chevron-down chevron-left chevron-right chevron-up home circle comment double-caret-left double-caret-right like like2 twitter epale-arrow-up text-bubble cloud stop caret-down caret-up caret-left caret-right file-text

EPALE

Euroopa täiskasvanuhariduse veebikeskkond

 
 

Uudistetoimetus

Pärnumaa elanikud on keskmisest innukamad õppijad

03/05/2019
Keel: ET
Pärnumaa täiskasvanuhariduse maakondlikul koostööseminaril toodi välja kolm olulist märksõna: märkamine, koostöö ja teavitus. Tunnusta täiskasvanud õppijat, tee info täiednusõppe kohta lihtsalt leitavaks, oluline on kohalike omavalitsuste ja kohalike ettevõtete koostöö. Neid mõtteid on igas maakonnas koostööseminaril rõhutatud. 
 
Pärnumaa täiskasvanuhariduse osapooled, koostööpartnerid, kohalike omavalituste esindajad ja täiskasvanuhariduse entusiastid olid koos 12. aprillil Pärnus. Sarnaseid seminare korraldas veebruaris, märtsis ja aprillis Eesti täiskasvanute koolitajate assotsiatsioon Andras koostöös Haridus- ja Teadusministeeriumi täiskasvanuhariduse osakonnaga igas maakonnas. Igal seminaril sai ülevaate täiskasvanuhariduse statistikast, sündmustest, tulevikuplaanidest Eestis tervikuna ja konkreetses maakonnas. Täiskasvanuhariduse maakondlike koostööseminaride eesmärk on tugevdada  täiskasvanuhariduse võrgustikke maakondades ja suurendada koostööd täiskasvanuhariduse osapoolte vahel. 
 
Pärnus rääkis Pärnumaa täiskasvanuhariduse koordinaator Sirje Pauskar möödunud aasta täiskasvanud õppija nädala (TÕN) sündmustest kohalikul tasandil. Tegevuste eesmärk oli täiskasvanuhariduse populariseerimine ja õppimisvõimaluste tutvustamine ning pakkumine. Nii näiteks toimus miniõpimess Pärnumaa TÕN 2018 Pärnu uues bussijaamas, kus inimestelt uuriti, mida nad õppida tahaksid, ja tutvustati täienduskoolitusi ning teisi täiskasvanuhariduse võimalusi. Kohal olid Pärnu Saksa Tehnoloogiakool, Pärnu Täiskasvanute Gümnaasium, Tartu Ülikooli Pärnu Kolledž, Pärnumaa Kutsehariduskeskus, Pärnu Keskraamatukogu, Noorte Tugila, Pärnu Rahvaülikool, Töötukassa, Raeküla Vanakooli Keskus.
Andrase võrgustike tegevustest andsid ülevaate Karin Kurvits Pärnu Täiskasvanute Gümnaasiumist; Tiina Heidemann; Eesti Külaliikumise Kodukant täiskasvanuhariduse saadik, ja Lenna Eliste Pärnu Keskraamatukogust. Lisaks esinejad Töötukassast, Andrasest ning Haridus- ja Teadusministeeriumist. 
 
Pärnumaal on 85 756 elanikku, neist 20–64-aastaseid kokku ligi 27 000. Nende seas on põhihariduse või sellest madalama haridustasemega inimesi 16,66%, kõrgharidusega 28,49% ja keskharidusega või kutseharidusega keskhariduse baasil 54,02%. Tuleb märkida, et maakondades, kus on n-ö oma kutsehariduskeskus, on rohkelt just kutsekeskharidusega inimesi (näiteks ka Läänemaal). 
 
Registreeritud töötuid on Pärnumaal 2366, neist 550 inimesel on ainult põhiharidus või madalam haridustase, 602 inimesel üldkeskharidus.
 
Täiskasvanuhariduse sihtrühma fookus Pärnumaal on madalama haridustasemega ja aegunud oskustega inimesed. See on tavapärane igas maakonnas, aga Pärnumaa elanikud on keskmisest innukamad õppima: 30% alustas 2018. aastal millegi uue õppimisega (Eesti keskmine 26%). 33% Pärnumaa elanikest kavatseb end täiendada (Eesti keskmine 35%). Info kättesaadavust õppimisvõimaluste kohta hindas heaks 38% Valgamaa elanikest. 
 
Lauaaruteludest täiskasvanuhariduse populariseerimise kohta jäid kõlama järgmised mõtted: 
1. Uus ametikoht kohalikus omavalitsuse - täiskasvanud õppija nõustaja.
2. Rahaliselt toetada õppida soovijat, transpordi osas.
3. Raamatukogus võimalik  õppida ja suhelda õpetajaga, kui on e-õppe võimalusi rohkem.
4. Teavitustöö tegemine ja koostöö riigi, kohaliku omavalitsuse ja ettevõtetega, millistele ametikohtadele vajatakse töötajaid.
5. Teavitustöö täiskasvanuõppe korraldamiseks koostöös külaseltsidega.
6. Sotsiaaltöötajad kaardistavad koolist väljalangenud noored.
7. Kohalikud omavalitsused kaardistavad täiskasvanute haridustaseme ja oskused.
8. Läbi positiivsete näidete teadlikkuse tõstmine õppimisvajadusest ja tunnustamine.
9. Osalemine koostööprojektides, näiteks Töötukassa projektid.
10. Informatsiooni kättesaadavaks tegemine.
11. Vajadustele vastav transport.
12. Märkamine ja motivatsiooni loomine, näiteks autojuhilubade taotlemine algab vähemalt põhiharidustasemest.
13. Teenused kohapeale
14. Majutus õppijatele.
15. Vabahariduse rahastamine inimeste aktiviseerimiseks, õppimise vastu huvi äratamiseks.
 
Kokkuvõttena jäi kõlama kolm olulist märksõna:
1. Märkamine (motiveerimine, toetamine, tunnustamine).
2. Koostöö (riigi, kohaliku omavalitsuse  ja ettevõtetega, koolid,  raamatukogud, külaseltsid).
3. Informatsiooni kättesaadavaks tegemine, teavitustöö.
 
Share on Facebook Share on Twitter Epale SoundCloud Share on LinkedIn