chevron-down chevron-left chevron-right chevron-up home circle comment double-caret-left double-caret-right like like2 twitter epale-arrow-up text-bubble cloud stop caret-down caret-up caret-left caret-right file-text

EPALE

Euroopa täiskasvanuhariduse veebikeskkond

 
 

Ajaveeb

Vanade neuronite fitness

14/12/2017
by Tiina Tambaum
Keel: ET

Kui laps on oma võtmed ära kaotanud, saab ta pragada – pole vaja niimoodi pea laiali ringi joosta. Kui vanem inimene ei mäleta, kuhu ta prillid pani, noogutavad kõik mõistvalt – „eks mälu hakkab juba alt vedama“. Tegelikult pole siin mäluga midagi pistmist. Nii lapsel kui vanemal inimesel on kujunenud olukorra põhjus täpselt üks ja seesama: nõrk tähelepanu ja keskendumine sellele, mida parasjagu teed. Meie agarus põhjendada asju „ealiste iseärasustega“ on meie ainus „iseärasus". Kõik muu on harjutamise asi.

/epale/et/file/olmesjpgolmes.jpg

Foto: OLMES

Eestis on vanemaealiste mälu treeneri väljaõppe saanud üle 30 inimese ning pooltel paberitega treeneritel on ka rühmad, kellega nad regulaarselt töötavad. Nii saab mälutreeningus käia kas kohalikus sotsiaalkeskuses, raamatukogus või koolituskeskuses. Ja meil on ka mõned hooldekodud, kes oma elanikele sellist teenust pakuvad.

Aju vormis hoidmine on sarnane lihaste treenimisega

Aju vormis hoidmine on samasugune nagu lihaste treenimine – kõige olulisem on regulaarsus. Mäluharjutusi võib teha muidugi ka omaette kodus, aga eks me tea ise, et õppimise juures on võtmetähtsusega just sotsiaalne kontakt ning omaette pobisemine siin suurt efekti ei anna.

Vanemas eas väheneb võime hakkama saada väliste stressoritega (kas olete näinud klappidega muusika külge aheldatud vanainimest, kes teeb arvutis tööd?). Samuti on normaalse vananemise käigus järjest raskem jagada oma tähelepanu mitme asja vahel (elagu monotasking!). Seetõttu on vanemaealiste mälutreeningus kesksel kohal keskendumisharjutused. Vanemate inimeste õppimise peamine erinevus noorematega võrreldes on aga motivatsioon – kui treening tundub olevat liiga raske, on väga kiire tulema stampotsus „mul on aeg tagasi tõmbuda“. Vanemaealiste mälu treenerid on sellise käitumise ennetamiseks saanud eriettevalmistuse.  

Ebaloogilised seosed tuleb loogiliseks mõtelda

Mälutehnikad, mida samuti tunnis lihvitakse, on kõikide ajude jaoks aga samad, sõltumata nende vanusest. Universaalsed mälutehnikad aitavad ajul seostada omavahel neid infokilde, millel loogiline seos puudub. Näiteks treeneripaberi saamiseks pidime eksamil peast ette kandma arvu  (pii) sada kohta ning kõik Eesti olümpiavõitjad ja -hõbedad õiges järjekorras.

Eesti vanemaealiste mälu treenereid seob MTÜ 65B. Sellel aastal osales MTÜ projektis OLMES (old memory shake), mida rahastas Nordplus. Täna võib öelda, et eestlased on vanemaealiste mälu treeningu maaletoojad Soomes ja Leedus. Lisaks koolitustele panid vana aju treenimise huvilised projektis kokku harjutuste komplekti neljas keeles, sh vene keeles, ning tegid katsetusi arvutipõhiste harjutuste ning Sentab keskkonna harjutuste sidumiseks mälurühmade töösse.

Soome annab välja eestikeelseid harjutuste kogumikke

Ja sellega meie kiitlemine aga ei lõpe. Eesti vanemaealiste mälutreeningu lähiajalugu on kaasa toonud huvitavad arengud Soomes. Põhjanaabritel on pikka aega töötanud mälukabinettide võrk ja koolid valmistavad ette mälukabinettide töötajaid. Ometi on need kabinetid seni tegelenud vaid diagnoosimise ja raviga. Oskusi, kuidas inimene ise võiks oma mäluprobleeme ennetada või ajutervist parandada, sealsed töötajad ei pakkunud … kuni üks nendest sattus eestlaste mälutreenerite väljaõppele. Eestlane Siiri Jaakson on koostöös eesti mälutreeneritega koostanud Soomes kolm kogumikku, mis kõik räägivad õppimisest ja harjutamisest kui viisidest, kuidas ise vanemas eas aju vormis hoida. Tore on see, et kõik need kolm kogumikku on tõlgitud ka eesti keelde ja vähemalt koordinatsiooniharjutuste kogumik on hea töövahend mistahes valdkonna koolitaja jaoks. Vt 65B Seinaleht nr 4 lugu "Soomlased avaldavad eestikeelseid õppematerjale tööks vanemaealistega"

 

Tiina Tambaum on Tallinna Ülikooli Eesti demograafia keskuse teadur ja Haridusteaduste instituudis haridusgerontoloogia lektor. Tiina on vanemaealiste arendamise, vanemate meeste kaasatuse, põlvkondade vahelise õppe ja koostöö teemade uurija, koolitaja ning arenduste eestvedaja.

Share on Facebook Share on Twitter Share on Google+ Share on LinkedIn
  • Kasutaja Riina Kütt pilt
    Tiina, kas oled nõus jagama, mis harjutusega pii sada kohta meelde jätsite? Siis oleks sellest huvitavast lugemisest ehk lausa ka praktiline kasu :) 

    Aitäh ette!
    Riina
  • Kasutaja Tiina Tambaum pilt
    Sa pead moodustama lauseid, milles sisalduvad ühel või teisel moel arvud vajalikus järjekorras. Lause peab olema loogiline, kuid võimalikult naljaks või veider. Näiteks esimesed kümme kohta, mis järgnevad numbritele 3 1 4:
    1. mail 92. aastal jõudis lõpule elevant Eeva 653päevane tiinus  ja viis 89-kilost elevanti sündisid siia ilma. (3,141592653589)
    Igaüks peab tegema oma laused ise. Soovitada võib sada kohta jagada kümneks osaks ehk luua ja meelde jätta tuleb kümme lauset. 
    Kõlab keerulisemalt kui see tegelikult on.
  • Kasutaja Riina Kütt pilt
    Aitäh, Tiina! 
    See oli väga hea näide. Ei olegi keeruline, hästi loogiline hoopis :)
    Midagi sellist loo loomise laadset ma kujutasingi küll ka meetodina ette, aga tore oli lugeda-kogeda kuidas see täpselt välja näeb. See kümneks jagamise soovitus on ka aitav soovitus.