chevron-down chevron-left chevron-right chevron-up home circle comment double-caret-left double-caret-right like like2 twitter epale-arrow-up text-bubble cloud stop caret-down caret-up caret-left caret-right file-text

EPALE

Euroopa täiskasvanuhariduse veebikeskkond

 
 

Ajaveeb

Tulevased andragoogid julgustasid andragoogiks õppima

16/06/2019
by Madli Leikop
Keel: ET

Kui täiskasvanute koolitajad korraldavad mittekonverentsi, on igati loogiline, et andragoogikatudengid teevad mitteseminari. 10. juunil sai Tallinnas Õpetajate Majas kuulata ettekandeid Tallinna Ülikooli andragoogika eriala bakalaureuse õppe II ja III kursuse seminaritöödest. 

/epale/et/file/20190610113723jpg-020190610_113723.jpg

Ettekanded olid väga hästi ette valmistatud

“Hiina vanasõna ütleb, et õppimine on rahvale niisama vajalik nagu vesi kalale ja andragoogid usuvad, et õppimine toimub läbi elu ning inimene õpib kuni elab,” oli kirjas seminarikutses. Tõesti, päev oli õppimist täis nii kuulajate kui esinejate jaoks. Esinejad olid ette valmistanud lühikesed ja ülevaatlikud tutvustused oma seminaritööst. Neid oli tõesti tore kuulata – selges ja ilusas eesti keeles, rahulikus tempos edastatud kokkuvõtted olid nii läbi mõeldud, et asjast pidi aru saama ka andaragoogikast väga kaugel seisev inimene. 

Tallinna Ülikooli haridusteaduste instituudi elukestva õppe lektori Halliki Põlda sõnul on andragoogika seminaritööde avalikke esitlusi korraldatud aastast 2011, samal aastal sai alguse ka andragoogika eriala seminaritöid koondav avalik platvorm “Uurimik”. 
“Me väärtustame oma valdkonna uurimistöid, idee neid avalikult esitada ja esitleda tuli valdkonna õppejõududelt, kes nägid, et üliõpilaste uurimused on olulised ja kõnekad, mõjutavad kogukonda ja annavad panuse andragoogika teaduse arengusse. Sündmuse korraldamine on üliõpilaste vastutus, annab neile võimaluse tutvuda kogukonnaga, tutvustada ennast andragoogina ja võimaluse kogeda täiskasvanuharidusega seotud sündmuste korraldamist. Need eesmärgid said igati täidetud,” oli Halliki Põlda tudengite tööga rahul. 

Andragoogide mitteseminari eesmärk oli tutvustada andragoogi rolli tänapäeva ühiskonnas. Päeva jooksul arutleti muuhulgas andragoogi isiku kujunemise ning täiskasvanud õppijate vajaduste ja toimetuleku üle. 

Mida sa ise õppisid?

Näiteks esimene teemaplokk kandis pealkirja “Andragoog uurib kogemist”. Kelly Saatmann uuris koosõpetamise kogemust ülikoolis andragoogika üliõpilaste näitel; Siiri Padar andragoogiliste väärtuste teadvustamist ja kogemist; Merike Randma enesetõhususe kogemusi elu üleminekueas; Diana Paade Euroopa vabatahtlikus teenistuses osalenud inimeste õpikogemusi;  Külli Reinup hierarhilise struktuuri madalaimail astmel töötava täiskasvanu subjektsuse avaldumist. 

Küsimusele, mida nad seminaritöö tegemise käigus ise õppisid, anti mõtlemapanevaid vastuseid. Näiteks et iga inimest tuleb võtta indiviidina, kellel on oma mõtted ja harjumused. Isegi hirmuäratav professor ei ole enam hirmuäratav, kui mõistad, et tema lihtsalt mõtleb ja käitub veidi teistmoodi. Või et ainus, mida sa saad ise määrata, on enda suhtumine. Või et inimesed, kes on tegutsenud vabatahtlikuna keerulistes (olme)tingimustes, ei keskendu mitte takistustele, vaid arengule. Aga ka seda, et seminaritööd tehes sai ajajuhtimine palju selgemaks. 

“Positiivsena üllatas sündmuse kõrge tase nii korralduslikult kui ka sisuliselt. Osati välja tuua oma uuringute tugevused ja eripärad, juhatada neid edasi lugema. Tore oli, et julgustati ja toetati ka tulevasi uurijaid,” kommneteris Halliki Põlda kuuldud esinemisi. “Õppejõududega kogesime üliõpilaste arengut uurijatena, samas ka enda teadustulemuste jagamist viisil, mis on mõistetav laiemale publikule. Publiku hulgas oli mitmeid, kes alles plaanivad õpinguid ja kogesid positiivsena nii sisu kui ka mitteformaalset õppimisvormi ja lubasid tulevikus kindlasti õppima tulla.”

Teine teemaplokk oli “Andragoog uurib vajadusi” (Cynne Põldäär, Emily-Hestia Tammeorg, Kaire Povilaitis, Kelly Kittus, Ülle Vilpuu, Heler Mustrik), kolmas “Andragoog uurib arengut” (Kadrin Karro-Tagapere, Külli Gertsik, Liis Raag, Jürje Koert, Piret Maiberg), neljas “Andragoog uurib kujunemist” (Siim Oja, Rando Proomet, Regon Ruutma, Kaie Saar) ja video vahendusel tutvustasid oma seminaritöid Kairi Sumero, Rosemary Rits, Sandra Lints.

Soovitused tulevastele seminaritöö tegijatele 

Mõned põhilised soovitused esinejatelt tulevastele seminaritööde tegijatele:

  • Hoidke oma töös fookust. Kõike ei jõua uurida ja kõik ei mahu sinu uurimistöösse.
  • Kuulake oma juhendajat, ta teab, mida räägib.
  • Valige uurimisteema, mis pakub ka isiklikult huvi, siis läheb kõik kergemalt.
  • Planeerige aega, midagi ei tohi jätta viimasele minutile. Hinnake nende inimeste arvamust, kes on valdkonnast väljaspool, nad näevad asju uudse pilguga.
  • Kui teete uurimise tarvis küsitlusi, siis suhtuge intervjueeritavatesse eelarvamusteta. 

10. juunil toimunud andragoogide mitteseminari toetas Euroopa Liit Euroopa täiskasvanuhariduse veebikeskkonna EPALE projekti kaudu, Kutsekoda ja Õpetajate Maja. “Tore, et oli organisatsioone, kes peavad oluliseks koostööd ülikooliga, peavad oluliseks toetada kogukonna liikmete järelkasvu. Hinnatav on, et meie üliõpilased on valmis kogukonda panustama. Selline koostöö on täiskasvanuhariduse valdkonnas oluline ja vajalik,” sõnas Halliki Põlda. Kõik seminaritööd saavad avaldatud ka EPALE keskkonna varamus koos sisu lühtitutvustusega. 

-------------------------------------------

Madli Leikop on vabakutseline ajakirjanik, kes kirjutab peamiselt haridusteemadel. Ta on töötanud õpetajana, tele- ja raadioajakirjanikuna, koostanud ja toimetanud veebitekste. Täiskasvanuharidusega on Madli rohkem kokku puutunud üldhariduse kaudu seoses õpetajate täienduskoolitustega. Elukestev õppimine ei ole talle endalegi tundmatu nähtus. Alates 2018. aastast on Madli Euroopa täiskasvanuhariduse saadik. 

Halliki Põlda on EPALE saadik ja Tallinna Ülikooli õppejõud, andragoog.

Share on Facebook Share on Twitter Epale SoundCloud Share on LinkedIn