chevron-down chevron-left chevron-right chevron-up home circle comment double-caret-left double-caret-right like like2 twitter epale-arrow-up text-bubble cloud stop caret-down caret-up caret-left caret-right file-text

EPALE

Euroopa täiskasvanuhariduse veebikeskkond

 
 

Uudistetoimetus

Kokkuvõte Viljandimaa seminarist

26/04/2019
Keel: ET
10. aprillil said Viljandis kokku Viljandimaa täiskasvanuhariduse osapooled, koostööpartnerid, kohalike omavalituste esindajad ja täiskasvanuhariduse entusiastid. 
 
Tegu oli järjekordse seminariga täiskasvanuhariduse maakondlike koostööseminaride sarjast. Seminare korraldab Eesti täiskasvanute koolitajate assotsiatsioon Andras koostöös Haridus- ja Teadusministeeriumi täiskasvanuhariduse osakonnaga. Seminarid algasid veebruari lõpus ja on tänaseks toimunud igas maakonnas.  
 
Ülevaate täiskasvanuhariduse olukorrast Eestis andis Külli All Haridus- ja Teadusministeeriumist, maakonna täiskasvanuhariduse statistikast Monica Marfeldt Andrasest. 2018. aasta täiskasvanud õppija nädalast Viljandimaal tegi kokkuvõtte Maie Jaago, täiskasvanuhariduse koordinaator. Täiskasvanuhariduse populariseerimisest kohalike omavalitsuste kaasamise ja võrgustikutöö kaudu kõneles Eesti Linnade ja Valdade Liidu esindaja Hille Ilves. Veel sai infot Viljandi Täiskasvanute Gümnaasiumi tööst ja raamatukogude osast täiskasvanuhariduse populariseerimisel. 
 
EHISes registreeritud täienduskoolitusasutusi on Viljandimaal 13. Suurimad  täienduskoolituste pakkujad on Viljandi Pärimusmuusika Keskus, LRK Autokoolotus OÜ, Viljandi Kutseõppekeskus, Olustvere Teenindus- ja Maamajanduskool. 18% Viljandimaa elanikest alustas 2018. aastal millegi uue õppimisega (Eesti keskmine 26%). 28% kavatseb end täiendada, alustada millegi uue õppimist (Eesti keskmine 35%).
 
Viljandimaal on 46 782 elanikku, valdavalt eestlased. Elanike seas on 20–64aastaseid 27 000. Põhihariduse või sellest madalama haridusega inimesi on nende seas 20,07%, keskhariduse või kutsekeskharidusega 52,76%, kõrgharidusega või keskeriharidusega 26,61%. Registreeritud töötuid on maakonnas 768, neist veidi üle 200-l on vaid põhiharidus või sellest madalam haridustase. Täiskasvanuhariduse sihtrühm Viljandimaal on madalama haridustasemega ja aegunud oskustega inimesed. Viljandimaalased tõid peamiste takistustena õppima asumisel välja: pole vajadust, pole motivatsiooni, tervislikud põhjused. Samas info kättesaadavust õppimisvõimaluste kohta hindavad viljandimaalased väga heaks. 
 
Seminari lõpetas aruteluring laudades: kuidas saaks kohalik omavalitus ja täiskasvanuhariduse võrgustik kaasa aidata täiskasvanuhariduse populariseerimisele Raplamaal. Juhtmõtted
1. Edulugude jagamine kohalikus meedias – märka inimest!
2. Viljandimaal tegutsevate täiskasvanuharidusega seotud asutuste ning organisatsioonide  kaardistamine (Võrumaa näide).
3. Täiskasvanuhariduse toetamine, ametnike suhtumise muutmine elukestvasse õppesse. Sotsiaaltöötajate õpetamine ja kaasamine info levitajatena.
4. Kaasata õppivate inimeste tunnustamise protsessi erinevaid ettevõtteid ja ergutada neid asutusesiseselt märkama ja toetama õppivaid töötajaid. Kaasata neid info levitamse protsessi. Haritum töötaja on ka ettevõttele kasulikum.
5. Infovoldikud raamatukogudes ja teistes erinevates asutustes.
6. Õppijate edulugude kajastamine linna/valla kodulehel.
7. Inimeselt inimesele suhtlemine – nõustajad tänavatele!
8. Eakatele suunatud tegevused. Väärikate ülikool igasse linna!
9. Täiskasvanutele huvihariduse võimaldamine suuremas mahus – vabahariduse valdkonna arendamine.
10. Koolitajate laat – elamuslaat kõigile! Hansapäevade messist võtavad ka koolitusasutused/ organisatsioonid osa.
11. Õppimine on seotud sotsiaaltoetustega – „toimetulekupreemia usinale õppijale“. Õppija võib saada toetuste jagamise pingereas ettepoole.
12. Algatada kogukonna tasandil klubiliikumist, mis koondaks sarnaseid inimesi ja aitaks neil taastada enesehinnangut ning seejärel näidata võimalusi edasitegutsemiseks.
13. KOV-id rohkem tegelema laste haridusega põhikooli tasandil – kui lapsel on põhikoolis hea, siis on tõenäolisem ka tema haridustee jätkumine hiljem.
14. Karjäärinõustamist kasutada kogukonnas rohkem ning oluliselt suurendada seda täiskasvanute hulgas.
15. KOV-id korrastama ühistransporti, et keskustest saaks inimesed koju ka peale tööaega.
16. Tegeleda huviharduse pakkumisel ka põlvkondade sidususega.   
 
Täiskasvanuhariduse maakondlike koostööseminaride eesmärk on tugevdada  täiskasvanuhariduse võrgustikke maakondades ja suurendada koostööd täiskasvanuhariduse osapoolte vahel. Seminaridega alustati Ida-Virumaalt, 26. veebruaril oldi koos Jõhvis. Kõikide toimunud seminaride kohta saab ülevaateid lugeda EPALE lehelt uudiste rubriigist. 
Share on Facebook Share on Twitter Epale SoundCloud Share on LinkedIn