chevron-down chevron-left chevron-right chevron-up home circle comment double-caret-left double-caret-right like like2 twitter epale-arrow-up text-bubble cloud stop caret-down caret-up caret-left caret-right file-text

EPALE

Euroopa täiskasvanuhariduse veebikeskkond

 
 

Ajaveeb

Kolm vaala keeleõppes: õpimotivatsioon, meeldiv õpikeskkond ja hea õpetaja

06/05/2019
by Renna Värnik
Keel: ET

Elame ajal, kus võõrkeele õppimine on lihtsam kui kunagi varem. Vaatamata sellele räägib umbes pool Eesti elanikkonnast ainult oma emakeeles. Uue oskuse omandamine nõuab aega, pühendumist, kannatlikkust ja eelkõige motivatsiooni olemasolu. Kas ja kui suur osakaal õpimotivatsiooni loomisel ja hoidmisel on keeleõpetajal? Millised strateegiad toetavad täiskasvanute motivatsiooni võõrkeele omandamisel? Nendele küsimustele otsis vastust Svetlana Starikovitś 2018.a. kaitstud magistritöös „Keeleõppe motivatsiooni toetamine täiskasvanute keeleõppes”.

 

Teadustöö fookuses on grupis õppimine, mis toetab keele omandamist kaasõppijatega koostöös. Autori sõnul oli uurimustulemustes üllatav, et õpetajad ei pidanud õpimotivatsiooni eeltingimuseks kokkuhoidva grupi olemasolu vajadust. Starikovitśi sõnul on keeleõpetajal oluline avastada ja kasutada gruppi kui ressurssi ehk grupikaaslased, nende teadmised - oskused on oluline vahend tõhusas keeleõppes.

 

Töö teoreetilisest osast selgub, et uue oskuse saavutamise peamine tegur on õppija motivatsioon, seda koos vastutuse võtmisega oma õppimise eest. Samas ei saa alahinnata ka õpetaja olulisust motivatsiooni loomisel ja toetamisel. Õpimotiivi olemasolu eest protsessis vastutavad nii õppijad kui ka õppejõud.

 

Keeleõpetaja on see, kelle luua on õppegrupis valitsev sisekliima ja toetav õhkkond. Samuti on grupis õppimisel oluline lähtuda rühma kui terviku huvidest. Koostöös on võimalik luua ühtehoidev meeskond, millel on positiivne mõju õppeprotsessile. Võõrkeele omandamisel sõltub õppija oskuste areng õpetaja käitumisest ja tema võimest toetada täiskasvanud õppijat. Starikovitś sõnul on õpetaja hoiak keskne tegur, mis tõstab või hävitab õppija enesekindlust ja sellest sõltub suurel määral motivatsiooni olemasolu ja tase.

 

Intevjuudest keeleõpetajatega selgub aga, et õpetajad enda osa õppuri motivatsioonis oluliseks ei pea, arvates, et motivatsioon sõltub õppijast endast ja väliskeskkonnast. Uuritavad ei nimetanud õpimotivaatoriks ühtekuuluvat ja toimivat gruppi.  See näitab, kui olulised täiskasvanuõppes on teadmised grupiprotsessidest ja grupidünaamikast. Õpimotivatsiooni hoidmisel ja erinevate strateegiate kasutamisel õppe ajal peavad õpetajad oluliseks eluliste teemade valikut, õppemeetodite paljusust, vaheldusrikkust, huumori kasutamist ja jõukohaseid väljakutseid.

Kokkuvõtvalt võib öelda, et keeleõppes on oluline arvestada täiskasvanud õppija vajaduste ja eripäradega, leides sobivad kaasavad strateegiad. Õppija motivatsiooni toetamisel on tähtis arvestada, et õpimotivatsioon sõltub sotsiaalsete faktorite ( õpikeskkond, õpetaja/kaasõppijate käitumine) mõjust.

Uurimistulemused on võimalik üle kanda täiskasvanuõppe ja hariduse konteksti üldisemalt, kuna andragoogilisest vaatenurgast võib keeleõppe motivatsiooni ja täiskasvanud õppija motivatsiooni vaadelda tervikuna.



 

---

Renna Värnik

TLÜ andragoogika magistriõppe üliõpilane

*Artikkel on valminud Tallinna Ülikooli andragoogika eriala ainekursuse „Andragoogi kommunikatsioonioskused“ raames

 

Share on Facebook Share on Twitter Epale SoundCloud Share on LinkedIn