chevron-down chevron-left chevron-right chevron-up home circle comment double-caret-left double-caret-right like like2 twitter epale-arrow-up text-bubble cloud stop caret-down caret-up caret-left caret-right file-text

EPALE

Euroopa täiskasvanuhariduse veebikeskkond

 
 

Ajaveeb

Parim keskkond eesti keele õppimiseks on keeleklubi

07/05/2019
by Siiri Maasen
Keel: ET

/epale/et/file/lonely-planet-627681-unsplashjpg-1lonely-planet-627681-unsplash.jpg

Eestis on mitteeestlastena eesti keele õpetamist nähtud probleemina. Elatakse küll koos ühes geograafilises kohas nagu Eesti Vabariik, kuid viibitakse erinevates sotsiokultuurilistes keskkondades ning kogetakse erinevaid kultuurinähtusi.

 

Tallinna Ülikooli haridusteaduste instituudi magistrant Katrin Mikk kaitses oma magistritööd, milles keskendus täiskasvanute eesti keele õppimise kogemustele keeleklubis.

 

Hea keeleoskus loob sidususe inimese väljendusoskuses, kohaliku elanikkonna mõistmisega ning võimaldab osa saada nende kultuurist. Sõnade tähenduse mõistmiseks on vaja omakorda teada sõnade loomise tausta ja konteksti. Keelt ja kultuuri ei saa õppida teineteisest lahusolevana. Teise keele õpetamisel on loomulik osa kultuuri õpetamisel.

 

Täiskasvanud tulevad tavaliselt oma kogemustega ja nende jaoks on oluline kogemusi vahendada ja reflekteerida. Keeleklubisse tulemise põhjuseks on enamasti soov mõista ümbritsevat keskkonda, saada elus hakkama ning tunda ennast täisväärtusliku ühiskonnaliikmena. Keeleõpet on varasemate kogemuste põhjal mõjutanud ka ligipääs õppimisvõimalustele, raskused seotud rahaliste ja eesti keele kasutamisvõimaluste puudumisega. Õppimise takistuseks täheldati ka erinevat keeletaset.

 

Esimene keeleklubi alustas Eestis tööd 2012. aastal Intergratsiooni Sihtasutuse (INSA) eestvedamisel. Keeleklubi on mitteformaalse õpikeskkonnana teadmiste interaktsiooniks, mille käigus muutub keel omasemaks, suurenevad teadmised keele ja kultuuri kohta. Koht, kus kaovad keelebarjäärid, vähenevad hirmud keele kasutuses või vabanetakse hirmudest üldse. Keeleklubis õppimine on aktiivne, õpiprotsess toimub klubis osalejate omavahelise suhtlemise kaudu. Eesti keele kasutamist praktiseeritakse läbi mänguliste tegevuste- tants laul ja liikumine, meeldivas stressivabas keskkonnas. Kasutatakse mitteformaalse õppe elementidena õppekäike ja kohtumisi keelekandjatega. Funktsionaalse keeleõpetuse kohal on ideaalne, kui keelt saab õppida reaalses keskkonnas ja situatsioonis.

 

Mida enam on möödunud aega kooli lõpetamisest, seda tõenäolisemalt on raskem oma õppimisoskust rakendada. Sageli kasutatakse teise keele õpetamiseks täiskasvanutele ka sobimatut metoodikat, mis võib olla põhjustatud koolitajate andragoogiliste pädevuste puudumistest. Õpetaja pole suhtluspõhise keeleõppe puhul domineeriv, vaid on looja, toetaja ja juhendaja. Keeleklubis osalejad hindasid ja väärtustasid oma õpetaja rolli, kelle poolt loodud õpikeskkond mõjutas ja toetas neid. Grupis õppides on võimalus suhelda erineval keeletasemel korraga.

 

Magistritöö keskendus keeleklubis osalejate kogemusele. Keeleklubi, kui sotsiaalset õppimise kohta, väärtustati.

______

Katrin Miku magistritöö pealkiri on “Täiskasvanute keeleõppimise kogemused eesti keele klubis osalejate näitel” ja on kättesaadav TLÜ Akadeemilise Raamatukogu keskkonnas ETERA. Magistritöö juhendaja on Tallinna Ülikooli õppejõud Halliki Põlda.

Share on Facebook Share on Twitter Epale SoundCloud Share on LinkedIn
  • Kasutaja Siiri Maasen pilt
    Artikli koostas Tallinna Ülikooli Andragoogika magistriõppe üliõpilane