chevron-down chevron-left chevron-right chevron-up home circle comment double-caret-left double-caret-right like like2 twitter epale-arrow-up text-bubble cloud stop caret-down caret-up caret-left caret-right file-text

EPALE

Euroopa täiskasvanuhariduse veebikeskkond

 
 

Uudistetoimetus

Anna õng, mitte kala!

25/04/2019
Keel: ET
Veebruaris, märtsis ja aprillis on toimunud Eesti täiskasvanute koolitajate assotsiatsiooni Andras eestvedamisel ning koostöös Haridus- ja Teadusministeeriumi täiskasvanuhariduse osakonnaga täiskasvanuhariduse maakondlikud koostööseminarid. Nende eesmärk on tugevdada täiskasvanuhariduse võrgustikke maakondades ja suurendada täiskasvanuhariduse osapoolte koostööd.         
 
Põlvamaa ja Võrumaa tegid ühisseminari 
 
Põlva- ja Võrumaa seminar toimus ühiselt 18. märtsil Võrus. Kokku said mõlema maakonna täiskasvanuhariduse osapooled ja koostööpartnerid. Kui päeva jooksul räägitu ühe lausega kokku võtta, siis nii: õppimissooviga täiskasvanu vajab oma ellu õnge, mitte kala.         
 
Seminaril saadi ülevaate täiskasvanuhariduse olukorrast Eestis, esineja Terje Haidak Haridus- ja Teadusministeeriumist. Ta tõi välja Võru- ja Põlvamaal tegutsevad koolitusasutused, kes tegelevad kohapeal täiskasvanutele koolituste pakkumisega. Monica Marfeldt Andrasest tegi kokkuvõtte täiskasvanuhariduse olukorrast maakondades koos statistiliste näitajatega. Eriti palju madala haridustasemega täiskasvanuid on Põlvamaal. Ene Kerge Eesti Töötukassa Võrumaa osakonnast tutvustas töötukassa teenuseid täiskasvanutele, mis toetavad ja aitavad hariduse omandamisel, samuti ümber- ja täiendusõppel. Täiskasvanute koolitaja Riina Kütt tutvustas Võrumaa täiskasvuhariduse koostöövõrgustikku. Hilisemad lauaarutelud keskendusid kohalike omavalitsuste rollile ja võimalustele ning võrgustikutöö osale täiskasvanuhariduse populariseerimisel Põlva- ja Võrumaal. 
 
Põlva- ja Võrumaal on üle pooltel keskharidus või keskhariduse baasil saadud kutseharidus
 
Põlvamaal oli möödunud aastal 25 290 elanikku, neist 20–64aastaseid 16 599. Muus rahvusest elanikke on Põlvamaal veidi üle tuhande. Enim on 20–64aastaste põlvamaalaste seas keskharidusega või keskhariduse baasil saadud kutseharidusega inimesi. Suur on põhihariduse või sellest madalama haridustasemega inimeste protsent – 18,39. Registreeritud töötuid oli möödunud aastal üle 800, neist 242 inimesel on ainult põhiharidus või sellest madalam haridustase, veidi üle 200-l on üldkeskharidus. 
 
Võrumaal oli möödunud aastal 36 133 elanikku, neist 20–64-aastaseid 16 599. Neist üle pooltel on  keskharidusega või keskhariduse baasil saadud kutseharidus. Suur on põhihariduse või sellest madalama haridustasemega inimeste protsent – 15,57. Registreeritud töötuid oli Võrumaal veidi üle tuhande, neist ligi 250-l on ainult põhiharidus või sellest madalam haridustase ja veidi rohkem kui 250-l on üldkeskharidus. 
 
Kes on täiskasvanuhariduse peamine sihtrühm Põlvamaal ja Võrumaal? Selleks on madalama haridustasemega ja aegunud oskustega inimesed. 24% Põlvamaa ja 18% Võrumaa  elanikest alustas 2018. aastal millegi uue õppimisega (Eesti keskmine 26%); 36% Põlvamaa ja 17% Võrumaa elanikest kavatseb end täiendada, alustada millegi uue õppimist (Eesti keskmine 35%). 
Info kättesaadavust õppimisvõimaluste kohta hindas heaks 75% Põlvamaa ja 93% Võrumaa elanikest.
 
Lauaarutelude käigus tehtud ettepanekud ja mõtted
 
Maakondlikesse arenduskeskustesse luua valdkonnaga tegelev ametikoht, kellel oleks koordineeriv roll.
Kohalikes omavalitsustes (KOV) seada sisse konkreetne roll konkreetsele ametnikule, kes koordineerib täiskasvanuhariduse valdkonda.
KOVid avavad uksed, et töötukassa saaks jagada kohapeal infot õppimisvõimaluste jmt kohta.
Raamatukogudele rohkem ressursse IT-oskuste pakkumiseks.
KOV tunnustab ja väärtustab oma õppijat. Edulood.
KOVi sotsiaaltöötaja tunneb valdkonda, oskab inimest edasi suunata, annab edasi infot õppimisvõimaluste jmt kohta.
Vallaametnik – tunne oma inimest, tea nende vajadusi (mitte ainult materiaalseid), ole empaatiline. Anna õng, mitte kala! Näita, et tema jaoks on erinevaid võimalusi edasiliikumiseks, sh õppimisvõimalusi.
Suur osa ennetamisel – elustiil kandub põlvest põlve.
Propageerida täiskasvanuhariduse olulisust läbi poliitika riigi tasandil.
Oluline roll eeskujul – positiivsete lugude nähtavale toomine.
Kogukonnapõhine hoolimine – kui õppija hakkab välja kukkuma, pakkuda talle alternatiive.
Täiskasvanuhariduse teema on KOVi arengukavas.
Välja uurida koolist väljalangemise põhjus.
KOV soodustab ja toetab igati täiskasvanuhariduse pakkumist.
 
Kõigi toimunud täiskasvanuhariduse maakondlike koostööseminaride kohta saab lugeda EPALE uudiste rubriigist. Foto: Unsplash, Gen Dalton. 
 
 
 
 
 
 
 
 
Share on Facebook Share on Twitter Epale SoundCloud Share on LinkedIn