chevron-down chevron-left chevron-right chevron-up home circle comment double-caret-left double-caret-right like like2 twitter epale-arrow-up text-bubble cloud stop caret-down caret-up caret-left caret-right file-text

EPALE

Euroopa täiskasvanuhariduse veebikeskkond

 
 

Uudistetoimetus

Järvamaa täiskasvanud on õppimisvõimalustest hästi informeeritud, aga õppimistahet napib

12/04/2019
Keel: ET
Täiskasvanuhariduse maakondlikud koostööseminarid on nüüdseks peetud ka Järvamaal, Harjumaal ja Lääne-Virumaal. Välja võib tuua juba mõne ühise murekoha, mis iseloomustab täiskasvanuharidust (õigemini küll mitteõppijaid) maakonnast sõltumata: õppimisest loobutakse, sest polevat põhjust ega motivatsiooni teadmisi täiendada. Koostööseminaride üks eesmärk ongi leida viise, kuidas täiskasvanuid koolipinki tagasi tuua. 
 
26. märtsil peeti Paide raekojas Järvamaa täiskasvanuhariduse maakondlikku koostööseminari. Päev algas Paide Täiskasvanute Keskkooli õpilaste Elis Erika Maasi ja Mariettely Saare muusikalise etteastega ning Paide linnapea Priit Värgi tervitusega. 
 
Eesti täiskasvanuhariduse olukorrast andis ülevaate Annaliisa Toom Haridus- ja Teadusministeeriumist. Ta rääkis täiskasvanuhariduse olukorrast ja statistikast ning tõi välja, et enim on puudu nõustajatest, kes annaksid koolinoortele infot õppimisvõimaluste kohta pärast põhikooli.
 
Statistilise kokkuvõtte Järvamaa täiskasvanuharidusest andis Monica Marfeldt Andrasest. Ta tõi välja, et Järvamaal on 20- kuni 64aastaste elanike seas põhiharidusega või sellest madalama haridustasemega 21,1% inimestest. Lisaks on Järvamaal palju vaid põhiharidusega noori naisi, kellel on alla seitsme aasta vanused lapsed.
 
Lühidalt Järvamaa statistikast: Järvamaal oli 2018. aastal 30 661 elanikku, sh vaid ligi 1500 teistest rahvustest inimesi. 20- kuni 64aastaste elanike seas on põhiharidus või sellest madalam haridustase 21,10%-l, keskharidus või kutseharidus keskhariduse baasil 53,87%-l, kõrgharidus või keskeriharidus 24,34%-l. 
 
Täiskasvanuhariduse sihtrühm on madalama haridustasemega ja aegunud oskustega inimesed. Üksnes põhiharidusega on Järvamaal ligi 4000 inimest, neist 60% on mehed. 
2018. aastal alustas 19% Järvamaa elanikest millegi uue õppimisega (Eesti keskmine 26%). 16% plaanib midagi õppida asuda (Eesti keskmine 35%). Info kättesaadavust õppimisvõimaluste kohta hinnati väga hea, aga pole põhjust ja pole motivatsiooni oma teadmisi täiendada – see toodi välja peamise takistusena. 
 
Statistilisele ülevaatele järgnes täiskasvanuhariduse koordinaatori Anneli Suitsu kokkuvõte Järvamaa täiskasvanud õppija nädala (TÕN 2018) tegevustest ning käesolevasse aastasse heitis pilgu Sirje Plaks, kes rääkis Andrase tegevustest. Seejärel tutvustasid täiskasvanuharidust toetavad ja ühise koostöövõrgustiku loonud asutused oma tegemisi ja võimalusi Järvamaal.
 
Päev lõppes aruteluga, millised on kohalike omavalitsuste ja maakondlike võrgustike koostöövõimalused täiskasvanuhariduse populariseerimiseks Järvamaal. Leiti järgmist
- Õppivatele lastevanematele võiks kohalik omavalitsus tagada lapsele tasuta lasteaiakoha ja söögi ning lastele organiseeritud ekskursioonid.
- Kohalik omavalitsus võiks rahastada projekte inimeste koolituseks, teavituseks – projekte teevad MTÜd.
- Kohalike omavalitsuste juhid väärtustavad töötajaid, arenguvestlused ja isiklik arenguplaan.
- Omavalitsus võiks üle vaadata bussiliikluse.
- Vanemlusprogramm Imelised Aastad, KOVi toetus veel rohkemate gruppide tekitamiseks.
- 4-päevane töönädal.
- Paindlik tööaeg.
- Maa-raamatukogud võiks kujuneda õpikeskusteks.
- Teadmised oma elu juhtimisest – koolitused.
- KOVi sotsiaaltöötajad – neid peaks olema kas rohkem või tuleks neid rohkem teavitada täiskasvanute õppimisvõimalustest.
- Mõjutada inimesi rahaliselt näiteks toetuste andmise piiramisega, kui inimene ei ole aktiivne (tööturul või koolis).
- Suurendada rahastust.
- Kokku leppida kvaliteedi mõõdikud.
- Detsentraliseerimine.
 
Täiskasvanuhariduse maakondlikel koostööseminaridel saavad kokku täiskasvanuhariduse osapooled, kohalike omavalitsuste esindajad ja täiskasvanuhariduse edendajad. Seminarid algasid veebruaris Ida-Virumaalt ja aprilli lõpuks on Eestile ring peale tehtud. Seminare korraldab ETKA Andras koostöös Haridus- ja Teadusministeeriumiga. Toimunud seminaride kokkuvõtteid saab lugeda EPALE uudiste rubriigist. 
 
Share on Facebook Share on Twitter Epale SoundCloud Share on LinkedIn