chevron-down chevron-left chevron-right chevron-up home circle comment double-caret-left double-caret-right like like2 twitter epale-arrow-up text-bubble cloud stop caret-down caret-up caret-left caret-right file-text

EPALE

Euroopa täiskasvanuhariduse veebikeskkond

 
 

Ajaveeb

Täienduskoolitus 2035?

04/06/2019
by kaido vestberg
Keel: ET

/epale/et/file/jeshoots-com-632498-unsplashjpg-0jeshoots-com-632498-unsplash.jpg

Milline on täiendkoolitus 2035? Sellele küsimusele muude küsimuste hulgas püüab vastata loodav teadus- ja haridusstrateegia 2021-2035

Kas me ikka oskame piisavalt detailselt ja usaldusväärselt prognoosida olukorda 16 aasta pärast? Facebook loodi 15 aastat tagasi. Kas me oleksime suutnud ette arvata sotsiaalmeedia rolli ühiskonnas 1 aasta enne Facebook’i? Aga just sellise ajahorisondi oleme valinud strateegiaks.

Koolitus- ja Konsultatsioonifirmade Liidus (KFL) on meil olnud palju emotsionaalseid arutelusid täiendkoolituse tulevikust ja usun, et vähemalt initsiatiivgrupis on välja sõelunud põletavamad teemad ja seisukohad. KFL on esindatud Täiskasvanuhariduse nõukogus, haridus ja teadusstrateegia väljatöötamise oskuste töögrupis, Eesti Kõrg- ja Kutsehariduse Kvaliteediagentuuri poolt välja töötatava kvaliteedimärgi nõukojas, täiskasvanute koolitaja kutsete kutsekomisjonis.  Allpool toome välja meie arvates 3 olulisemat küsimust, millele koos otsime vastuseid teadus ja haridusstrateegia väljatöötamise protsessis.

Millest me ikka räägime ehk ülesande skoop?

Kindlasti võime juba täna väita, et järgneva 16 aasta jooksul suureneb elukestvas õppes oluliselt täienduskoolituse roll ja tähtsus võrreldes tasemeõppega. See eeldab ka strateegias sellele teemale suurema tähelepanu pööramist.

Täiskasvanute koolituse seaduse (TÄKS) selgitusest saame lugeda: “Peamiseks kriteeriumiks täienduskoolituse defineerimisel on … väljundipõhise õppekava olemasolu“. Välja jäävad õpe töökohal, töötoad, seminarid, infotunnid, kootsingud, mentorlus, supervisoon, ärksameelsuse harjutamine, simulatsioonid jpt juba täna kasutatavad õppimise vormid. Koolitamise ja nõustamise piir on enam hägustumas. KFL-is oleme seisukohal, et teadus ja haridusstrateegias tuleb täienduskoolitust vaadata elukestva õppe ühe peamise vormina, mis on läbi põimunud tasemeõppega.

Kes ja kuidas tagab kvaliteeti?

KFL-is usume turu toimimisse ja riigil tuleb sekkuda nii vähe kui võimalik. Meil on olemas TÄKS, Eesti Hariduse Infosüsteem (EHIS), koolitaja kutsestandardid, täienduskoolitajate liidud. Uute regulatsioonide väljamõtlemise asemel tuleb meil keskenduda olemasolevate toimimisele. Usume katusorganisatsioonide võimekusele oma liikmete kvaliteedi tagamisel.

Riigi sekkumist kvaliteedi tagamisel näeme eelkõige avalike vahendite eest kolmandale osapoolele hangitavate koolituste puhul, koolituste ostmisel Eesti riigi jaoks strateegilistes täiendõppe valdkondades, riigihangete läbiviimisel. Mujal tuleb toetada normaalse tururegulatsiooni toimimist.

Kes ja mille eest maksab?

Kas  täienduskoolituse eest peab maksma klient (inimene või asutus) või riik? Kindlasti on riigipoolne finantseerimine tervitatav, kuid seda tuleb teha läbipaistvalt ja kindla eesmärgiga.

Kui riigiasutused on otsustanud hakata pakkuma teenuseid täienduskoolituse turul, siis maksumaksja raha kasutamist sellise teenuse arendamiseks ja koolitajate koolitamiseks võib käsitleda riigiabina. Segarahastus tekitab segadust ja loob pinnase korruptsioonile.

Jah, oleme nõus, et rahastamise otsused sõltuvad eelkõige võimul olevatest poliitikutest. Kuid strateegiat väljatöötavad eksperdid võiksid siiski oma seisukoha ühtlustada ja välja käia.

Kokkuvõtteks

Täienduskoolitust ootavad ees huvitavad ja ka olulised ajad meie majanduse aspektist. Juba täna on meil puudu mitte niivõrd inimestest, vaid eelkõige spetsiifilistest oskustest. Targalt tegutsedes suudame täienduskoolituse oma konkurentsieeliseks kujundada. 

 

--

Kaido Vestberg on konsultant ja andragoog. 1981-1986 õppis Tartu Ülikoolis majandusküberneetika erialal, mille lõpetas magistrikraadiga. 2006 aastal astus Tallinna Tehnikaülikooli Ärikorralduse Instituudi doktorantuuri. 1986-1990 tegeles Kaido Vestberg teadustööga, koolitamise ja konsulteerimisega Eesti Majandusjuhtide Instituudis. Alates 1990 aastast töötab rahvusvahelises koolitus-konsultatsiooniorganisatsioonis Mercuri International. 2010-2013 on Kaido Vestberg Mercuri International Eesti AS tegevjuht ja pärast ettevõtte jagunemist, alates 2013 Mercuri International Eesti OÜ juhtiv partner. Vabatahtlikuna on Kaido Vestberg Koolitus- ja Konsultatsioonifirmade Liidu juhatuse esimees ja Hiiumaa Sõprade Seltsi juhatuse liige. 

 

Share on Facebook Share on Twitter Epale SoundCloud Share on LinkedIn