nepārtrauktas mācīšanās stratēģija ļauj īstenot ideju par mūžizglītību. Tas ir ļoti racionāls un stratēģiski pareizs lēmums - dot iespēju, un šajā gadījumā arī bez maksas, attīstīt un uzlabot zināšanu un prasmju līmeni pieaugušajiem. Turklāt kursos iegūtās zināšanas ir noderīgas ne tikai ikdienas dzīvē, bet arī palielina cilvēku līmeni un nepieciešamību darba tirgū. Valsts iegulda naudu savos darbiniekos, ļaujot viņiem attīstīties, dodot viņiem papildu motivāciju valsts lai sasniegtu progresīvus rādītājus dažādās darba jomās. Manuprāt, tas ir viens no vislabākajiem un veiksmīgākajiem ieguldījumiem valstī un tautā, kas, protams, dos daudz pozitīvu progresu un rezultātus.

    Turklāt tas arī parāda, ka cilvēki vēlas neatpalikt no mūsdienīgas dzīves un paplašināt savas iespējas ar smart  pasaules un ierīces palīdzību un ir gatavi pastāvīgi uzlabot savas zināšanas. Vēlme kļūt par progresa daļu ļauj ne tikai tikt galā ar ikdienas un ikdienas pienākumiem, bet arī pašizglītoties dažādos aspektos.

    Es gribētu pateikt, ka tas ir patiešām fantastisks ziņas Igaunijai, kā arī tās iedzīvotājiem. Daudzām valstīm būtu vērts mācīties no šādas mazas, bet ļoti progresīvas valsts.

     Anna Kirmane | Latvijas Universitāte.

  • Kasutaja Nori Nagy pilt
    Ráadásul a felnőttek továbbképzése, tudások felfrissítése csökkenti a generációk közötti különbséget is. Jobban megértik a fiatalok gondolkodásmódjukat, még inkább közös nyelven beszélhetnek. Számos felnőttnek lenne igénye arra, hogy továbbképezze magát, de nem tudják milyen lehetőségeik vannak. Itthon is szervezni kellene egy nagyobb kampányt.
  • Kasutaja Kata Himer pilt
    Tetszik, hogy sokan nem (csak) az anyagiak miatt akarják magukat fejleszteni, a fő ok a saját álmaik megvalósítása. Külön öröm, hogy főként a nők gondolnak arra is, hogy példát mutassanak a gyermekeiknek, így ők is nagyobb eséllyel fognak továbbtanulni.
  • Kasutaja Anna Simon pilt
  • Kasutaja Tekla Schmelzer pilt
    This is real convincing, huge progress in Estonia. I guess the emphasis is on the free training courses which are also useful on the labor market. In Hungary the training courses are free but useless and demotivating. Which are useful are expensive. Hungary would need some good exercises from Estonia.
  • Kasutaja Elena Trepule pilt
    Oh, what fantastic good news from Estonia! Well done indeed. We in Lithuania need to learn from our Estonian neighbors active and rational ways of doing - in this case offering educational possibilities for adult population.
  • Kasutaja Merle KOIK pilt
    Ka raamatukogudes on märgata elukestvas õppes osalejate arvu suurenemist. Kiiresti arenevad "nutikad" seadmed ja e-teenuste pidev laienemine tekitavad inimestes vajaduse pideva enesearendamise järele, et igapäevases elus toime tulla. Raamatukogud saavad selles osas paindlikke koolitusi pakkuda. SA Vaata Maailma alustab käesoleva aasta märtsis projekti NutiAkadeemia, mis on just täiskasvanute nutiseadmete kasutamise oskuste parandamisele suunatud koolitus- ja nõustamisprojekt. Projekti koostööpartneriteks on Swedbank, SEB, Telia, Elisa ja SK ID Solutions ning projekti tegevustesse on kaasatud ka raamatukogud. 
  • Kasutaja Riina Kütt pilt
    Tasuta koolitused on olnud kindlasti oluliseks õppijate ringi laiendajaks. 
    Loota võib, et kord juba omandatud või taasomandatud õpiharjumused mõjuvad pikemalt ning täiskasvanud õppijate hulk jääb meie riigis püsivalt kõrgeks ka järgmisel rahastusperioodil. 
  • Kasutaja Georgi SKOROBOGATOV pilt
    Minu hinnangul väga tähtis, et riik jätkab õppimisvõimaluste pakkumisega vähemalt samas mahus ka pärast EL poolse rahastuse vähenemist. Õõpima õppimine on tulevikuoskus, mida läheb vaja kõikidel erialadel, et (masinatega) konkurentsivõimelisena püsida ja kui meie inimesed juba nii ulatuslikult õppes osalevad, seda taset tuleb hoida. Euroopa kontekstis on see tase kõrge, samas, on ka riike, kus see määr on lausa 30% ja kõrgem. Ning meie endi Elukestva õppe strateegia sihtatase on 2020. aastal 20%.  Seega arenguruumi on meil küll. Millised on sinu sammud, hea kolleeg, mida sa astud Eesti inimeste elukestvas õppes osalemise määra tõstmiseks? Jaga paun oma kogemusi teistega, sest me kõik töötame sama eesmärgi nimel! 
  • Kasutaja Madli Leikop pilt
    See uudis näitab, kuidas elukestev õpe saab tegelikkuseks. Endagi tutvusringis on mitu täiskasvanut, kes on kasutanud täiendusõppe võimalusi kutseõppeasutuses ja on väga rahule jäänud. Märgata on, kuidas üha rohkem minnakse täiskasvanuna õppima mitte üksnes vajadusest, vaid soovist midagi uut kogeda või siis õppimisoskusi värskendada.