chevron-down chevron-left chevron-right chevron-up home circle comment double-caret-left double-caret-right like like2 twitter epale-arrow-up text-bubble cloud stop caret-down caret-up caret-left caret-right file-text

EPALE

Euroopa täiskasvanuhariduse veebikeskkond

 
 

Uudistetoimetus

Raplamaal arutleti täiskasvanuhariduse võimaluste ja vajaduste üle

21/04/2019
Keel: ET
11. aprillil said Raplas kokku Raplamaa täiskasvanuhariduse osapooled, koostööpartnerid, kohalike omavalituste esindajad ja täiskasvanuhariduse entusiastid. Kuidas on Raplamaa täiskasvanud õppijatel läinud, missugused on õppimisvõimalused, millistes sihtrühmades tuleks täiskasvanuõpet rohkem populariseerida? 
 
Tegu oli järjekordse seminariga täiskasvanuhariduse maakondlike koostööseminaride sarjast. Seminare korraldab Eesti täiskasvanute koolitajate assotsiatsioon Andras koostöös Haridus- ja Teadusministeeriumi täiskasvanuhariduse osakonnaga. Seminarid algasid veebruari lõpus ja on tänaseks toimunud igas maakonnas.  
 
Ülevaate täiskasvanuhariduse olukorrast Eestis andis Annaliisa Toom Haridus- ja Teadusministeeriumist, maakonna täiskasvanuhariduse statistikast Monica Marfeldt Andrasest. 2018. aasta täiskasvanud õppija nädalast Tartumaal tegi kokkuvõtte Ivi Sark, täiskasvanuhariduse koordinaator. Täiskasvanuhariduse populariseerimisest kohalike omavalitsuste kaasamise ja võrgustikutöö kaudu kõneles Eesti Linnade ja Valdade Liidu esindaja Hille Ilves. Veel sai infot Tartu Täiskasvanute Gümnaasiumi tööst ja raamatukogude osast täiskasvanuhariduse populariseerimisel. 
 
EHISes registreeritud täienduskoolitusasutusi on Raplamaal 23, sealhulgas näiteks viis autokooli ja 15 erakooli. Suurimad koolituste pakkujad on Kajari Koolitused, RA Koolitused koolituskeskus, Kehtna Kutsehariduskeskus, Rapla Autokool. Vaatamata üsna headele võimalustele on üks arv Raplamaa näitajates küll hämmastav: 0% Raplamaa elanikest alustas 2018. aastal millegi uue õppimisega (Eesti keskmine 26%). 23%  Raplamaa elanikest kavatseb end täiendada, alustada millegi uue õppimist (Eesti keskmine 35%).
 
Raplamaal on 33 299 elanikku, valdavalt eestlased. Elanike seas on 20–64aastaseid ligi 20 000. Põhihariduse või sellest madalama haridusega inimesi on nende seas 19,75%, keskhariduse või kutsekeskharidusega 53,36%, kõrgharidusega või keskeriharidusega 26,24%. Registreeritud töötuid on maakonnas 686, neist 200-l on vaid põhiharidus või kutseharidus põhihariduse baasil.
 
Täiskasvanuhariduse sihtrühm Raplamaal on madalama haridustasemega ja aegunud oskustega inimesed. Peamiste takistustena õppima asumisel tuuakse välja motivatsioonipuudus ja ei osata koolitust valida. Samas info kättesaadavust õppimisvõimaluste kohta hindavad raplamaalased valdavalt heaks. 
 
Seminari lõpetas aruteluring laudades: kuidas saaks kohalik omavalitus ja täiskasvanuhariduse võrgustik kaasa aidata täiskasvanuhariduse populariseerimisele Raplamaal. Juhtmõtted: 
- Raamatukogude rollimuutuse aksepteerimine, raamatukogu kui täiskasvanute koolitaja, suunaja. Projekt "Raamatukogu teine tulemine".
- Kohalik omavalitsus peaks täpselt kaardistama sihtrühma, kelleni peab õppeinfo jõudma; kes on potentsiaalsed õppijad.  
- Toimetuleku õppekava (TÕK) lõpetanud, kes ei suuda suunduda avatud tööturule, peavad saama tööd kohalikes omavalitsustes.
- Noortekeskuste toetamine/pidamine. 
- Põhikooli osas karjäärinõustamisõppe süsteemi loomine (5. klassist alates) - koostöö Töötukassaga.
- Gümnaasiumites mitmekesisem valikainete osa, praktika võimalused.
- Kohalik omavalitsus tagab koolides vajalikud tugisüsteemid, julgustab haridusasutuste juhte innovaatiliste ideede elluviimisel, toetab finantsidega (projektide omaosalus).
- Maakondlikud täiskasvanuhariduse keskused - koondab info, koordineerib arengut, kaardistab vajadusi ja koolide võimekust, koolitajate andmebaas. Ühine maakondlik infovõrgustik (ka veebis) hõlmab kogu täiskasvanuhariduse võimalusi maakonnas. Kes koostab ja haldab? 
- Puudub nii riiklik kui kohalik täiskasvanuhariduse pikaajaline strateegia ja selle elluviimine. Oleme kohtadel teavitajad, info edastajad - sellest jääb väheks.
- Kuulatud statistikanäited on arvuliselt väga suured. Ei kuulnud ettekandest, kuidas seda probleemi RIIK lahendab?
   
Täiskasvanuhariduse maakondlike koostööseminaride eesmärk on tugevdada  täiskasvanuhariduse võrgustikke maakondades ja suurendada koostööd täiskasvanuhariduse osapoolte vahel. Seminaridega alustati Ida-Virumaalt, 26. veebruaril oldi koos Jõhvis.
Share on Facebook Share on Twitter Epale SoundCloud Share on LinkedIn